2-10-2065/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Elen Kalm Otsuse kuulutamise aeg ja

1. juuni 2010 a. Raplas kohtukantselei kaudu koht Tsiviilasja number 2-10-2065 Hagi ese Väljamõistetud elatise vähendamise, elatise võlgnevuse tasumisest vabastamise ja lapsega suhtlemise korraldamise nõue Menetlusosalised Hageja: K Z xxxxxxxxxxx reg. elukoht: xxxxx, xxxxxx x-x Kostja: K E xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx, xxxxxxxx xxx.xx Esindaja: vandeadvokaat Natalia Suvorova, Advokaadibüroo Legalia, Rapla, Sauna tn.10 Kohtuistungi toimumise aeg 27.
3. a RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-10-2065 kannab hageja. Kostjal on õigus 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates taotleda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõuded 2 Pärnu Maakohtu 4.03.2009.a. otsusega nr.2-08-77616 mõisteti hagejalt välja igakuine elatisraha H E (xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks summas 2632 krooni kuus alates 13.11.2008.a. kuni lapse täisealisuseni. Hageja arvates ei vasta väljamõistetud elatis tema maksevõimele ja varalisele seisundile. Hagejal on püsiv töövõime kaotus 30% ulatuses ning ta on töötu. Hagejal on ka teine laps, kes tema hinnangul on varaliselt vähem kindlustatud kui H E. Hageja teise lapse, so J T A ema on praegu töötu, kusjuures ta on võtnud pangalaenu. Hageja maksab J T emale M A suulise kokkuleppe alusel toetust ulatuses, mis vastab ¼ kuupalga alammäärale. Hageja palub temalt H E kasuks väljamõistetud elatist vähendada alla seaduses ettenähtud alammäära, arvestades hageja töövõimetust, töötust, rasket varalist seisundit ja teise lapse vähemkindlustatust ning määrata elatise suuruseks ¼ kuupalga alammäärast kuus. Hageja raske varaline seisund ei võimaldanud tal Pärnu Maakohtu 4.03.2009.a. otsust H E ülalpidamise osas kohe täitma asuda ja 21.05.2009.a. esitas kostja kohtutäiturile avalduse otsuse sundtäitmiseks. Nimetatud kuupäeval oli hageja võlgnevus kostja ees (koos täitekuludega) 21 393 krooni. 18.12.2009.a. oli hagejal sellest võimalik tasuda 6500 krooni. Hageja palub end ülejäänud võlgnevusest vabastada PS § 71 alusel, kuna tema osaline töövõimetus, töötus ja raske majanduslik olukord ei võimalda tal seda tasuda. Pärnu Maakohtu 10.10.2008.a. otsusega nr.2-08-15891 tuvastati H E põlvnemine hagejast ja määrati kindlaks lapsega suhtlemise kord. Hageja taotleb kohtu poolt määratud korra muutmist, kuna see ei toimi. Üks kohtumine kalendrikuus on hageja hinnangul ebapiisav ega kindlusta isa ja lapse vahel püsiva ja kindla suhte tekkimist. Hageja hinnangul piirab kõnesolev olukord tema ja lapse õigusi ning ta palub kindlaks määrata uus suhtlemiskord. Hageja ettepanek suhtlemiskorra määramisel on järgmine: 1)ajavahemikul kohtuotsuse jõustumisest kuni august 2010.a. toimuvad kohtumised kaks korda kalendrikuus - 1.ja 15 kuupäeval pikkusega vähemalt 4 tundi, 2) ajavahemikul august 2010.a. kuni detsember 2010.a. toimuvad kohtumised iga kalendrikuu
4. ja 15 kuupäeval, kusjuures laps jääb ööseks isa juurde, 3) detsembrist 2010.a. kuni lapse kooliminekuni toimuvad kohtumised iga kalendrikuu
5. ja 15.kuupäeval, kusjuures laps jääb isa juurde 3-4 päevaks, kokku on laps isa juures nädal aega kalendrikuus 4) isa ja ema osalevad võrdselt lapse kohtumiste korraldamisel, so üks vanem viib ja teine toob lapse või ühel korral viib ja toob lapse ema ja teisel korral isa. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu ja palub kõik hageja nõuded jätta rahuldamata. Hageja põhjendab elatise vähendamise nõuet 30%-se töövõimetuse ja raske majandusliku olukorraga. Hageja ei ole tõendanud, et arstide poolt tuvastatud töövõime vähenemine oleks takistanud teda tööd tegemast või seda leidmast. Hageja tegelik majanduslik olukord ei ole teada. Kostja hinnangul varjab hageja oma tegelikke sissetulekuid, kuna on keeldunud esitamast oma välismaal olevate kontode väljavõtteid. 2009.a. andmetel oli hageja aastatulu 54 775 krooni, mis ei ole väike raha. 2009.a. juunist kuni käesoleva ajani on hagejal olinud igakuine sissetulek stipendiumi näol. Hageja põhjendab elatise vähendamise taotlus ka asjaoluga, et tema teine laps osutus elatise väljamõistmise tõttu vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps. Kõnesoleval juhul on teine laps, kellele hageja on maksnud 1000 krooni kuus, isegi paremini kindlustatud. Kostjale on 3 hageja 18 kuu vältel maksnud elatist vaid 257 krooni kuus, milline summa on väiksem kui üksikematoetus. Nii eelmisel kohtuistungil kui ka nüüd kinnitab hageja, et on nõus maksma H 1000 krooni kuus, mida ta aga teinud ei ole. Hageja elatisraha võlgnevus 31.01.2010.a. seisuga on 33 764.43 krooni. Puuduvad PS § 71 sätestatud alused, millised lubaksid hagejat tekkinud elatise võlgnevusest vabastada. Hageja ei ole olnud haige ega ole esinenud ka muid mõjuvaid põhjusi, millised takistanuks tal elatist maksta. Kostja hinnangul on hageja elatise tasumise pahatahtlikult kõrvale hoidunud, tunnistades kostjale e-kirjas, et tal ei ole mõtet tööle minna, kuna kohtutäitur võtab kohe raha ära. Kostja ei näe alust kohtu poolt määratud suhtlemiskorra muutmiseks. Samuti ei nõustu ta hageja poolt pakutava suhtlemiskorraga. Kui hageja soovib last enad juurde võtta ööseks või mitmeks päevaks, peab kohus ära kuulama ka sotsiaaltöötaja arvamuse. Hageja selgitustest nähtuvalt puudub tal isiklik elamispind. Käesoleval ajal elab ta sõbra juures, kelle elukombed ei ole kõige korralikumad. Arvestades hageja suutmatust vastutustundlikult käituda, ei usalda kostja last üksinda tema juurde. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt PS § 60 lg.1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Hageja oma sellekohast kohustust H E suhtes täitnud ei ole, mistõttu mõisteti Pärnu Maakohtu 4.03.2009.a. otsusega hagejalt välja elatis PS § 61 lg.4 sätestatud miinimumääras, millele lisati tulumaksuosa. Hageja taotleb väljamõistetud elatise suuruse vähendamist, kuna ta on osaliselt töövõimetu, töötu ja raskes majanduslikus olukorras. Samuti seetõttu, et kostjale väljamõistetud elatist makstes ei suudaks hageja võrdväärselt ülal pidada oma teist last. PS § 61 lg.2 kohaselt määratakse elatisraha suurus kindlaks lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest, seega on elatise suuruse muutmiseks alust juhul, kui lapse vajadused või vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemisel aluseks olnud asjaoludega muutunud. Lapse kasvades tema vajadused suurenevad, seega ei ole alust eeldada (ning pooled ei ole seda ka väitnud), et H E vajadused oleksid võrreldes 4.03.2009.a. vähenenud. Kohus lähtus eelmise kohtulahendi tegemisel asjaolust, et hageja keskmine kuusissetulek oli eelneval, so 2008.a. 8000 krooni ning hageja hinnangul pidi see 2009.a. jääma samaks. Hageja väidab, et 2008.a. lõpus ja 2009.a. alguses jäi tal teenuste osutamise lepingu raames tehtud töö eest tasu saamata. Alates 2009.a. juunikuust hakkas hageja xxxxx-xxxx seltsist saama stipendiumi 500 eurot kuus. Kokku sai ta stipendiumi 2009.a. 7 kuu eest 54 775 krooni /t.l.19/, seega 7825 krooni kuus. Endiseks on jäänud ka asjaolu, et oma teisele lapsele J T on hageja väidetavalt maksnud elatist kokkuleppel M A nii enne kui pärast kostja kasuks elatise väljamõistmist ühesuguses ulatuses, so 1000 krooni kuus. Seega ei ole hageja majanduslik olukord kohtulahendi tegemisest alates märgatavalt muutunud. 30.11.2009.a. otsusega on hageja tunnistatud osaliselt töövõimetuks 30% töövõime kaotusega /t.l.39/. Otsuse kohaselt esineb hagejal töövõime kerge alanemine 5.06.2009.a. alates. Kuigi elatist maksma kohustatud vanema töövõimetus on PS § 61 lg.6 kohaselt üheks aluseks, millisel juhul võib kohus väljamõistetavat või juba väljamõistetud elatist vähendada alla seaduses sätestatud alammäära, ei pea kohus seda hageja puhul põhjendatuks. Hageja tunnistab, et osaline töövõimetus ei ole takistanud tal tööd leidmast, küll aga piiranud selle leidmise võimalusi, sest ta ei saa iga tööd teha. Kohtule teadaolevalt on hageja tegelenud vaid vaimse tööga, tõlkimise ja konverentside korraldamisega. Hageja majandusliku olukorra kirjeldusest /t.l.19/ nähtuvalt ei ole tal esinenud takistusi töö tegemisel, küll aga selle eest tasu saamisel ning töö leidmisel talle sobivate projetide mitterahastamise tõttu. Kui hageja peab oma tervislikule seisundile vaatamata võiamlikuks jätkata õpinguid doktorantuuris, ei saa tal olla takistusi vaimse töö 4 tegemisel. Seega ei ole 30%-lise töövõime kaotuse tuvastamine muutnud hageja majanduslikku olukorda ega võtnud temalt võimalust selle parandamiseks. Kostja majanduslik olukord on võrreldes elatise väljamõistmise ajaga halvenenud, kuna 2010.a. alates ei saa ta enam xxxxxxxxxxxxxxxxx igakuist toetust. Kostja sissetulek oleneb tema loomisvõimest ja honoraridest, mistõttu on ebaregulaarne ja raskesti prognoositav. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejalt väljamõistetud elatise vähendamiseks alus puudub ning tema sellekohane nõue tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt PS § 71 võib kohus elatist maksva isiku nõudel ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuses tasumisest vabastada, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Seega saab elatisraha võlgnikku võla tasumisest vabastada vaid juhul, kui võlgnevuse tekkimist tingisid mõjuvad põhjused. Võlgnevus (koos täitekuludega), mille tasumisest vabastamist hageja taotleb, on tekkinud perioodil 13.11.2008.a. kuni 21.05.2009.a. Seega ei saa hageja nimetatud taotluses tugineda oma osalisele töövõimetusele, milline tuvastati tal 30.11.2009.a. ja mis, nagu kohus eelpool on juba hinnanud, ei mõjutanud oluliselt hageja võimet talle omastes tegevusvaldkondades elatist teenida. Asjaolu, et hagejale ei makstud välja töötasu või ei sõlmitud temaga lubatud lepingut, ei saa kohus lugeda mõjuvaiks põhjusteks, millised annaksid aluse hagejat elatise võlgnevusest vabastada. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise. Hageja on nii elatise esmasel väljamõistmisel kui ka kõnesoleva tsiviilasja arutamisel korduvalt kinnitanud, et talle on jõukohane maksta kostjale H ülalpidamiseks 1000 krooni kuus. Hageja ei ole seda ainsalgi korral teinud. Kostja on saanud hagejalt elatist kuni käesoleva ajani 4622 krooni ja sedagi kohtutäituri vahendusel. Kohtule jääb arusaamatuks, millised asjaolud on takistanud hagejat H enda poolt soovitud suuruses elatist andmast, vältimaks kostja pöördumist kohtusse elatise väljamõistmiseks ja hiljem kohtutäituri poole kohtuotsuse täitmiseks. Seda enam, et oma teisele lapsele, kelle huve kostja kasuks tehtud kohtuotsuse täitmine hageja hinnangul ohustavat, on hageja väidetavalt sama suures ulatuses (so 1000 krooni kuus) suutnud elatist maksta. Kostja kolmanda nõudega, so Pärnu Maakohtu 10.10.2008.a. otsusega kinnitatud lapsega suhtlemise korra muutmisega seoses märgib kohus järgmist: lapsega suhtlemise korraldamine toimub hagita menetluses TsMS §-de 558, 560, 561 ja 563 sätete alusel. Kuna TsMS § 550 lg.2 lubab lapsega suhtlemise korraldamist lahendada ka hagimenetluses, kui seda nõutakse koos abielu lahutamise või elatise väljamõistmise nõudega, tuleb asuda seisukohale, et hageja oli õigustatud sellist nõuet esitama ka koos väljamõistetud elatise vähendamise nõudega. Kui vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtulahendit, peab kohus läbi viima TsMS § 563 sätestatud lepitusmenetluse. Seega on lepitusmenetlus läbiviimise eelduseks asjaolu, et üks vanemaist on kokkulepitud või kohtu poolt määratud suhtlemiskorda rikkunud. Hageja leiab, et kostja on suhtlemiskorda rikkunud sellega, et kolmes kalendrikuus ei ole tema kohtumist lapsega toimunud. Kostja selgituste kohaselt jäid kahel kuul kohtumised ära seetõttu, et vanemad ei leidnud mõlemale sobivat aega kohtumise korraldamiseks ning 2009.a. detsembrikuus jäi kohtumine ära H haiguse tõttu. Kostja on ärajäänuid kohtumisi kompenseerinud teistes kuudes pikemate kohtumistega, kui kokkulepe ette näeb ega nõustu hageja süüdistustega, et kõik kolm kohtumist on ära jäänud kostja süül. Kohus leiab, et kostja ei ole 8.10.2008.a. toimunud kohtuistungil poolte poolt sõlmitud ja kohtulahendiga kinnitatud kokkulepet tahtlikult rikkunud. Kuigi kokkuleppe esimese tingimuse kohaselt oli hagejale antud võimalus kohtuda H E tema 2-aastaseks saamisest alates ühel korral 5 kalendrikuus, on ilmne, et nii väikese lapse puhul, kelle mõlemad vanemad viibivad sageli töö või õpingute tõttu välismaal, ei olegi seda lihtne korraldada. Kahes kalendrikuus ei leidnud vanemad vastastikku sobivat aega, seega oli kohtumiste ärajäämine tingitud mitte üksnes kostjast vaid ka hagejast. Lapse haiguse korral oli kostja poolt kohtumise ärajätmine põhjendatud. Kuna kostja ei ole suhtlemist korraldavat kohtulahendit rikkunud, puudub hagejal kohtu hinnangul õiguslik põhjendus selle lahendi muutmist nõuda, seda enam, et kokkulepe on tähtajaline ja lõpeb H 4-aastaseks saamisel, so 15.02.2011.a. Pooled lähtusid kokkuleppe sõlmimisel, samuti kohus selle kinnitamisel, teatud asjaoludest, millised on kohtulahendis kirjeldatud ega ole oma õiguslikku tähendust minetanud. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et lapsega suhtlemise korraldamine kohtu vahendusel on äärmuslik abinõu. Lahus elavad vanemad peavad suutma ühisesse lapsesse puutuvad küsimused lahendada konsensuse või siis kompromissi pinnal. Kui seda mingil põhjusel ei suudeta, tuleks kõigepealt kasutada perelepitaja ja kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja abi ning alles seejärel võib pöörduda kohtusse. Kohtunik: Anne Randjärv