Obsah (4)

§ 102§ 96§ 8§ 40

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 07. jaanuar 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-337 Haldusasi OÜ Revalhaus Kinnisvara

) alusel juba lõpetatud revisjoni ebaseaduslikult. Kaebaja leiab, et revisjoni võimalike uuendamise alusena

§ 102

lõike 3 punktis 2 sätestatud uus asjaolu, mis on saanud teatavaks kuritoega, milles on alustatud kriminaalmenetlust, peab olema pandud toime maksukohustuslase enda poolt. Kaebaja tugineb siin ka Lasse Lehise koostatud Maksuõiguse õpikule.

1. Veel leidis kaebuse esitaja, et maksuotsuse õigusvastasuse toob kaasa see, et kaebuse esitaja esindaja ei saanud maksumenetluses tutvuda kõikide maksumenetluses kogutud dokumentidega. Maksumenetluse kontrolltoimik 1 lõppes leheküljega 126 ja kontrolltoimik II algas leheküljega 141, kusjuures edasi ei olnud kontrolltoimiku II lehekülgi nummerdatud. Kaebuse esitajale selgitas maksuhaldur, et vahepealsed leheküljed on vaid asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud ega kätke endas maksustamise aluseks olevat informatsiooni. Politseilt ei antud maksuhaldurile materjale üle korrektse üleandmis-vastuvõtmisaktiga, mistõttu maksumaksja ei tea, millised materjalid maksuhaldurile üle anti. Kaebaja leiab, et seetõttu ei saanud ka oma õigusi maksumenetluses ega saa ka kohtumenetluses adekvaatselt kaitsta.
2. Kaebaja leiab ka, et maksuotsus on sisuliselt õigusvastane. Seoses käibemaksukohustusega viitab kaebuse esitaja sellele, et maksuotsuse leheküljel 15 on kvalifitseerinud maksuhaldur maksuvaba käibe vastavalt käibemaksuseaduse § 18, samuti on eelnevalt viidatud KMS § 18 lõike 2 punktile
3. Kaebaja leiab, et õige säte olnuks KMS § 16 lg 2 p 3, mis sätestab maksuvaba käibe kinnisasja või selle osa võõrandamisel.
4. Seoses tulumaksukohustusega leiab kaebuse esitaja, et maksumenetluses kogutud materjalide alusel ei ole võimalik võtta seisukohta selles, millistest tõenditest tulenevalt on tulumaks määratud ning seetõttu puudub maksukohustuslasel võimalus oma õiguste kaitseks.
5. Veel leiab kaebuse esitaja, et maksuhaldur ei ole põhjendanud 6-aastase aegumistähtaja kohaldamist ehk et ei ole tõendatud maksukohustuslase tahtlus maksude vähem deklareerimisel ja tasumata jätmisel.
6. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja juhatuse liige Arvo Klaas, et OÜ Revalhaus Kinnisvara maksukohustused on tekkinud seoses kontrolliperioodil teiseks juhatuse liikmeks olnud Jürgen Järvik’u tegevusega. Arvo Klaas on pöördunud politseisse, et Jürgen Järviku suhtes algatataks kriminaalasi. Selle asemel on aga politsei edastanud materjalid maksuhaldurile ja OÜ-le Revalhaus Kinnisvara on määratud tasumiseks täiendavad maksud. Kaebuse esitaja leiab, et Jürgen Järvik peaks isiklikult vastutama OÜ-le Revalhaus Kinnisvara tekitatud kahju eest ja tema suhtes tuleks teha vastutusotsus. VASTUSTAJA SEISUKOHT
7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi PMTK) alustas 10.05.2005 korraldusega revisjoni OÜ Revalhaus Kinnisvara suhtes. Revisjoni algatamise ajendiks oli Põhja Politseiprefektuuri (edaspidi PP) 26.04.2005 taotlus. Kolmandatelt isikutelt vajalik teave oli PP-l olemas, kuid kriminaalmenetluse huvides ta seda maksuhaldurile ei avaldanud. Sellises olukorras oli maksuhalduril võimalik tõde välja selgitada ja 18.10.2005 taotlusega palus maksuhaldur kriminaalmenetluse huvides maksurevisjoni mitte edasi menetleda ja koostada maksuarvestus, mida PMTK 30.11.2005 ka tegi (maksuarvestus nr 706). Samal kuupäeval saadeti kaebuse esitajale teade tema kohta maksurevisjoni lõpetamisest, 3 viidates ka

§ 102sätestatud revisjoni uuendamise võimalustele.

PP andis kriminaalmenetluse materjalid maksuhaldurile üle 05.11.2007 üleandmis-vastuvõtmisaktiga, maksuhaldur jätkas

§ 102

lg 3 p 2 alusel revisjoni ja koostas 09.06.2008 revisjoniakti nr 12-3/454, mille alusel peale kaebuse esitaja poolt eriarvamuse esitamist ka 16.10.2008 maksuotsuse.

1. Revisjoni uuendamisega seoses leiab vastustaja Riigikohtu lahendile asjas nr 3-1-1-120-
2. milles leiti, et maksukuriteo tunnustel kriminaalasja alustamine ei tähenda seda, et selles asjas alustatud maksumenetluse võiks jätta lõpule viimata. Kriminaalmenetluse ülesanne ei ole asendada maksumenetlust. Vastustaja viitab sellele, et süüdistusaktist tulenevalt eraldati kriminaalasjast nr 052300100220 eraldi menetlusse kaebuse esitaja suhtes (maksude arvestamise kohta), numbriga
3. Nimetatud toimiku materjalide ärakirjad edastati ka maksuhaldurile.
4. Seoses käibemaksukohustusega viitab vastustaja sellele, et maksurevisjoni ajal kehtis KMS varasem redaktsioon, mistõttu on viited KMS §-le 18 õigustatud.
5. Tulumaksukohustusega seoses leiab vastustaja, et kaebuse esitaja vastuväited on formaalsed ning ta ei ole vaidlustanud ühegi tõendi hindamist sisuliselt.
6. Seoses kaebuse esitaja tahtlusega leiab vastustaja, et tahtlus tuleneb maksuhalduri tuvastatud asjaoludest, kaebuse esitaja õigusrikkumise iseloomust ja tehtud tehingutest tervikuna. Fiktiivsed tehingud ja ilma raamatupidamise algdokumentideta tehtud väljamaksed ei saa olla tehtud muidu kui tahtlikult. Maksukohustuslane ei ole ise tõendanud, et ta ei olnud rikkumistest teadlik või ei pannud neid toime teadlikult. Ainuüksi tahtluse piisav kirjeldamata jätmine maksuotsuses ei ole 3aastase aegumistähtaja kohaldamise aluseks (Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas nr 3-04-378). KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu põhjendused on järgmised.
8. Kaebuse esitaja ei ole käibemaksu ja tulumaksu määramisele sisulisi vastuväiteid esitanud, olles keskendunud asjaolule, kas juhatuse liikme Jürgen Järviku tegevuse tõttu peab OÜ Revalhaus Kinnisvara vähem makstud maksud tasuma OÜ Revalhaus Kinnisvara, samuti mõningatele maksumenetluslikele küsimustele: kas maksuhalduril oli õigus lõpetatud revisjoni uuesti alustada; kas maksuotsus on ebaseaduslik põhjusel, et kõiki maksumenetluse dokumente kaebuse esitajale ei tutvustatud; ja kas maksuhaldur oleks pidanud tegema hoopis vastutusotsuse endisele juhatuse liikmele Jürgen Järvikule.
9. Esmalt käsitleb kohus revisjoni jätkamise võimalikkust. Esiteks leiab kohus, et

§ 102

lg 3 puntki 2 mõte ei ole see, et kriminaalmenetluses, mille tulemusena saab maksuhaldurile teatavaks mingi uus asjaolu, peaks maksukohustuslane olema kahtlustatav. Sättest endast sellist järeldust ei tulene (

§ 102

lg 3 punkt 2 nimetab vaid uut asjaolu, kui see on tuvastatud seoses kuriteoga, milles on alustatud kriminaalmenetlust). Kohtu hinnangul on sätte mõte selles, et kriminaalmenetluses võib olla kogutud materjale, millest tuleneb isiku maksukohustus, kuid kriminaalmenetluse huvides ei pruugi need materjalid olla maksuhaldurile kättesaadavad. Kuna aga maksumenetlus ja kriminaalmenetlus on iseseisvad, nende eesmärk on erinev (kriminaalmenetluses anda karistusõiguslik hinnang maksupettusele, maksumenetluse eesmärk aga tuvastada maksukohustus, kus tahtlus on oluline vaid aegumistähtaja määratlemisel) ning ei dubleeri üksteist, ei saaks pidada lubatavaks olukorda, kus kriminaalmenetluse tõttu jääks isikul maksude tasumise kohustus kandmata. Sel põhjusel leiab kohus, et

§102

lg 2 puntki 3 mõte ei ole siduda maksumenetluse uuendamist vaid maksukohustuslase enda suhtes peetava kriminaalmenetlusega, vaid uuendamise aluseks saab olla mistahes kriminaalmenetlus, kui selle raames on kogutud isiku maksude tasumise kohustuse kohta tõendeid. Kriminaalmenetluse alustamise ajendiks on sündmus, 4 selle toimepannud isik selgub reeglina alles hiljem ning vahel võib juhtuda, et isikut ei tuvastatagi ja kedagi vastutusele ei võeta. Maksurevisjoni uuendamise alusena on oluline kriminaalmenetluses kogutud teave, mitte isik, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav. Eeltoodud põhjendustel ei nõustu kohus ka kaebaja viidatud Lasse Lehise maksuõiguse õpikus toodud seisukohtadega. Lisaks eelnevale viitab vastustaja sellele, et süüdistusaktist tulenevalt eraldati kriminaalasjast nr 052300100220 eraldi menetlusse kriminaalasi OÜ Revalhaus Kinnisvara suhtes (maksude arvestamise kohta), numbriga 06230101421 (IV kd lk 162) ning et selle toimiku materjalide ärakirjad edastati ka maksuhaldurile.

1. Vaidlust ei ole selles, et kontrolliperioodil veebruar kuni detsember 2003 oli OÜ-l Revalhaus Kinnisvara kaks juhatuse liiget – Arvo Klaas ja Jürgen Järvik – kellel mõlemal olid võrdsed õigused äriühingu juhtimiseks ja esindamiseks. Kohus rõhutab, et asjaolu, kui üks juhatuse liige teeb tehinguid, millest teine juhatuse liige ei tea või mida ta heaks ei kiida, siis tegemist on äriühingu siseste suhetega. Tõepoolest, karistusseadustik näeb ette võimaluse alustada juhatuse liikme suhtes kriminaalasi ametiseisundi kuritarvitamise eest, kuid isegi kui kohus tuvastab ametiseisundi kuritarvitamise ja mõistab juhatuse liikme selles kuriteos süüdi, ei näe maksukohustusi reguleerivad õigusaktid ette maksuhaldurile võimalust jätta maksud äriühingule määramata. Oluline on, et maksukohustuslaseks on käesoleval juhul OÜ Revalhaus Kinnisvara, mitte Arvo Klaas. Tehinguid OÜ Revalhaus Kinnisvara nimel said teha nii Arvo Klaas kui Jürgen Järvik. Asjaolu, et Arvo Klaas ise ei olnud nende tehingutega seotud, ei vabasta OÜ-d Revalhaus Kinnisvara maksude tasumise kohustusest tehtud tehingutest tulenevalt. Niisamuti ei mõjuta Arvo Klaasi teadmised tehingutest aegumistähtaega, kuna ilmselgelt on teine juhatuse liige Jürgen Järvik pannud fiktiivsed tehingud toime tahtlikult.
2. Lisaks eelnevale ei ole Arvo Klaasile endale või tema osalusega teisele äriühingule OÜ Netmark tehtud väljamaksed, mille osas puudusid raamatupidamisdokumendid, seotud Jürgen Järviku, vaid Arvo Klaasi enda tegevusega. Nii ei ole võimalik väita, et Arvo Klaasil OÜ Revalhaus Kinnisvara maksukohustuse tekkes mingit rolli ei olnud. Aga nagu kohus eelnevalt märkis, on maksukohuslaseks äriühing ning kuna üks juhatuse liige oma tegevusega maksude tasumise kohustuse äriühingule tekitas, tuleb äriühingule need maksud ka tasumiseks määrata. Kohus mõistab iseenesest juhatuse liikme Arvo Klaasi pahameelt teise juhatuse liikme Jürgen Järviku tegevuse aadressil, kuid siin on OÜ-l Revalhaus Kinnisvara võimalik Jürgen Järvikult mõista välja äriühingule tekitatud kahju ning äriühingu arvelt alusetu rikastumine tsiviilõiguses sätestatud alustel. Äripartneri valimine kätkeb endas alati teatud äririski ja tekitatud kahju hüvitamiseks on nähtud ette õiguskaitsevahendid, kuid kui juhatuse liige tekitas kohustusi enda esindatud äriühingule, tuleb äriühingul need kohustused kanda ja alles siis saba äriühing esitada oma nõuded juhatuse liikme vastu.

ei sisalda piiranguid äriühingu maksukohustusega seoses tulenevalt juhatuse liikme volituste ületamisest.

1. Mis puudutab asjaolu, et maksurevisjoni teine toimik oli nummerdamata ja sealt puudus 15 lehekülge materjali, leiab kohus, et kuivõrd maksuotsuses ei ole tuginetud sellistele tõenditele, mida ei oleks kaebuse esitajale tutvustatud, on kaebuse esitaja väited oma õiguste kaitsmise võimatusest alusetud. Mõistagi on taunimist väärt, et maksurevisjoni toimikust on mõned nö majasisesed tööpaberid välja võetud ning et toimik ei ole ühtselt nummerdatud, kuid kohtule ei nähtu siiski, et maksuhaldur oleks tuginenud mingitele asjas sisulist tähtsust omavatele ja kaebaja eest varjatud dokumentidele. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi tõendit, millele oleks revisjoniaktis või maksuotsuses tuginetud, kuid mis oleks jäänud talle kättesaamatuks. Seega ei tulene kaebaja eeltoodud etteheidetest maksuotsuse õigusvastasust.
2. Kuna kaebuse esitaja ei ole toonud välja sisulisi asjaolusid, mille tõttu on käibe- või tulumaksu määratud valesti, siis ei asu kohus maksuotsuses sellega seoses toodud arutluskäike ja metoodikat üle analüüsima. Maksuotsus on selles osas ülevaatlik ning selge, mistõttu tuleb käibe- ja tulumaksu 5 kohustuse suuruse väljaarvestamist pidada õiguspäraseks. Vahetult enne istungit on kaebuse esitaja esitanud taotluse viia läbi paikvaatlus selleks, et tuvastada, et töid maksuotsuses fiktiivseks loetud tehingute alusel siiski tehti. Kohus jättis selle taotluse istungil rahuldamata, kuna selline vaatlus ei tõendaks, kas töid tehti 2003 aastal või varem ja kelle poolt. Küll aga on Arvo Klaas maksumenetluses korduvalt ise kinnitanud, et kontrolliperioodil OÜ Revalhaus Kinnisvara OÜ-ga Verpo Ehitus ja OÜ-ga Bergstein tehinguid tehtud ei ole. Kohus leiab, et maksuotsuses on seda asjaolu piisavalt põhjalikult analüüsitud ja selle kinnituseks kolmandatelt isikutelt (nt M. K.) teavet kogutud. OÜ-ga Verpo Ehitus ja OÜ-ga Bergstein tehtud tehingute fiktiivsuses ei ole põhjust kahelda.
3. Seoses 6-aastase aegumistähtaja kohaldamisega nõustub kohus vastustajaga, et fiktiivsed tehingud ja ilma raamatupidamise algdokumentideta tehtud väljamaksed ei saa olla tehtud muidu kui tahtlikult. Maksukohustuslane ei ole ise tõendanud, et ta ei olnud rikkumistest teadlik või ei pannud neid toime teadlikult. Ainuüksi tahtluse piisav kirjeldamata jätmine maksuotsuses ei ole 3aastase aegumistähtaja kohaldamise aluseks (Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas nr 3-04-378).
4. Kaebuse esitaja leidis ka istungil, et maksuhaldur oleks pidanud tegema Jürgen Järvikule kui kaebuse esitaja endisele juhatuse liikmele vastutusotsuse. Vastutusotsuse tegemise õigusliku aluse annab

§ 96

lõige 1: maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse.

§ 8

lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.

§ 40

lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest

§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse, mis peab vastama

§-s 96 toodud tingimustele. Juhatuse liikme solidaarne vastutus äriühingu maksuvõla eest on olemuselt aktsessoorne kõrvalkohustus, see tähendab, et kõrvalkohustuse kehtivuse eelduseks on põhikohustuse kehtivus ja kõrvalkohustus jagab põhikohustuse saatust. Vastutusotsuse sisuks on maksuvõla sissenõudmine. Vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks saab olla kehtiv maksuvõlg (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-75-09). Nii ei piira vastutusotsuse tulevikus tegemise võimalus maksuhalduri õigust määrata makse tasumiseks äriühingule. Vastutusotsuse tegemine on erand äriühingu piiratud vastutusest ja seda kohaldatakse praktikas harva. Äriühingul säilib võimalus esitada tsiviilõiguslik nõue endise juhatuse liikme vastu, mida kohus eespool ka analüüsis. 26. Kaebuse esitaja on esitanud kohtule cd-plaadil helisalvestised vestlustest PMTK revidentidega, kuid kuna nimetatud salvestised ei oma käesolevas asjas lahendamist vajavate küsimuste osas tõenduslikku teavet, siis kohus salvestistes talletatud teavet analüüsima ei asu. 27. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole kaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 6