TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-1843 Otsuse kuupäev 16.11.2009 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi OÜ Peetri Tootmine esindaja v.adv. Maano Saareväli kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti käskkirjale 09.02.2009 nr. 1-3-13-7/96 ja vaideotsusele 02.07.2009 nr. 1122/4 Asja läbivaatamise kuupäev 28.10.2009 , avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad OÜ Peetri Tootmine juhatuse liige Aleksander Haritonov, v.adv. Maano Saareväli; Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindaja Aivi Altdorf (Altrov) Resolutsioon Jätta OÜ Peetri Tootmine esindaja v.adv. Maano Saareväli kaebus haldusasjas 3-09-1843 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 16.11.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. OÜ Peetri Tootmine esindaja vandeadvokaat Maano Saareväli on esitanud kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) käskkirjale nr. 1-3-13-7/96 09.02.2009 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse taotluse nr. 310008700356 rahuldamata jätmine“ ja vaideotsuse 02.07.2009 nr. 11-22/4 peale. Kaebus on esitatud haldusaktide tühistamise nõudes. Kaevatava käskkirja kohaselt on jäetud rahuldamata OÜ Peetri Tootmine taotlus 310008700356 järgnevatel põhjustel: Taotleja on taotlenud toetust Põlli puhkeküla tee ja tehnosüsteemi rajamiseks. Teostatavaks investeeringuks on pinnase koorimine, liivaaluste ehitus ja täitmine, killustiku paigaldamine, investeeringu maksumust on hinnatud 3.069.180.- krooni ja toetuse summa on 1.564.660.krooni. Kaevatava käskkirja kohaselt ei nähtu, et eksisteeriks objekt – Põlli puhkeküla. Puuduvad tõendid Põlli puhkeküla olemasolu kohta. Vastavalt Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (edaspidi MAK) meetme 3.
- sätestatud toetatavate tegevuste ja abikõlblikkuse kriteeriumidele on eelkõige toetatavaks tegevuseks kaupade ja teenuste pakkumisel ning osutamisel maapiirkonna ettevõtetele ja rahvastikule mobiilsete ja innovaatiliste lahenduste arendamine ning abikõlblikeks kuludeks on majandustegevuseks vajalikud investeeringud ehitistesse ja seadmetesse. Ainuüksi tee ehitamine ilma majandustegevuseks planeeritava ehitiseta ei saa olla toetatav ja abikõlblik tegevus antud meetme mõistes. Vastavalt Põllumajandusministri määrusele nr. 20/12.03.2008 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi „Määrus“)§ 5 lg 5 p. 20 järgi ei ole abikõlblikud sellised kulud, mis ei ole vajalikud taotleja majandustegevuse mitmekesistamiseks asjaomasel tegevusalal. Kuna reaalselt puudub Põlli puhkeküla, siis ainult tee ehitamine ei saa olla vajalik taotleja majandustegevuse mitmekesistamiseks. Detailplaneeringu joonisest lähtuvalt on tee, millele toetust küsitakse maal , mis on jagatud 18 väikeelamukrundiks, 4 tükimaakrundiks, 4 teekrundiks, millest nähtuvalt on taotleja sooviks arendada kinnisvara, mis ei ole toetuskõlbulik. Määruse § 3 lg 2 p. 9 järgi ei ole kinnisvaraalane arendus abikõlblik. Käskkirja viite kohaselt on Määruse § 3 lg 1 p. 1 järgi toetatavaks tegevuseks hoone ja rajatise (mitte hoone ja/või rajatise) ehitamine Ehitusseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Kuid tee ehitamine ei ole rajatise ehitamine Ehitusseaduse mõistes. Määruse alusel saab toetust taotleda hoone ja rajatise ehitamiseks ainult Ehitusseaduses sätestatud tingimustel , tee ehitamine Teeseaduse tähenduses MAK meetme 3.
- raames ei ole toetatav tegevus. Käskkirjas on märgitud, et taotlejal puudub põhivara, mistõttu on küsitav taotleja jätkusuutlikkus. Käskkirja kohaselt on jätnud PRIA kaebaja taotluse toetuse saamiseks Põlli puhkeküla tee ja tehnosüsteemi rajamiseks rahuldamata. OÜ Peetri Tootmine on vaidlustanud käskkirja vaidemenetluse korras ning vaideotsusega 02.07.2009 nr. 11-22/4 on jätnud PRIA peadirektor vaide rahuldamata. OÜ Peetri Tootmine esindaja vandeadvokaat Maano Saareväli on esitanud kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) käskkirjale nr. 1-3-13-7/96 09.02.2009 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse taotluse nr. 310008700356 rahuldamata jätmine“ ja vaideotsuse 02.07.2009 nr. 11-22/4 peale. Kaebus on esitatud haldusaktide tühistamise nõudes. Kaebuses on märgitud, et kaebaja peab ebaõigeks vastustaja seisukohta, et puhkeküla juurdesõidutee ehitamine ei ole abikõlblik tegevus MAK meetme 3.1 tähenduses. Kaebuse esitaja leiab, et juurdesõidutee ehitamine puhkekülale on vaadeldav MAK meetme 3.
- nimetatud toetatava tegevusena ning vastab meetmes sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele. Määrus nr. 20 ei nõua, et turismiettevõtja alustab oma tegevust hoonete rajamisest, tegemist on ettevõtja otsustusvabadusega oma äriplaani realiseerimisel ning kaebaja äriplaani on PRIA aktsepteerinud. Põlli puhkeküla on objekt, mille juurdesõiduks kaebaja soovib rajada teed. Meetme 3.
- tähenduses tuleb majandustegevuse mitmekesistamise all mõista erinevate majandustegevuste harude ja võimaluste loomist. Kaebuse esitaja on märkinud, et tee on Ehitusseaduse § 2 lg 1 mõistes ehitis, mis on vajalik ehitada puhkeküla majandustegevuseks. Tee ehitamine on otseselt seotud puhkeküla kasutamisega ja teenindamisega, hoonet ei saa kasutada ilma teeta. Seega on MAK meetme 3.1 abikõlblikkuse kriteeriumid täidetud. Toetust võib taotleda ka tegevusele, mida ei ole veel alustatud ning meede ei sea piiranguid millise investeeringuga ettevõtja toetatavat tegevust alustab. PRIA on ekslikult asunud seisukohale, et kaebaja sooviks on hakata tegelema kinnisvaraarendusega. Nimetatud seisukohta peab kaebaja ennatlikuks. Menetlusse antud detailplaneering ei tõenda kinnisvaraarenduse reaalset toimumist. Kohtuistungil täiendab kaebuse esitaja kaebust ning märgib, et PRIA ei ole rakendanud asja menetlemisel kaalutlusõigust ning samuti ei ole haldusakti motivatsioon täielik. PRIA ei ole hinnanud äriprojekti täielikult, PRIA ei ole piisavalt kogunud infot, samuti on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kohtuistungil taotleb kaebaja haldusaktide tühistamist. Kaebuse esitaja nendib, et kuna taotletakse tühistada kaevatavat käskkirja, tuleks tühistada ka vaideotsus samadel alustel. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kui haldusaktid tühistatakse, saab PRIA kaebaja taotluse uuesti läbi vaadata. Kohtuistungil esitab kaebuse esitaja ka menetluskulude nimekirja õigusabikulude 17.760.00 krooni ja riigilõivu 250.- krooni väljamõistmiseks. Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja on märkinud, et PRIA saab kaebaja taotluse raames „Põlli Puhkeküla“ vaadelda ainult kui objekti, milleni soovitakse teed rajada. Kuna nimetatud objekt tegelikult puudub, siis ainult tee ehitamisest ei piisa, et majandustegevust mitmekesistada. Tee ehitamine üksikuna võttes ei vasta taotleja poolt välja toodud MAK meetme 3.1 kriteeriumile toetuse saamiseks. Vastustaja on viidanud detailplaneeringule, mille algatajaks Märjamaa vallas oli OÜ Stonemark ning märkinud, et kaebajal on planeeritava teealuse maa rendileping sõlmitud OÜ-ga Stonemark, mille omanikud olid taotluse esitamise ajal samased taotlejaga ja kelle majandustegevus EMATK-i järgi on kinnisvaraga tegelemine. Antud juhul on ehitusprojekt koostatud teehoiutööde litsentsi omava isiku poolt, mis omakorda kinnitab, et tegemist on ehitamisega Teeseaduse tähenduses, mitte Ehitusseaduse tähenduses. Kohtuistungil märgib vastustaja esindaja, et PRIA on rakendanud kaalutlusõigust otsustuse tegemisel, kaebaja on olnud ära kuulatud ning puudus vajadus täiendavate dokumentide nõudmiseks. Tee ehituseks toetuse taotlemine käib koos taotlusega toetuse saamiseks hoone või seadme ehitamiseks, mitte ainult tee ehituseks. Antud juhul on küsitud toetust ainult tee ehitamiseks , seega on PRIA õigesti otsustanud toetust mitte anda. Kohtu seisukohad: 30.04.2008 esitas OÜ Peetri Tootmine PRIA´le taotluse maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamiseks (tee ja tehnosüsteemi rajamine). PRIA peadirektori käskkirjaga 23.07.2008 nr. 13.13-7/210 jäeti taotlus nr. 310008700356 rahuldamata. 26.08.2008 esitas OÜ Peetri Tootmine taotluse rahuldamata jätmise käskkirjale vaide. 12.11.2008 vaideotsusega nr. 13-48/55 otsustas PRIA rahuldada OÜ Peetri Tootmine (taotlus nr. 310008700356) 26.08.2008 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 23.07.2008 aasta käskkirja nr. 1-3.13-7/210 peale esitatud vaide. 04.12.2008 käskkirjaga nr.1-3.1/303 tühistas PRIA peadirektor 12.11.2008 vaideotsuse nr. 1348/
- Vaideotsusega 04.12.2008 nr. 13-48/62 on PRIA tunnistanud käskkirjad OÜ Peetri Tootmine puudutavas osas kehtetuks ja otsustanud võtta taotluse uuesti menetlusse ning teha uue otsuse. PRIA peadirektori käskkirjaga 09.02.2009 nr. 1-3-13-7/96 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse taotluse 310008700356 rahuldamata jätmine“ on jäetud rahuldamata OÜ Peetri Tootmine taotlus nr.
- Vastavalt Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) meetme 3.1 sätestatud toetatavate tegevuste ja abikõlblikkuse kriteeriumidele on eelkõige teostatavaks tegevuseks kaupade ja teenuste pakkumisel ning osutamisel maapiirkonna ettevõtetele ja rahvastikule mobiilsete ja innovaatiliste lahenduste arendamine ning abikõlblikeks kuludeks on majandustegevuseks vajalikud investeeringud ehitistesse ja seadmetesse. Tulenevalt Põllumajandusministri 12.03.2008 määrusega nr. 20 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ alusel kehtestatakse mittepõllumajandusliku tegevuse toetamiseks põllumajandusega tegeleva ettevõtja majandustegevuse mitmekesistamise ja mikroettevõtete arendamise, sealhulgas arengukava
- peatüki meetme 3.1 „Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas“ alameetmetes 3.1.1 „Mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas“ ja 3.1.2 „Mikroettevõtete arendamise toetus“ nimetatud suurte projektide elluviimise eesmärgil antava maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded taotleja, kavandatava tegevuse ja taotluse kohta, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, taotluse vorm, toetuse määr ja suurus ning abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamise kord, nõuded toetuse saajale, taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise alused ja kord ning toetuse väljamaksmise kord. Tulenevalt Määruse nr. 20 § 16 lg 2 kohaselt ei maksta toetust „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 457 lg 8 sätestatud juhtudel. Nimetatud seaduse § 457 sätestab maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise alused ja toetuse vähendamise ning sama sätte lõige 5 p. 1 kohaselt tehakse toetuse rahuldamata jätmise otsus kui taotleja või taotlus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele. Vastustaja on rõhunud asjaolule, et ainult tee ehitamine ilma majandustegevuseks planeeritava ehitiseta ei saa olla toetatav ja abikõlblik ning kaebajal puudub objekt nagu Põlli puhkeküla. Vastustaja seisukohalt on eratee küll ehitis, kuid tegemist on ehitamisega Teeseaduse mõistes, mitte Ehitusseaduse tähenduses ning tee ehitamine Teeseaduse tähenduses ei ole MAK meetme 3.1 raames toetatav tegevus. Kaebuse esitaja on seisukohal, et toetust võib taotleda ka tegevusele, millega alles alustatakse ning kaebuse esitaja leiab, et juurdepääsutee ehitamine puhkekülale on vaadeldav MAK meetmes 3.1 nimetatud toetatava tegevusena ning taotlus vastab meetmes sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele. Majutusteenus hõlmab teenuse terviklahendust, mis hõlmab nii konkreetse majutuse kui ka infrastruktuuri väljarajamist ning Määruses nr. 20 pole sätestatud, millest peab ettevõtja oma tegevust alustama. Kaebuse esitaja on seisukohal, et eratee on ehitis Ehitusseaduse § 2 lg 1 tähenduses, mis on vajalik rajada puhkekülale juurdepääsuks ning rakendamisele tee ehitamisel kuulub Ehitusseadus , mitte Teeseadus. Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. I Kaebaja sooviks on rajada Põlli Puhkeküla ning nimetatud objektini on vajalik rajada juurdesõidutee (eratee) ning selle rajamiseks on kaebaja taotlenud MAK meetme 3.1 raames toetust. Kohus nõustub PRIA seisukohaga, et ainuüksi tee ehitamine ilma majandustegevuseks planeeritava ehitiseta ei saa olla toetatav ja abikõlblik tegevus meetme 3.1 mõistes. Määruse 20 § 5 lg 5 p. 20 kohaselt ei peeta abikõlblikuks kulu, mis ei ole vajalik taotleja majandustegevuse mitmekesistamiseks asjaomasel tegevusalal. Antud juhul Puhkeküla kui selline objekt puudub ning tee ehitamine seega ei saa olla vajalik majandustegevuse mitmekesistamiseks. Kaebaja sooviks on ehitada tee ja seejärel Puhkeküla. Seega on PRIA õigesti lähtunud asjaolust, et kuna objekt „Põlli Puhkeküla“ puudub, siis ainult tee ehitamisest ei piisa majandustegevuse mitmekesistamiseks. Vaidlusobjektiks on asjaolu, kas erateede ehitamisel lähtuda Ehitusseaduse või Teeseaduse sätetest. Määruse nr. 20 § 3 lg 1 p. 1 kohaselt on toetatavaks tegevuseks hoonete ja rajatiste ehitamine Ehitusseaduses sätestatud korras ja tingimustel. Ehitusseaduse § 1 lg 2 kohaselt sätestab Ehitusseadus nõuded ehitistele niivõrd, kuivõrd seda ei ole reguleeritud teiste seadustega. Kohus on seisukohal, et tee on küll ehitis, kuid ei ole vaadeldav Ehitusseaduse mõistes. Teeseadus käsitleb kõiki teid ja sätestab tee suhtes esitatavad nõuded juhul kui need asuvad teemaal. Teeseadus sätestab tee omaniku ja liikleja õigused ja kohustused ning vastutuse liiklusohutusnõuete rikkumise eest, reguleerib teehoiu, tee kasutuse ja kaitse korraldamist ja rahastamist ning inimeste ja keskkonna kaitset liiklusest tulenevate ohtude eest. Teeseaduse § 52 kohaselt on eratee tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal. Erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. Vastustaja on märkinud, et tee ehituseks on koostatud ehitusprojekt teehoiutööde litsentsi omava isiku poolt, mis kinnitab, et tee ehitus toimub Teeseaduse alusel ning lähtuvalt PRIA poolt küsitud 09.12.2008 Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi arvamusest nimetatud vaidluse kohta, on ministeeriumi seisukoht, et Teeseadus käsitleb kõiki teid, ka erateid ja seega ka teede ehitust. Samas on PRIA välja toonud asjaolu, et maa, millele küsitakse toetust tee ehituseks, on jagatud elamukruntideks ja teekruntideks, seega on alust arvata, et tegemist ei ole eesmärgiga rajada puhkeküla ja arendada turismi. Vastavalt B-kaardi väljatrükile puudub kaebaja tegevusalade hulgast turismi arendus, kuigi kaebuse esitaja on märkinud, et kaebaja kavatses alles turismi arendusega tegelema hakata. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Määruse nr. 20 § 3 lg 1 p. 1 kohaselt on toetuskõlblik ehitis Ehitusseaduse mõistes ning ainuüksi tee ehitus Teeseaduse tähenduses ilma majandustegevuseks planeeritava ehitiseta ei saa olla toetatav ja abikõlblik meetme 3.1 mõistes. Arvates 20.07.2009 jõustus uus säte, see on ajal , mil kaebaja suhtes oli taotlus menetletud, täiendati Määruse nr. 20 § 3 lg11 , mille kohaselt on toetatavaks tegevuseks hoone ja rajatise ehitamine, tee ja parkla ehitamine kui see tee ja parkla on eratee Teeseaduse § 52 mõistes ja on ehitusprojekti alusel juurdepääsuks kavandatavale ehitisele, mille ehitamise ja parandamise kohta taotletakse toetust. II Kaebuse esitaja on seisukohal, et vastustaja ei ole teostanud kaalutlusõigust ning kaevatavad haldusaktid on motiveerimata, kaebajat ei ole ära kuulatud ning kaebajale ei ole tehtud äriplaani osas etteheiteid. Välja selgitamata on asjaolud millal kaebaja soovib puhkeküla rajada ning pole välja selgitatud kaebaja tegelikku soovi. Kohus on seisukohal, et mõlemad haldusaktid nii kaevatav käskkiri kui ka vaideotsus, mida kaebaja vaidlustab, on nõuetekohased ning antud välja pädeva haldusorgani poolt. Haldusaktid on selged ja üheselt mõistetavad, haldusaktidel on faktiline ja õiguslik alus välja toodud. Haldusaktid on kaebajale olnud arusaadavad, kuna kaebaja on haldusakte osanud vaidlustada ning mõningate menetlus- ja vorminõuete rikkumine ei saanud mõjutada asja otsustamist. Vastustajal puudus vajadus välja selgitada, millal kaebaja kavatseb rajada puhkeküla, kuna see ei omanud antud asja menetlemisel tähtsust. Tuvastatud oli, et asja menetlemise ajal puhkeküla ei olnud ning taotlus oli rajatud ainult tee ja tehnosüsteemi rajamiseks, millest nähtuvalt saab välja lugeda ka kaebaja soovi. Nii käskkirja kui vaideotsuse tegemiseks puudus vajadus koguda täiendavat infot ning kaebaja on saanud oma seisukohti väljendada kirjalikus vormis ning kaebaja pole esitatud väiteid, et PRIA oleks keeldunud teda ära kuulamast või pole vastu võtnud kaebaja poolselt esitatud dokumente, samuti ei oleks pidanud PRIA tegema kaebajale etteheiteid äriplaani suhtes, kuna seda vajalikuks ei peetud. III Kaebaja väide, et PRIA peadirektor on 12.11.2008 vaideotsusega nr. 13-48/55 rahuldanud OÜ Peetri Tootmine vaide ning käskkirjaga 04.12.2008 nr. 1-3.1/303 vaideotsuse 13-48/55 tühistanud, ei oma antud asjas tähtsust, kuna nimetatud haldusaktid on menetluse käigus väljaantud haldusaktid, mida ei ole vaidlustatud ning lõpptulemusena on asja uuesti menetletud ja välja antud käskkiri 09.02.2009 nr. 1-3-13-7/
- Kaebuse esitaja väide, et PRIA oleks võinud toetuse välja maksta ning hilisemalt seda tagasi nõuda kui taotleja ei ole oma eesmärki täitnud, ei ole põhjendatud, kuna PRIA kohustus on jälgida rahaliste toetuste väljamaksmise eesmärgipärasust ning põhjendatust ning PRIA esindaja seisukoht on õige, et puudub vajadus toetus ennatlikult välja maksta, kui juba menetluse alguses on näha, et taotlus ei vasta nõuetele. Kaebaja poolt välja toodud väited võrdsest kohtlemisest, et kaebajat koheldakse ebavõrdselt teiste taotlejatega, kelle eratee ehitusele suunatud tegevused on saanud toetust PRIA poolt, on asjakohatud, kuna igat taotlust tuleb iseseisvalt menetleda ja hinnata arvestades kõiki esinevaid asjaolusid ning võrdse kohtlemiseprintsiibi kohaselt saab kohelda ainult samases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Kohtul puudub õigus hinnata käesoleva asja menetluse raames teiste toetuste taotlejate suhtes tehtud otsustusi, mistõttu ei võtnud ka kohus võrdlusdokumentidena asja juurde märkmeid teiste taotlejate kohta tehtud otsustustest. Vaidlus selle üle, kas PRIA ´l oli õigus ennatlikult jõuda seisukohale, et kaebaja sooviks on hakata tegelema kinnisvaraga saadud toetuse abil, on kohus seisukohal, et PRIA on antud asjas lähtunud olemasolevast olukorrast ning prognoos kinnisvaraarenduse kohta ei ole asjassepuutuv. Eeltoodut arvesse võttes jätab kohus kaebuse rahuldamata lähtuvalt HKMS § 25 lg 1 ja § 26 lg 1 p.
- Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, tulenevalt HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtunik Mare Priks