2-10-23165 PANKROTIMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülo Vijar Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2010 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-23165 Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindaja

§-le 1 lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on

§ 1

lg 3 kohaselt maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 13

lg 1 ja lg 2 kohaselt peab võlgnik pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse ning oma maksejõuetuse põhistamiseks lisama pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Üldisest majanduslangusest tingituna vähenes nõudlus Rivoly AS suuremate ostjate, tellijate poolt. Rivoly AS maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on asjaolu, et 2009. aastal lõpetas Danske Bank AS ühepoolselt Rivoly AS-ga sõlmitud finantseerimislepingud ja täiendava kapitali kaasamine osutus võimatuks. Kuna Rivoly AS-i võlgnevused ulatuvad ca 4,6 miljoni kroonini ning varasid on ca 2,8 miljoni krooni väärtuses ja varadest ca 2,3 miljoni krooni väärtuses moodustavad nõuded, mille laekumine sellises ulatuses on ebaselge, siis hindab võlgnik edasise äritegevuse jätkamise võimatuks. Võlgnik on veendunud, et arvestades olemasolevaid ja veel tekkida võivaid kohustusi ning asjaolu, et võlgniku kohustused ületavad võlgniku varade väärtust, on vajalik esitada kohtule pankrotiavaldus. Võlgnik on teinud kõik endast oleneva Rivoly AS makseraskuste ületamiseks, kuid soovitud tulemusi ei ole saavutada õnnestunud. Neil asjaoludel palub Rivoly AS

§-de 9 lg 1; 13; 15 lg 1; 17 lg 1 alusel kuulutada välja Rivoly AS pankrot. KOHTU TUVASTATUKS LOETUD ASJAOLUD JA TEHTUD JÄRELDUSED 2

§-s 13 lg 2 ettenähtud seletuse maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekirja (tl 3-4, 6-8). Võlanimekirjas on märgitud võlgniku kohustused, samuti andmed võlgniku vara kohta. Võlanimekirja kohaselt on võlgnikul varasid kokku 2 802 855 krooni väärtuses ja kohustusi kokku 4 836 591 krooni. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks peab võlgnik asjaolu, et nõudlus nende toodangu ja teenuse järgi vähenes ja pank lõpetas finantseerimislepingud. 2.

§ 1

lg 2, 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, kusjuures juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1, 3, 4 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 3. Ajutine haldur on aruandes (tl 20-203) esitanud järgmised järeldused. Ajutise halduri hinnangul ei ületa võlgniku vara väärtus 500 000 krooni. Rivoly AS teadaolevad lühiajalised kohustused on vähemalt 7 705 728 krooni. Võlad kasvavad seoses tähtaegselt tasumata võlgadelt viivitusintresside lisandumisega. Haldurile ei ole teada asjaolusid, mis võimaldaks ümber lükata

§-s 31 lg 4 sätestatud maksejõuetuse eelduse. Olles analüüsinud kõiki ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmeid, hinnanud võlgniku varasid ja võlgasid, realiseerimisnäitajaid, on ajutine haldur seisukohal, et Rivoly AS on maksejõuetu – ta ei suuda rahuldada olemasolevaid võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid olemasolevate kohustuste ligilähedasekski täitmiseks. Äriühingu aktiivne majandustegevus on

1. aasta sügisel lõppenud – st äriühingul ei teki edaspidi ka regulaarset müügitulu. Võlgnikul olemasolevad nõuded on kas ebatõenäoliselt laekuvad, lootusetud või tasaarveldatavad. Võlgnikule kuuluva kaubavaru osas võib juba ette prognoosida müügiprotsessi pikaajalisust ning suure tõenäosusega ka müügihinna jäämist alla võlgniku juhatuse liikme poolt avaldatu. Võlgniku arvestuslik netovara on märksa väiksem seadusega lubatud minimaalsest väärtusest ja ei ole teada, et aktsionär sooviks täiendava sissemakse tegemise teel netovara nõutavat taset taastada. Arvestades võlgnikul juba olemasolevaid ülejõu käivaid kohustusi on likviidsusprobleemide lahendamiseks ja äritegevuse taaskäivitamiseks ka täiendavate soodsate krediitide saamine ebatõenäoline. Võlgniku lühiajalised võlad kasvavad võlgadelt arvestatavate viiviste võrra, mistõttu võib äriühingu maksejõuetust hinnata süvenevaks. Ajutine haldur on märkinud, et aruande esitamise ajaks ei ole õnnestunud tuvastada selgeid võimalusi tehingute kehtetuks tunnistamiseks ning vara tagasivõitmiseks või nõuete esitamiseks kolmandate isikute vastu. Seoses eeltooduga ei näe ajutine haldur võimalusi võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamiseks. Neil asjaoludel teeb ajutine haldur ettepaneku kuulutada välja Rivoly AS pankrot.
2. Seega, arvestades kohtule esitatud tõendeid ja ajutise pankrotihalduri aruannet ning ajutise pankrotihalduri seletusi kohtuistungil, leiab kohus järgmist. Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid olemasolevate kohustuste ligilähedasekski täitmiseks. Likviidsusprobleemide lahendamine on ebatõenäoline. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Seega on võlgnik maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja selline suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning võlgniku vara ei kata tema 3

§ 28

lg 1, 2 kohaselt, kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteotunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile. Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis.

§ 22

lg 5 kohaselt peab ajutine haldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Ajutine haldur leiab sellega seoses järgmist (tl 36-39). Rivoly AS juhatuse liige on formaalselt rikkunud ÄS §-des 292; 301 lg 31 sätestatud kohustusi ja nende kohustuste rikkumine vastab formaalselt ka karistusseadustiku §-des 380 ja 3851 sätestatud kriminaalkorras karistatava teo tunnustele. Kas kaubavarude mahakandmine/alla omahinna müümine oli seotud äriühingu juhtkonna sooviga muuta äriühing varatuks ning teenis Rivoly AS-i võlausaldajate huvide kahjustamise eesmärki, selgitatakse edasises pankrotimenetluses. Kas perioodil oktoober-detsember 2009 äriühingu raamatupidamisarvestuses olulises mahus väidetavalt varem tekkinud varaliste kohustuste arvele võtmine isikute ees, kellele Rivoly AS oli ise varasemalt müünud kaupu faktooringutingimustel ja seejärel vastastikuste nõuete tasaarvestamine on toimunud äriühingu raamatupidamisarvestuse korrastamise ja õigsuse huvides või teenib faktooringupettuse varjamise ja/või võlausaldajate huvide kahjustamise eesmärki, selgitatakse samuti pankrotimenetluses. Seoses Rivoly AS maksejõuetuse tekkimisega märgib ajutine haldur formaalse rikkumisena ära ka Rivoly AS-i juhatuse liikme poolt raske juhtimisvea toimepanemise, mis seondub pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustuse täitmata jätmisega. Äriühingu omakapital on hiljemalt 2009. aasta detsembrist olnud negatiivne. Kahjumiga tegevuse jätkamine, vaatamata sellele, et äriühingu omakapital on hävinud, saab käsitleda pankrotiseaduse §-s 28 lg 2 sätestatud raske juhtimisveana. Kohtuistungil kinnitab ajutine haldur, et kas on tegemist kuriteo tunnustega teoga või raske juhtimisveaga, selgub pankrotimenetluse käigus (tl 206207). Neil asjaoludel leiab kohus, et asjaolu kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga selgitatakse edasise pankrotimenetluse käigus. 6.

§ 31

lg 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus leiab, et tuleb jätta kehtima enne pankroti välja kuulutamist ajutise halduri nimetamise määrusega pankrotiavalduse tagamiseks rakendatud võlgnikule kuuluva vara käsutamise keelamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta ja jätta kehtima sama määrusega kohaldatud pankrotiavalduse tagamise abinõuna Rivoly AS vara suhtes toimuva võimaliku sundtäitmise peatamine. Ajutine haldur Küllike Mitt on andnud nõusoleku jätkata pankrotihaldurina (tl 39) ja kohus nimetab pankrotihalduriks Küllike Mitti.

§-s 31 lg 6 sätestatut arvestades otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. 7.

§-s 23 lg 1, 2, 3 on sätestatud järgmist. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse 4

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Neil asjaoludel mõistab kohus ajutise halduri tasu välja Küllike Mittile ja kuluhüvise büroole, mille kaudu ta tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. 8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 150

lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus on pankrotiavalduse rahuldanud ja seega tuleb pankrotimenetluse kulud tasuda pankrotivarast. 9.

§ 86

lg 1, 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra teisiti. Kohus, arvestades ajutise halduri taotlust võlgniku vande kohta, peab vajalikuks kohustada võlgniku juhatuse liiget Aivar Kooli andma

§-s 86 lg 1 sätestatud vanne enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut

1. juulil 2010 kell 10.00 Tartu Maakohtu Võru kohtumajas, saal nr
2. Kohtunik: 5