2-09-49641/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Geete Lahi Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht

1. juuni 2010.a, kell 16.00 Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-49641 Tsiviilasi D N hagi O N vastu elatise suuruse vähendamise nõudes 21 150 krooni Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja D N (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja O N (isikukood xxx, elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 12.05.2010.a., kinnine istung Kohtuistungil osalenud isikud Hageja D N Kostja O N RESOLUTSIOON Jätta D N hagi O N vastu elatise suuruse vähendamise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses D N kanda. Kohtuotsus, välja arvatud otsuse resolutsioon, ei kuulu avalikult teatavaks tegemisele ja avalikustamisele kohtu veebilehel. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 01.06.2010.a. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 01.10.2009.a esitas D N kohtule hagi O N vastu Viru Maakohtu 8.07.2008.a. kohtuotsusega laste D N ja E N ülalpidamiseks väljamõistetud elatise 2175 krooni kummalegi lapsele vähendamiseks 500-le kroonile kummalegi lapsele alates 01.10.2009.a. Kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurusel oli arvestatud hageja töötasuga 5560 krooni kuus. Hageja töötasu on käesoleval ajal 4350 krooni kuus. Seega kogu sissetulek läheb kohtuotsuse täitmiseks. Hagejale endale elamiseks, hageja 04.08.1992.a. sündinud tütre O ülalpidamiseks, samuti pangalaenu kustutamiseks ei jää midagi. Kohtuistungil palus hageja vähendada kohtuotsusega väljamõistetud elatist 1000-le kroonile kuus kummalegi lapsele. Hageja töötasu on vähenenud. Hagejal on lisaks D N ja E N ülalpidamiskohustus 04.08.1992.a. sündinud tütre O M suhtes 600 krooni kuus. Pangalaenu maksab hageja 1400 krooni kuus kuni 2019.aastani. Laen oli võetud korteri aadressil xxx, Narvas ostmiseks. Korteri tagatiseks oli hageja vanematele kuuluv korter. Hageja leiab et korter on poolte ühisvara. Hageja ostis korteri 24.04.2004.a., poolte abielu lahutati 24.05.2004.a. Ühisvara on jagamata. Praegu elab korteris hageja elukaaslase ema. Hageja elab koos elukaaslasega elukaaslase korteris aadressil xxx, Narvas. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et elatiste ja maksude mahaarvamisel hageja saadud palk on mõnikord suurem kui miinimumpalk. Hagejal ei ole elatiste võlgnevust. Tütar D on alates üheaastasest vanusest invaliid, põeb I tüübi diabeeti ning vajab toitu iga 2 tunni tagant ning samuti pidevalt insuliini. Tervise toetamiseks on tütrel vaja kaks korda aastas käia sanatooriumis, kus ta saab intensiivset ravi. Sõit Värska sanatooriumi maksab keskmiselt 800 krooni, samuti tuleb tasuda ööbimise ning toidu eest. D mõõdab igal vahetunnil hüpoglükeemilise kooma vältimiseks veresuhkrut. Testiribadele kulub umbes 3000 krooni pooleteise kuu kohta. Lapse veresuhkur kõigub 25 ühikust 2 ühikuni. Seoses haigusega on D hakanud halvenema nägemine ja talle kirjutati välja prillid. 2007.a. septembris paigaldati D pump, mis doseerib insuliini organismis. Pumba jaoks on vaja osta originaalkanüüle, insuliinireservuaare, patareisid. D peab iga 2 kuu tagant käima Tallinna lastehaiglas uuringutel. Iga kord kulub sõidule mitte vähem kui 600 krooni bensiiniraha, st 300 krooni kuus. Igakuised kulutused D tervisele moodustavad 2500 krooni kuus. Igakuine lapsinvaliidi sotsiaaltoetus on ainult 1260 krooni. Vastavalt arstide soovitustele ja arvestades lapse haiguse spetsiifikat, on D vaja toituda iga kahe tunni tagant. Toit peab olema dieettoit ning igapäevaselt on vaja juur-ja puuvilju, samuti mahlasid. Igakuiselt ostetakse kooli 10 karpi 100 % mahla ja D antakse taskuraha 15 krooni päevas, et ta saaks igal vahetunnil midagi süüa, kuna tunni jooksul langeb lapse veresuhkur keskmiselt 5 ühiku võrra. 2007.a. jaanuaris oli D
2. rinnakuluu kompressioonimurd, seoses millega vabastati laps koolis käimisest ja viidi üle koduõppele, edaspidi vabastati kehalisest kasvatusest ja ta ei tohi raskusi kanda. Kostja viib last autoga kooli ja toob koolist koju, et vabastada laps raskuste kandmisest. Igapäevane sõit toob kaasa 2 lisakulusid. Arvestades lapse haiguse spetsiifikat on vajalik lapsel oma tuba. Korterimaks on keskmiselt 4000 krooni, st iga viieliikmelise pereliikme kohta 800 krooni kuus. Igakuised kulutused meelelahutusele moodustavad mitte vähem kui 250 krooni kuus, st 3000 krooni aastas. Kokku kulub tütre ülalpidamiseks igakuiselt 8478 krooni. Poeg E on mõlema jala labad valesti arenenud ning ta peab kandma ainult ortopeedilisi jalanõusid ja läbima iga kahe aasta tagant tomograafilised uuringud kuni 15-aastaseks saamiseni.15-aastasena soovitatakse teha talle operatsioon. Ortopeedilised jalanõud maksavad kaks korda rohkem kui tavalised jalatsid. Laps käib muusikakoolis ning inglise keele koolis. Kokku kulub poja ülalpidamiseks 6008 krooni kuus. Kostjal on veel poeg teisest abielust,13.05.2006.a. sündinud J B. Kostja vara on soetatud abielu kestel I B, seega ühisvara. Korteriomand on ühendatud kahe-ja kolmetoaline korter aadressil xxx, Narvas. Suvila-hoonestusõigus xxx. Muud vara, sh sõidukeid, ei ole. Kostja kohustused 10.05.2010 seisuga: õppelaen 14 291,87 krooni, õppelaen 52 000 krooni; laen 1 112044,30 krooni, laen 38 280 krooni, laen 422 157,49 krooni. Kostja sissetulekuteks kuus on: palk 4350 krooni, kätte 3840 krooni; SA Narva Linnaelamu nõukogu hüvitis 5000 krooni, kätte 3950 krooni; Narva Linnavolikogu hüvitis 3300 krooni, kätte 2607 krooni. Kostja on OÜ Interbiz, OÜ Juhkentali Nõuandla ning MTÜ Õigusabikeskus juhatuse liige, palka ei saa. Samuti ei saa kostja korteriühistute juhatuse liikme tasu. Kostja ei pretendeeri xxx korterile. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu
3. juuli 2008.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-06-17808 (tlk 3-8) suurendati Narva Linnakohtu 08.04.2005.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-1008/04 D N O Ni kasuks väljamõistetud elatist ja mõisteti välja D N O N kasuks elatis laste D N ja E N ülalpidamiseks alates 13.07.2006 kuni 31.12.2006 1500 krooni kuus kummalegi lapsele, alates 01.01.2007 kuni 31.12.2007 1800 krooni kuus kummalegi lapsele ning alates 01.01.2008 elatis 2175 krooni kuus kummalegi lapsele kuni laste täisealiseks saamiseni või kuni poolte varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. D N vastuhagi O N vastu elatise vähendamise nõudes jäeti rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu 17.04.2009.a. otsusega (tl 44-48,sama tl 133-137) tsiviilasjas nr 2-06-17808 rahuldati hagi osaliselt ja suurendati Narva Linnakohtu 08.04.2005 otsusega D N O N kasuks laste D ja E ülalpidamiseks väljamõistetud elatist ja mõisteti välja D N O N kasuks elatis laste D N ja E N ülalpidamiseks alates 01.01.2006 kuni 31.12.2006 1500 krooni kuus kummalegi lapsele, alates 01.01.2007 kuni 31.12.2007 1800 krooni kuus kummalegi lapsele ja alates 01.01.2008 2175 krooni kuus kummalegi lapsele kuni laste täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. D N vastuhagi O N vastu elatise vähendamiseks jäeti rahuldamata. Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 3 tuleneb, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmiselgi. Vastavalt PKS § 61 lg-le 2 lähtuvalt lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb eelkõige lähtuda lapse põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele 3 ülalpidamist anda. Eeltoodut arvestades peab PKS § 61 lg 4 järgi ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema reeglina vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse
4. juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kohaselt on töötasu alammääraks alates
5. juulist 2009.a. 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni. PKS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla PKS § 61 4.lõikes nimetatud suuruse, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi (17.04.2009 kohtuotsus) asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Seejuures peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Kohus on kogunud kooskõlas TsMS § 230 lg 4 ja 5 ka ise poolte varalise seisundi ja sissetulekute kohta tõendeid (tl 101,140-143). Hageja on palunud kostja kasuks nende ühistele lastele kohtuotsusega välja mõistetud elatise vähendamist alla PKS § 61 lg-s 4 sätestatud alammäära, kummalegi lapsele 2175-lt kroonilt 1000-le kroonile. Hageja palub 01.10.2009.a. kohtule esitatud hagiavalduses vähendada elatist seetõttu, et hageja töötasu vähendatakse 12.10.2009 kuni 9.01.2010.a. (tl 9-10) 4350-le kroonile kuus. Elatise väljamõistmisel 2175 krooni kummalegi lapsele lähtus kohus kostja töötasust 5560 krooni kuus. Kohtuistungil palus hageja elatist vähendada kummalegi lapsele 1000-le kroonile kuus. Kostja vastuväidete kohaselt võimaldab hageja sissetulek maksta lastele elatist miinimummääras. Kohtule esitatud tõendite kohaselt laste D N ja E N vajadused ei ole vähenenud. Hinnates lapse D N vajadusi tuleb arvestada, et D N on alates 2001.a. raske puudega isik, millest tingituna vajab igal ööpäeval kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, liikumisel; juhendamist ja puudest tulenevad lisakulutused kõrvalabile, ravile, abivahenditele (tl 54-61, 64-65, 70-72, 123127). Seega on vaieldamatult tegemist erivajadustega lapsega, kelle ülalpidamiskulud on terve inimese omast suuremad. Laps E N on diagnoositud jalgade kaasasündinud deformsused (tl 128) ning talle on vaja osta ortopeedilisi jalanõusid (tl 62 pöördel). Samuti on E tuvastatud nõrk nägemine, laps kannab prille. Mõlemad lapsed viibivad kaks korda aastas sanatooriumis rehabilitatsiooniteenusel (tl 69, 130). Asja arutamisel ei tõusetunud vaidlust kostja poolt laste D ja E ülalpidamiseks tehtavate kulutuste vajalikkuse ja põhjendatuse üle. Kohtul puudub kahtlus kostja poolt esitatud kulutuste vajalikkuses ja põhjendatuses, välja arvatud E N kulutused meelelahutusele ja reisimisele 1000 krooni kuus. Kohus peab põhjendatud kulutuseks 9-aastase lapse meelelahutusele ja reisimisele 200 krooni kuus. Võttes aluseks D N ja E N igakuised ülalpidamiskulud Ed 5208 krooni (tl 42) ja D 8478 krooni (millest ca 2700 krooni kulutused lapse tervisele)(tl 41-42) ning arvestades D makstavat lapsinvaliidi sotsiaaltoetust 1260 krooni kuus, jäävad poolte kanda D ülalpidamiskulud 7218 krooni ulatuses ja E ülalpidamiskulud 5208 krooni ulatuses kuus. Vanemate õiguste ja kohustuste võrdsusest (PKS § 49) lähtudes, peaks kummagi vanema osa olema seega D N ülalpidamiseks 3609 krooni ja E N ülalpidamiseks 2604 krooni kuus. 4 Hageja maksab kummagi lapse ülalpidamiseks kohtuotsuse alusel 2175 krooni kuus. Seega kostja osa laste ülalpidamises on suurem kui hageja osa. Hagejal on käesoleva aja seisuga seadusjärgne kohustus ülal pidada oma kolme last, so lisaks poolte lastele on hageja ülalpeetavaks veel xxx. sündinud O M (tl 17,18). Kostja ülalpeetavateks on lisaks poolte kahele lapsele veel xxx. sündinud J B (tl 63, sama tl 132). Hageja konto väljavõttest (tl 11-12) nähtub, et 2009.a. aprillis-septembris kanti Alstom Eesti AS poolt tema arvele keskmiselt 4966 krooni kuus (neto). Alstom Estonia palgatõend (tl 101) tõendab, et hageja palk oli oktoober 2009 kuni aprill 2010 keskmiselt 9989 krooni kuus (bruto). Pärast maksude ja elatiste (4350+600) mahaarvamist jäi hagejale keskmiselt 4536,30 krooni kuus. Hageja põhjendusel töömaht jaanuar-aprill 2010 suurenes. Hageja väited et ta tegi ajavahemikul jaanuar-aprill 2010 ületunnitööd ja töötas puhkepäevadel leiavad kinnitust kohtule esitatud palgatõenditega (tl 146-148). Hageja väited töömahu vähenemisest käesoleval ajal ei ole kohtus kinnitust leidnud. Kohtule esitatud KÜ Rahu 34 tõendi (tl 98) kohaselt elavad D N ja O U koos aadressil xxx, Narvas alates 18.07.2008.a. Korteris xxx (tl 16, 140), mis on hageja väitel poolte ühisvara ja millele kostja enda sõnul ei pretendeeri (tl 150) elab hageja elukaaslase ema. Hageja konto väljavõttest (tl 11-12) nähtuvalt on hageja tasunud xxx korteri eest 2009.a. jaanuarseptember kokku 6500 krooni, so keskmiselt 722 krooni kuus. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja kannaks xxx korteri kulusid. Kinnisvaraportaali kohaselt on Narvas ühetoaliste korterite üürihinnad keskmiselt 500 krooni kuus, üürnik tasub lisaks üürile ka kommunaalkulud. Hagejal oleks xxx korteri väljaüürimise teel võimalik saada tulu ja seda kasutada elatise maksmisel. Muud vallas- ja kinnisvara kostjal ei ole. Kostja maksab pangalaenu 1366.89 krooni kuus (tl 13-14). Nähtuvalt käesoleva asja materjalidest on kostja palk Advokaadibüroos Lillo &Lõhmus (tl 110) 4350 krooni kuus (bruto), 3840 krooni (neto); SA-s Narva Linnaelamu (tl 111) 5000 krooni kuus (bruto), 3950 krooni (neto); Narva Linnavolikogu liikme tasu (tl 112) 2386 krooni kuus (bruto), 2607 krooni (neto). Korteriühistute juhatuse liikme ja MTÜ Õigusabikeskus juhatuse liikme tasu kostja ei saa (tl 113-121). Kostja vara on: ühisomandis I B korteriomandid xxx ja 42-221, Narvas (tl 108, 108 pöördel), kus perega elatakse ja hoonestusõigus Narva linn, Kiire Laine AÜ, Krookuse tn 24 (tl 109, 141). Muud kinnis-ja vallasvara kostjal ei ole. Kostja maksab pangalaene: kahte õppelaenu- kuumakse1400,71 ja 619,04 krooni; korteri ostmiseks ja remondiks võetud kolme laenu- kuumakse: 420,80 EUR+179,76 EUR+173,69 EUR (tl 66, 67, 68, 122). Kostjat aitab poolte ühiste laste ülalpidamisel kostja abikaasa, kellel puudub seadusest tulenev kohustus kostja ja hageja lapsi ülal pidada. Kohus leiab, et eeltoodust lähtudes ei ole võrreldes kohtuotsuse tegemise aja seisuga (17.04.2009) laste vajadused vähenenud ja kostja varaline seisund paranenud. Hageja sissetulek võrreldes kohtuotsuse tegemise aja seisuga ei ole vähenenud sedavõrd, et annaks aluse vähendada elatist alla miinimummäära. Kohus leiab, et lähtudes eeltoodust on hageja võimeline tasuma laste D N ja E N ülalpidamiseks elatist kummalegi lapsele 2175 krooni kuus. Kohus tuvastas, et peale maksude ja elatiste mahaarvamist jääb hagejale endale 4536,30 krooni, mis võimaldab hagejal ka peale pangalaenu 1366,89 krooni kuus maksmist säilitada minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja on teinud kõik endast oleneva (teinud ületunnitööd ja töötanud nädalavahetustel), et maksta elatist kohtuotsusega määratud ulatuses. Varalise seisundi muutumisel seoses ülalpeetavate lisandumisega (kohtule esitatud O U rasedustõend tl 96, sama tl 97) on hagejal vajadusel võimalik uuesti pöörduda kohtusse 5 väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (TsMS § 129 lg 2). Tartu Ringkonnakohtu 17.04.2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-17808 on D N kohustatud maksma elatist kummalegi lapsele 2175 krooni kuus alates 01.01.2008.a. Hageja palub vähendada väljamõistetud elatusraha suurust kummalegi lapsele 1000 kroonini. Käesolevas tsiviilasjas on hagihinnaks väljamõistetud elatise ja hagis taotletud vähendatud elatise üheksa kuu maksete summade vahe. Seega on käesoleva elatise vähendamise hagi hinnaks 21 150 krooni (9 kuudx1175x2). Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb kõik menetluskulud täies ulatuses jätta hageja kanda. Geete Lahi Kohtunik 6