3-10-428/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-428 Otsuse kuupäev 10.05.2010 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Gunnar Ilvese avaldus invaliidsuspensioniõigusliku staaži tuvastamiseks perioodil 22.05.1991-26.10.1992 Asja läbivaatamise kuupäev 20.04.2010 Istungil osalenud isikud Avalduse esitaja Gunnar Ilves; Kaasatud isiku Sotsiaalkindlustusameti esindaja Silvia Azojan. Tunnistada, et Gunnar Ilves töötas koondises „Elkar“ valvelukksepana perioodil 27.05.1991 kuni 05.09.1992.a. Resolutsioon Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. AVALDUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS 22.02.2010.a saabus Tartu Halduskohtusse Gunnar Ilves’e avaldus pensioniõigusliku staaži tõendamiseks perioodil 22.05.1991-26.10.1992 Tartu Naha- ja Jalatsikombinaadis, tolleaegse nimega „Elkar“, mille praeguseks õigusjärglaseks on AS Samelin. Avaldaja selgitab, et soovib tuvastada töötamist Tartu Naha- ja Jalatsikombinaadis, kuna see on vajalik invaliidsuspensioni ümberarvutamiseks, kus kehtib tööstaaži alampiir 5 aastat. Avaldaja selgitab, et ta läbis kohapealse 2 kuulise katseaja koos väljaõppega ja asus tööle 22.05.1991.a ja töötas kuni 26.10.1992.a Tööülesanneteks oli jalatsipealse õmblusmasinate korrashoid ja seadistamine, mis toimus

1. tsehhis. Otsene ülemus oli meister Anissimov. Avaldaja märgib, et tema tööraamat on hävinenud ning soovib töötamist nimetatud perioodil tõendada tunnistajate ütlustega, kelleks on kolleegid Toivo Tamm, Kalmer Prüüs ja Janar Kolsar. Avaldaja märgib, et tema tööstaaž koos „Valumehaanikas“ treialina ja „Tartu Õlletehases“ seadistajana ja metallivabrikus „Võit“ töötatud aastatega annab õiguse pensioni ümberarvutamiseks. 20.04.2010.a toimunud kohtuistungil selgitas avaldaja lisaks, et pensioniametil on rahvapensioni ümberarvutamisel nõue, et üldist tööstaaži oleks üle 5 aasta. Praegu on avaldajal invaliidsuspension alates 16.11.
2. Väljaõppele Elkarisse läks avaldaja 14aastasena. Avaldaja suunati õppetootmiskombinaadi kaudu Elkarisse väljaõppele aastal
3. Koondises Elkar toimus õmblusmasinate seadistamise kursus, mis kestis 4 või 5 kuud. Kursuse lõpetamisel omistati avaldajale kutseala, mille nimi oli valvelukksepp, aga reaalselt tähendas see tehniliste masinate seadistamist ja muude tehniliste probleemide lahendamist. Tööle vormistati avaldaja
4. mai 1991 kolmandasse tsehhi, mis oli jalatsipealse õmblustsehh.
5. oktoober 1992 lahkus avaldaja töölt ja läks
6. kutsekooli treial-lukksepa erialale, kus avaldaja õppis 1 aasta ja siis läks ta Tartu Instrumenti treialiks. Avaldaja soovib tõestada staaži, mis on seotud Tartu Naha- ja Jalatsikombinaadiga, koondise Elkariga ja AS Sameliniga, mis on nende õigusjärglane. Avaldaja selgitas, et kui ta asus valvelukksepana tööle, oli juba ettevõtte nimi koondis Elkar. Tulenevalt eeltoodust palub Gunnar Ilves kohtul tuvastada tema töötamist koondises Elkar
7. maist 1991 kuni 26.oktoobrini
8. KAASATUD ISIKU SEISUKOHT 08.04.2010.a saabus Tartu Halduskohtusse Sotsiaalkindlustusameti (SKA) arvamus haldusasjas 3-10-428, milles Sotsiaalkindlustusamet märgib järgmist. Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 kohaselt on isikul õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. AS Samelini vastusest nähtub, et Gunnar Ilvese töötamise kohta Tartu Naha- ja Jalatsikombinaadis on säilinud tööle võtmise käskkiri, kuid töölt vabastamise käskkirja säilinud ei ole. Samas on säilinud isikukaart, millele on tehtud kanne Gunnar Ilvese töölt vabastamise kohta ja märgitud kande tegemise aluseks 02.09.1991 (aasta number on raskelt loetav) käskkiri nr
9. Gunnar Ilvesel on esmakordselt tuvastatud töövõimetus 16.11.2000.a. 21.11.2000 esitas Gunnar Ilves avalduse riikliku pensioni määramiseks. Tööraamatut ja muid tööstaaži tõendavaid dokumente Gunnar Ilves koos avaldusega ei esitanud. 16.11.2000 on Gunnar Ilvesele määratud rahvapension töövõimetuse korral. Kaasatud isik märgib, et seisukoha pensioniõigusliku staaži tuvastamise kohta saab kaasatud isik anda peale tunnistajate ütluste ja avaldaja selgituste ärakuulamist kohtuistungil. 20.04.2010.a toimunud kohtuistungil selgitas kaasatud isiku esindaja, et esmakordselt on Gunnar Ilvesel tuvastatud töövõimetus 16.11.2000, siis ta oli 25-aastane ja seega staažinõue oli 1 aasta. Gunnar Ilves esitas avalduse pensioni määramise kohta ilma dokumentideta ja palus määrata rahvapensioni töövõimetuse korral. Kaasatud isiku esindaja märkis, et kontrollis telefonitsi Lõuna Pensioniameti Tartu büroo juhatajalt ja sai teada, et Gunnar Ilvesele on töövõimetupension määratud 01.04.
10. Nõue 1 aasta kehtib juhul, kui see on töötatud välja enne aastat 2000, enne töövõimetuse tuvastamist. Kui see staažinõue 1 aasta ei oleks olnud täidetud, siis käesoleval hetkel oleks staažnõue 5 aastat ja seda nõuet arvestatakse eluea järgi. Töövõimetuspensioni määramisel nõue ei tõuse, vaid jääb algne nõue, kui see on enne täidetud, siis nii jääb. Pensioni arvestamine ja ümberarvestamine toimub isiku avalduse alusel ja avalduse esitas G.Ilves eelmisel nädalal. Seoses sellega ongi Gunnar Ilvese avalduse alusel tema pension ümberarvutatud. Tulevikus töövõimetuspension määratakse, kas isiku 2 faktilise tööstaaži või 30 aastase tööstaaži järgi, vastavalt kumb on suurem. Tegemist on noore inimesega, kelle tööstaaž on veel osaliselt tuvastamata. Vaidlusalusel perioodil tööstaaži tuvastamine võib mõjutada tema töövõimetuspensioni suurust ning ka pensioniealiseks saades vanaduspensioni suurust. Tänaste seaduste järgi arvutatakse vanaduspension järgmiselt: kui on staaži alla 30 aasta arvutatakse vanaduspensioniks ümber, kui staaži on rohkem, siis arvutatakse tegeliku staaži järgi. Kaasatud isiku esindaja märkis, et ei vaidle tuvastamisele vastu perioodi 27.05.1991 kuni 05.09.1992 suhtes, kuna on säilinud kanded koondisesse Elkar töölevõtmise kohta käskkirja näol ja töölt vabastamise kanne isikukaardi, millest nähtuv kuupäev on 05.09, kuid aastaarv on segane. Tunnistajate ütlustest nähtus üheselt, et tegemist on aastaga
11. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Avaldus kuulub rahuldamisele. Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 kohaselt on isikul õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Avaldaja teatas, et tema tööraamat ei ole säilinud ja arhiividest ei saanud ta dokumente selleks, et absoluutse täpsusega tõendada, et ta töötas „Elkaris“ perioodil 22.05.1991 kuni 26.10.1992.a. Toimikus olevate materjalidega ja tunnistajate ülekuulamisega on tuvastatud, et avaldaja töötas ülalnimetatud perioodil koondises „Elkar“. Koondis Samelin 10.03.2010.a tõendiga nr 2/K-4 teatas, et Gunnar Ilves, sünd 26.03.1975.a asus tööle koondisesse „Elkar“ alates 27.05.1991.a valvelukksepa ametikohale ja ta vabastati omal soovil 05.09.1991.a. (t.l. 13) Kutsetunnistusega, mis oli välja antud koolidevahelise õppe- ja tootmiskombinaadi poolt 22.05.1991.a nr 015 408 on tõendatud, et Gunnar Ilves lõpetas 1991.aastal valvelukksepa kursused koondises „Elkar“. (t.l. 19) AS „Samelin“ tõendiga 24.03.2010 nr 5/K-4 on tõendatud, et Gunnar Ilves töötas 27.05.1991.a kuni 05.09.1991 valvelukksepana, kuid ei saa välistada, et ta vastutas jalatsipealse õmblusmasinate korrashoiu eest. (t.l. 21) Koondis „Elkar“ 27.05.1991.a käskkirja nr 177-k kohaselt on Gunnar Ilves tööle võetud Jalatsivabrikusse valvelukksepana. (t.l. 22-23) Isikukaardi kohaselt Gunnar Ilves õppis ÕTK grupis 01.09.1990-26.05.1991 ja oli võetud valvelukksepaks alates 27.05.1991.a ja on vabastatud töölt käskkirja nr 120 alusel 02.09.1991 (või 1992) omal soovil ja vormistamise kuupäev on 05.09.1991 (või 1992). (t.l. 24-25) Ülalnimetatud tõendid kohtule töölepingu lõpetamise kohta olid tehtud isikukaardi järgi, kus aasta arv ei ole selge. Tunnistaja Janar Kolsaar teatas kohtule, et ta õppis ÕTK-s koos avaldajaga alates 01.09.1990 kuni 27.05.1991 ja nad said tunnistused. Nad asusid tööle „Elkarisse“ ja Gunnar Ilves hakkas tööle õmblustsehhis ja vormistati palgaga tööle 27.05.1991.a. Ta tuli ära töölt 26.01.1992, kuid Gunnar jäi sinna tööle ja töötas seal veel 1992.a suvel ja 1992.a sügisel läks õppima 3 kutsekooli. Gunnar Ilves töötas teisel või kolmandal korrusel, omavahel nad suhtlesid. J.Kolsaar tunnistab, et nad töötasid koos 27.05.1991 kuni 28.01.
12. (t.l. 55) Tunnistaja Kalmer Prüüs teatas, et ta õppis ja töötas „Elkaris“ koos Gunnar Ilvesega. Õppisid koos lukksepaks kuni 1991.a mai, siis võeti nad tööle „Elkarisse“ valvelukkseppadena. Ta töötas seal kuni 30.10.1991.a ja lahkus omal soovil ja Gunnar Ilves jäi sinna edasi töötama. Nad töötasid ühes vahetuses, Gunnar Ilves oli paarimees. Gunnar Ilves töötas seal veel ühe aasta peale seda, kui tema lahkus. Kui ta lahkus töölt, nad jätkasid suhtlemist. 1992.aasta sügisel Gunnar Ilves läks õppima kutsekooli. (t.l. 56) Dokumentaalselt on tõendatud, et G.Ilvese töölt vabastamise kuupäev on „05.09“ ja tunnistaja ütlustega on tuvastatud, et tegemist on aastaga
13. Tunnistaja J.Kolsaar’e tööraamatuga on tõendatud, et ta töötas koondises „Elkar“ 27.05.1991.a kuni 28.01.1992.a. (t.l. 50) Tunnistaja K.Prüüs’i tööraamatuga on tõendatud, et ta töötas koondises „Elkar“ 27.05.1991 kuni 30.10.1991.a (t.l. 52) Ülalnimetatud tõenditega kogumikus ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5, saab lugeda tõendatuks ja on tuvastatud, et Gunnar Ilves töötas koondises „Elkar“ valvelukksepana perioodil 27.05.1991 kuni 05.09.1992.a. Tamara Hristoforova kohtunik 4