← Eesti

2-10-14995/4

Obsah (10)§ 187§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 176§ 1741§ 139§ 133

2-10-14995 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülo Vijar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 07.juunil 2010 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus T

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 30 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 14-17), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 14.aprillil 2010 (tl 21). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 21.juulil 2009 poolte vahel leping, milles kostja tunnistas oma võlgnevust hagejale suuruses 21 469, 15 krooni. Nimetatud lepinguga võttis kostja endale kohustuse võla likvideerimise eesmärgil tasuda alates augustist 2009 igakuuliselt kuu kahekümnendaks kuupäevaks 1 500 krooni, kuid mitte vähem kui kommunaalmaksed Kreutzwaldi 51- 1 korteri eest koos sellel kuul tasumisele kuuluva intressimaksega kokku ning maksta intressi võlasumma ja sellele igakuuliselt lisanduvate kommunaalmaksete jäägilt suuruses 0,06 % päevas. Hoolimata korduvatest meeldetuletustest on kostja lepingutingimusi korduvalt rikkunud ning teostanud makseid lepingulistest maksetest oluliselt vähem. Kostja võlale lisanduvad kommunaalmaksed ja halduskulud, lepingujärgsed intressid. Lepingutingimuste korduva rikkumise tõttu otsustas hageja võlasumma, lisandunud intressimaksete, kommunaalmaksete ning leppetrahvi sissenõudmiseks pöörduda kohtu poole ja 2

(3)saatis 22. märtsil 2010 kostjale vastavasisulise kirja. Neil asjaoludel esitas OÜ Võru Kinnisvara hagi P. P. vastu 40 130, 80 krooni nõudes, millest võlasumma on 30 459, 60 krooni, tasumata intressimaksed on 2 671, 20 krooni ja leppetrahv 7 000 krooni ning välja mõista kostjalt poolte vahelisest lepingust tulenev viivis põhinõudelt suuruses 0,06% päevas alates käesoleva hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtul esitanud poolte vahel sõlmitud lepingu. Koond kommunaalmaksete arvestuse ja tasumise kohta ning kirja kostjale ( tl 6,7,8). VÕS §-de 76 lg 1; 100 ; 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtes tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist.

Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 40 130, 80 krooni.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras.

Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 7 500 krooni ( tl 5,9) .

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt

§ 139

lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hageja poolt kantud menetluskulu on hagiavalduse esitamisel arvestades

§ 133lg 1, 2; RLS § 56 lg 1 sätestatut hagihinnalt tasutud riigilõiv 7 500 krooni.

Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades

§ 174

1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramisele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt P. P. lt välja mõista OÜ Võru Kinnisvara kasuks menetluskuluna riigilõiv 7 500 krooni. Kohtunik: 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.