Tsiviilasi nr.2-08-82505 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aivar Pellja Otsuse tegemise aeg ja koht 01. juuni 2010.a.; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-0

§76, §94 §101, §113 lg.1, §115, §128, §397, §401, §402 ja §416 ning Ts

MS §173, §367, §410, §413, §§434436, §442, §444, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada OÜ X hagi T R vastu osaliselt. Välja mõista T Rt (is.kood X) tarbijakrediidilepingu järgi võlguolevad summad: krediidivõlgnevus summas seitse tuhat kakssada kolmkümmend kaheksa (7 238) krooni 52 sendi ning viivis summas seitsesada kakskümmend kolm

§ 76

lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt nimetatud maksegraafikule kohustus kostja võlgnevuse tasuma täies mahus 28.07.2008.a. Hageja leiab, et kostja ei ole endale võetud kohustust hageja ees kohaselt täitnud ning

§ 82

lõike 7 alusel on see muutunud sissenõutavaks.

§ 113

lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Maksegraafiku (Lisa 2) punktis

1. kokku lepitu kohaselt tekib kostjal, kui ta ei tasu maksegraafiku järgseid makseid nõuetekohaselt, kohustus maksta Võlausaldajale lisaks võlgnevatele summadele maksegraafiku rikkumisega tekitatud kulude katteks menetlustasu. Menetlustasu suurus on 750,00 krooni. Maksegraafiku punktis
2. kokkulepitu kohaselt, kui kostja ei ole tasunud kohustuste täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada0,85% viivise arvestamist päevas puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates. Viivise arvestamine lõpeb tasumisele kuuluvate maksete täieliku tasumise päeval. Viivise maksmine ei vabasta kostjat maksegraafiku järgse tasumise kohustusest. Kuivõrd maksegraafik katkes ja tähtaeg oli 28.07.2008, algab viivise arvestamine alates 29.07.2008.a. Nõutav viivis moodustaks 16 858,51 krooni. Mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt vähendab hageja viivise protsenti päevas 0,4%-ni. Seega viivis 7 933,42 krooni. Hageja esindaja palub välja mõista kostjalt krediidilepingu järgi seisuga võlgu olev summa 16 171,94 krooni, sealhulgas : krediidivõlgnevus summas 7238,52 krooni, viivis summas 7933,42 krooni. Samuti palub esindaja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis tagastamata krediidisummalt alates 30.04.2009.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni ning menetlustasu 750 krooni ning hageja poolt tasutud riigilõiv summas 250 krooni. Kohtukulud palub hageja esindaja jätta kostja kanda. Kostja seisukoht hageja nõude osas Kostja ei tunnista hagi. Kostja vastuväidete kohaselt pole tema nimetatud summasid laenu võtnud. Kõik korraldas sotsiaaltöötaja A T, kelle suhtes on alustatud kriminaalmenetlust. A T rääkis kostjale, et kõik on korras, aitame üksteist ning parem oleks kui tema kõik kostja rahaasjad korraldab. A.T võttis maksegraafikule allkirja ja kinnitas, et kõik saab aja jooksul korda. Võlast sai kostja teada kui paljudele inimestele hakkasid saabuma võlateatised ja hoiatuskirjad. Kostja kahetseb, et usaldas A T ja on sellest saanud õppetunni kogu eluks. Kostja esindaja märgib vastuväidetes, et hagist ei nähtu, millest on tekkinud T R võlgnevus OÜ-le X. Hagile ei ole lisatud esialgset kiirlaenu lepingut koos esialgse maksegraafikuga. Lõuna Prefektuur menetleb kriminaalasja ja menetleja kirjast kohtule nähtub, et A T poolt on 08.02.2008 võetud T R kontole laen summas 2000 krooni X OÜ-st. Hagis tuginetakse maksegraafikule, mille sõlmisid omavahel 07.07.2008.a. OÜ X ja T R. Hageja on vaikides mööda läinud esialgsest laenulepingust ja võlgnevuse tekkimise asjaoludest. Maksegraafiku koostamise ajal 07.07.2008 oli võlgnevuse suuruseks juba 7 238,52 krooni. A T on tegutsenud kelmuslikult esitades X OÜ-le valeandmeid laenuvõtja isiku kohta. T R ei suhelnud laenufirma ega hagejaga, maksegraafiku tõi talle allakirjutamiseks A T. Kostja leiab, et hagi on esitatud vale isiku suhtes. T R allkirjastas pettuse tõttu maksegraafiku. Kostja ei ole oma tegevusega tekitanud hagejale kahju. Hageja täiendav arvamus kostja vastusele Kostja on esitanud X politseijaoskonna X konstaablijaoskonna vanemkonstaabli teatise, et 18.07.2008 alustati kriminaalmenetlust karistusseadustiku § 209 lõike 1 tunnustel, kuivõrd „/---/ 07.01.2008-22.07.2008 on T R isikukoodiga võetud mitmest laenuasutusest laenu. Antud laenud on käesoleva ajani tagastamata. Laenud on teostanud A T.“. Hagi aluseks on 07.07.2008 T R ja hageja vahel sõlmitud maksegraafik (hagi lisa 2), milles kostja tunnistab enda võlga hageja ees ning kohustub selle tagastama. T R on maksegraafiku allkirjastanud isiklikult ega ole selle maksegraafiku sõlmimise aluseid vaidlustanud. Järelikult ei seostu kohtule esitatud kriminaalmenetluse alustamise teatises viidatud „07.01.2008-22.07.2008 T R isikukoodiga võetud laenude“ asjas alustatud kriminaalmenetlus hageja ja kostja vahel 07.07.2008 maksegraafikust tekkinud võlasuhtega. Hagi aluseks oleva maksegraafiku on allkirjastanud isiklikult T R ning seega ei saa võlasuhte tekkimise aluseks olla A T poolt „T R isikukoodiga laenuasutusest laenu võtmine“. Kostja poolt esitatud dokumentidest ei nähtu, et 07.07.2008 allkirjastatud maksegraafikus käsitletav võlgnevus oleks tekkinud A T poolt väidetavalt kostja nimel võetud laenudest. Tsiviilasja lahend ei saa sõltuda väidetavalt A T poolt kelmusega võetud laenude asjas toimuva menetluse tulemustest olukorras, kus kostja tunnistab võla olemasolu 07.07.2008 maksegraafikus. Hageja seisukoht kostja võlakohustuste tekkimisest Hageja leiab, et kohtu poolt arvamuse andmiseks edastatud kostja 04.06.2009 esitatud vastus ühes lisadega ei lükka ümber hagi seisukohta, et hagi esemeks olev nõue põhineb 07.07.2008 kostja poolt allakirjutatud maksegraafikul (hagi lisa 2). Seega, käesoleva ajani ei ole kostja kahtluse alla seadnud 07.07.2008 maksegraafikus nimetatud võlgnevust, mistõttu hageja ei pea ka vajalikuks esitada hüpoteetilist seisukohta juhuks, kui ilmneb, et kostjal on 07.07.2008 maksegraafiku suhtes mingid pretensioonid (nt väites, et tema ei ole maksegraafikut allkirjastanud vms). Kohtuistungil vähendab hageja viiviste nõuet 7 238 kroonini, ehk põhinõude ulatuseni. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue tagastamata krediidisumma väljamõistmiseks kostjalt on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi selles nõudes kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Võla viivisenõude osas rahuldab kohus hagi osaliselt ning jätab rahuldamata hageja nõude kostjalt menetlustasu ja jätkuva viivise väljamõistmiseks. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Kostja tunnistab, et usaldas A T, kes on hageja sugulane. A T kasutades kostja andmeid on kostja nimel võtnud laenu. Maksegraafiku tõi A T, kes avaldas, et sellele oleks vaja alla kirjutada ning ta ise korraldab kõik tagasimaksega seonduva. A T suhtes on alustatud kriminaalmenetlust Lõuna Prefektuuri poolt. Hageja ei ole kriminaalasja raames tsiviilhagi esitanud ja kinnitas kohtuistungil, et ei soovi seda ka edaspidi teha. Kostjal on õigus kriminaalmenetluse raames kannatanuna A T vastu tsiviilhagi esitada ning nõuda regressi korras tekitatud kahjude hüvitamist. Kriminaalasjas esitatud päringust nähtuvalt on X OÜ 08.01.2008 kandnud laenulepingu nr X alusel T R kontole laenu summas 2000 krooni. 02.02.2008.a. on X OÜ kandnud laenuleinngu nr X alusel T R kontole laenu summas 3000 krooni.

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma.

§ 410

lg 1 kohaselt sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingule ei kohaldata käesoleva seaduse § 404 ja § 405 sätestatut.

§ 76

lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt allkirjastatud maksegraafikule kohustus kostja laenu tagastama osamaksete kaupa. Viimase tagasimakse kuupäevaks lepiti kokku 13.06.2009.a. Hageja leiab, et kostja ei ole endale võetud kohustust hageja ees kohaselt täitnud ning

§ 82lõike 7 alusel on see muutunud sissenõutavaks.

Eespool nimetatud laenu tagastamata jätmisega on kostja

§ 100

mõttes rikkunud lepingust tulenevat kohustust tagastada laenuandjale laenusumma tähtaegselt ning jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Tulenevalt

§ 101

lõige 1 võib hageja nõuda kohustuse täitmist.

§ 113

lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Asja materjalidega on tõendatud, et 07.07.2008.a. sõlmiti poolte vahel maksegraafik. OÜ X on nõude omandanud X OÜ-lt. Kostja on tunnistanud võlgnevust summas 7 238,52 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon Lepingu ülesütlemine “Võlaõigusseadus” (

) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagastama laenu maksegraafiku alusel igakuuliste osamaksetena. ning maksma krediidiandjale intressi 7% kuus.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.

§ 101

lg.1 pp1, 3, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist; lõike 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti; kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

§116

lg.6 sätestab, et kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt

§-s 196 sätestatule üles öelda.

§196

lg.1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine).

§ 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Käesoleva kohtuvaidluse asjaoludest nähtuvalt on vaidlusaluse lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga.

§ 416

lg.1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Asja materjalide /tl.20,22/ ja poolte seletustega on tõendatud, et kostja pole hagejale intresse ja laenu tagasimakseid graafikujärgselt tasunud, -ning hageja on lepingu ülesütlemisavalduse tegemisel

§ 416lg 1 nõuded täitnud.

Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja oli õigustatud

§ 196

alusel lepingu erakorraliselt üles ütlema ning nõudma kostjalt krediidi tagastamist ja lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intresside maksmist. Laen (krediit)

§ 108

lg.1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 401

lg.1 kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega ja poolte seletustega on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale tagastamata krediidina 7 238,52 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata krediit summas 7 238,52 krooni. Viivis

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on viivise arvutamisel võtnud aluseks mõistliku intressimäära –0,4 % võlgnetavalt summalt. Hageja palub välja mõista viivitusintress (viivis summas 7 933,42 krooni. Kohtuistungil vähendas hageja oma nõuet ning palus välja mõista viivis summas 7 238 krooni. Kohus leiab, et esineb antud juhul alus

§113

lg 8 viitega §162 lg 1 sätestatu kohaldamiseks ning viivise oluliseks vähendamiseks. Kohus märgib esmalt, et

§-s 101 loetletud nn. „sanktsioneerivad“ õiguskaitsevahendid (leppetrahv lepingu täitmise nõudena ja viivis) on suunatud eeskätt võlausaldajal lepingu rikkumise tõttu kaasneva võimaliku kahju ärahoidmisele-vähendamisele ning seeläbi võlausaldajale rikkumiseelse seisundi tagamisele. Kohtu sellekohase järeldusotsustuse õigsust veenab ka asjaolu, et

-i vastav regulatsioon seob sanktsioneerivate õiguskaitsevahendite rakendamise võlausaldaja kahju suurusega (

§113

lg.5 ja §161 lg.2) ning annab kohtule õiguse vähendada nii viivise, leppetrahvi kui ka kahju suurust (

§§113lg.8, §162 lg.1, §140).

Kohus arvestab kostja majanduslikust olukorrast tulenevat suutmatust tasuda viivist hageja poolt nõutavas määras. Arvestades ülaltoodud põhjendusi ning kostja materiaalsest seisundist tulenevat otsuse reaalse täidetavuse printsiipi, peab kohus otstarbekaks ja õiglaseks antud juhul vähendada kostjalt väljamõistetava viivise suurust kümnendikuni põhivõlast so 723 kroonini. Seega tuleb kostjalt välja mõista lepingujärgne viivis summas 723 krooni ning jätta rahuldamata hageja nõue seda summat ületava viivisesumma 6 515,52 krooni väljamõistmiseks. Jätkuv viivis ja menetlustasu Nagu eelpoolviidatud, on

§113lg.1 kohaselt võlausaldajal õigus nõuda viivist kuni kohase täitmiseni. „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku“ (Ts

MS) (RT 49/05-395) §367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 461 lg 4 sätestab, et kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist

§113

lõikes 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Hageja on nõudnud kostjalt jätkuva viivise (s.o. kuni kohustuse täitmiseni) väljamõistmist. Kuna kohus vähendab kostjalt väljamõistetava viivise suurust, peab kohus otstarbekaks ja õiglaseks samastel motiividel (vt. ülalmotiveeritut) mitte rakendada kostja suhtes jätkuva viivise väljamõistmist. Seega tuleb hageja nõue kostjalt jätkuva viivise (alates 30.04.2009.a. kuni põhivõla täieliku tasumiseni väljamõistmiseks jätta rahuldamata). Maksegraafiku punkti kohaselt juhul, kui laenusaaja ei täida tagasimakse kohustust nõuetekohaselt, maksab laenusaaja laenuandjale lisaks võlgnetavale summale menetlustasu 750 krooni. Hageja ei ole tõendanud milles on seisnenud või seisnevad talle kostja poolt lepingu rikkumisega tekitatud menetluskulud ning äärmiselt ebaõiglane on kostjalt käesoleva vaidluse raames igasuguste menetlus kulude või käsitlustasude väljamõistmine. Siinjuures arvestab kohus eelkõige krediidi väljastamise asjaolusid kogumis, kostja käitumist sisuliselt tegevusetuse näol ning kostja perekondlikku ja majanduslikku seisundit. Hageja poolt tasutud riigilõivu 250 krooni (kohtukulu) kuulub lahendamisele menetluskulude jaotuses. Menetluskulude jaotus TsMS §163 lg.1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et antud juhul on mõistlik ja põhjendatud jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, sest puudub alus ja mõistlik põhjus kõrvale kalduda nimetatud põhimõttest. Hageja on hagiavalduses nõudnud kostjalt 16 171,94 krooni väljamõistmist /tl.17-19/, kuid kohus rahuldab hagi 7 961 krooni ulatuses, milline moodustab 49,23% esialgsest nõudest. Seega tuleb antud juhul jätta asja menetlusega kaasnenud menetluskulud 49,23 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, vaid teeb seda iseseisva määrusega pärast käesoleva lahendi jõustumist poole sellekohase taotluse alusel. Aivar Pellja kohtunik 01.06.2010.a.