Obsah (6)

§ 63§ 67§ 64§ 651§ 14§ 6

3-09- 2634 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2010.a Tallinn Haldusasja number 3-09-2634 Haldusasi T.T.i kaebus Murru

) § 63 lg 1 p 4 alusel Murru Vangla kodukorra p 20 nõuete rikkumise eest 15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega (tl 2). 2. T.T. esitas 14.09.2009 Murru Vangla 04.09.2009 käskkirja nr 559-dm peale vaide Murru Vangla direktorile (tl 44-45). Murru Vangla direktori 14.10.2009 vaideotsusega nr 5-3/195-1 jäeti kinnipeetava T.T.i vaie

§ 63lg 1 p 4 ja § 67 p 1 alusel rahuldamata (tl 3).

1. T.T. esitas 10.11.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse Murru Vangla 04.09.2009 käskkirja nr 559-dm ja Murru Vangla direktori 14.10.2009 vaideotsuse nr 5-3/195-1 tühistamiseks. 1
2. 01.03.2010 määrusega vabastas kohus kaebuse esitaja riigilõivu tasumisest ja võttis kaebuse Murru Vangla 04.09.2009 käskkirja nr 559-dm ja Murru Vangla direktori 14.10.2009 vaideotsuse nr 5-3/195-1 tühistamiseks menetlusse. 23.04.2010 määrusega määras kohus haldusasja kirjalikku menetlusse. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
3. Kaebuse esitaja palub nii käskkirja kui vaideotsuse tühistamist, kuna need ei ole üheselt mõistetavad. Kaebuse kohaselt viibis kaebuse esitaja jalutusalal olles eluhoone tagumises otsas olevale eelhoiatusaiale mitte lähemal kui üks meeter. Käskkirjast ja vaideotsusest võib lugeda, et kaebaja viibis väidetavalt aiast ühe meetri kaugusel, seega ei saanud ta kuidagi esimese eelhoiatusaiaga ühenduses olla. Kaebuse esitaja leiab, et vaideotsus on vastuoluline, kuivõrd ühelt poolt ütleb vangla direktor selgesõnaliselt, et jalutusala võib kasutada täispikkuses, kuid kaebuse esitajat karistati selle eest, et ta oli jalutusalal eluhoone tagumises otsas olevale aiale lähemal kui üks meeter. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, kuidas saab jalutusalal täispikkuses viibimine olla üheaegselt lubatud kuid samas keelatud ja karistatav.
4. Kaebuse täienduses (tl 27) märgib kaebuse esitaja, et ta kirjutas seletuses, et ta tõstis ennast ainult meetri jagu üles, vangla perimeetri poolset aeda mitte puutudes ning ta ei viibinud keelualal vaid viibis jalutusalal. Vaidlustatud käskkirjas ja vaideotsuses tema sõnadele tähelepanu ei pööratud. Seega on kaebaja sõnade tähelepanuta jätmisega Murru Vangla jätnud distsiplinaarmenetluse käigus välja selgitamata olulise tähtsusega asjaolud, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Otsustamisel oluliste asjaolude välja selgitamata jätmine toob kaasa haldusakti õigusvastasuse.
5. Vaidlustatud käskkirjaga ja vaideotsusega kaebajale kartseri määramisega piirati oluliselt kaebaja õigusi ja vabadusi, nagu liikumisvabadust ja suhtlemist vangla territooriumil, TV saadete vaatamist, suitsetamist, elektriseadmete kasutamist, samal ajal pidi kaebaja tasuma elektriseadmete kasutamise eest.
6. Vangla direktor ei saanud vaideotsust erapooletult teha, sest ta kirjutab alati seda, mida tema alluvad on kirjutanud ning kinnipeetava ütlusi ei arvestata üldse. VASTUSTAJA SEISUKOHT
7. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
8. Murru Vangla vangistusosakonna juhataja 04.09.2009 käskkirjaga nr 559-dm määrati T.T.ile Murru Vangla kodukorra (edaspidi Kodukorra) punkti 20 nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks 15 ööpäevaks kartserisse paigutamine. Käskkirja kohaselt seisnes kaebaja rikkumine selles, et T.T. 22.08.2009 kell 17:53 viibis vangla perimeetri (esimese eelhoiatusaia) vahetus läheduses (kaugus ca 1 m) ja vaatas üle aia keelualale.

§ 67

punkt 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kodukorra punkti 20 kohaselt on kinnipeetaval keelatud viibida teiste kinnipeetavate eluosakondade varbaedade, vangla perimeetri (sh esimese eelhoiatusaia) vahetus läheduses, ronida aedadel ja visata üle aedade asju.

1. Kaebaja poolt toime pandud distsipliinirikkumine on tõendatud vanglaametniku K.Jõesaare 22.08.2009 ettekandega nr
2. Ettekandest nähtuvat märkas vanglaametnik kaameratest eluosakondade lokaalaias loendusteks valmistumist jälgides, kuidas kinnipeetav T.T. ronis eluosakonna ja piirdeaia jalamile ning vaatas üle piirde keelualale. Kaebaja distsipliinirikkumist kinnitab ka 28.08.2009 vanglaametnik G.Tease poolt koostatud õiend. Õiendi kohaselt käisid 28.08.2009 kell 10.45 vanglaametnikud G.Teas ja M.Ehrlich kontrollimas 22.08.2009 toimunud intsidendi videosalvestist. Videosalvestiselt nähtus, et T.T. ronis 22.08.2009 kell 17.53
3. eluosakonna I korruse (praeguse 1-1 osakonna) lokaalaia välispiirde ja eluosakonna vahelisele piirdele ja vaatas üle piirde. 2
4. Kaebajat teavitati tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlusest 22.08.2009, kuid kaebaja omapoolsetest selgituste andmisest keeldus, mille kohta koostati samal päeval ka akt. T.T. kirjutas seletuskirja distsipliinirikkumise kohta alles 27.08.
5. T.T.i selgituste kohaselt ei ole ta välisaia küljes roninud, vaid hoidis kinni seinaga ühenduses olevatest raudvarrastest ning tõstis ennast üles. Kaebaja leidis, et selline tegevus ei saa olla keelatud ning seega ei ole ta midagi rikkunud.
6. Kaebaja rippus eelhoiatusaeda kinnipeetavate osakonnahoonega ühendava varbaia küljes ja vaatas üle aia keelualale. Kuna kõnealuse varbaia laius on ca pool meetrit, siis asjaolu, et kaebaja seal küljes rippus ei jäta mingit kahtlust, et kaebaja viibis eelhoiatusaia vahetus läheduses. Kuigi käskkirja teokirjelduses ei ole selgesõnaliselt väljendatud asjaolu, et kaebaja ronis varbaial, võib seda siiski otseselt teokirjeldusest välja lugeda - kuna eelhoiatusaed on ca 3 meetrit kõrge, on osakonna välisterritooriumil viibides võimalik aiast üle vaadata üksnes abivahendeid kasutades st ronides millegi peale/rippudes millegi küljes. Kaebaja poolt
7. eluosakonna I sektsiooni välispiirde ja eluosakonna vahelisele alale ronimisele ja üle aia vaatamisele viitab ka vangistusosakonna juhataja käskkirjas kaebajale erinevaid distsiplinaarkaristusi kaaludes.
8. Eeltoodust lähtuvalt leiab vastustaja, et vaidlustatud käskkiri on kooskõlas seadusandlusega ning kaebaja suhtes ei ole õigusvastaselt käitutud. Kaebaja rikkus

§ 67

p 1 ja Kodukorra punkti 30 (vastustaja ilmne kirjaviga) oma süülise käitumisega, mis on

§ 64nõuete kohaselt läbi viidud distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist leidnud.

Vastustaja leiab, et kõik distsiplinaarmenetluse olulised asjaolud on välja selgitatud ja karistus on proportsionaalne.

1. Vastustajal ei ole võimalik kohtule saata 22.08.2009 toimunud intsidendi kohta turvakaamera salvestust kuna nimetatud kuupäeva turvasalvestisi ei ole säilinud. Murru Vanglas kasutatav videojälgimissüsteem on monitoripõhine st kaamera saadab info monitoridesse, millede jälgimine toetab üldist järelevalve teostamist. Vanglas kasutusel olev videojälgimissüsteem ei ole valmistatud pilti püsivalt salvestama. Kui kõvakettale salvestatav videopilt võib olla distsiplinaarmenetluses abiks, siis võimaluse korral püütakse kõvakettal olevat videopilti mõnele andmekandjale salvestada, mis lähtuvalt tehnilisest eripärast ei pruugi alati õnnestuda. Vastustaja rekonstrueeris 24.03.2010 vanglaametnik M.Ehrlichi kaasabil T.T.i poolt toime pandud rikkumise ning edastab sellekohased fototõendid kohtule.
2. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 87 lg 2 p-i 3 kohaselt võib halduskohtusse esitada kaebuse vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Seega saab vaideotsuse peale esitada kaebuse juhul kui on hilinetud vaideotsuse tegemisega või rikutud muid vaidemenetlusnorme. Vastustaja on seisukohal, et vanglateenistuse tegevus vaideotsuse lahendamisel kaebaja selliste õiguste riivele ei viita. Eraldi kaebust, sealhulgas ka vaide õigusvastasuse tuvastamiseks või tühistamiseks, seonduvalt vaide esemega, ei ole õigusaktide pinnalt õigust esitada. Vastustaja on seisukohal, et vanglateenistuse tegevus vaide lahendamisel on olnud õiguspärane, järgitud on vangistusseaduse ja haldusmenetluse seaduse sätteid. Vastustaja jääb kindlaks vaideotsuses toodud seisukohale, mille kohaselt jalutusala võib kasutada täies ulatuses. Kodukorra punktist 20 lähtuvalt ei hõlma jalutusala kogu osakonna juurde kuuluvat välisterritooriumit - jalutusala lõpeb enne esimese eelhoiatusaia vahetut lähedust. Seega võivad kinnipeetavad kasutada jalutusala täies ulatuses.
3. T.T. oli distsiplinaarkaristuse kandmiseks paigutatud kartserisse ning seega oli tema liikumisvabadus vangla territooriumil piiratud

§ 651lg 3 alusel.

Seega ei olnud T.T.il kartserisse paigutamise ajal lubatud liikuda vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. T.T.ile võimaldati viibida vähemalt üks tund päevas vabas õhus. Kartseris viibimise ajal ei võimaldatud T.T.il jälgida televisioonisaateid.

§ 651

lg 4 sätestab, et kartserisse paigutatud kinnipeetava suhtes võib vanglateenistus osaliselt või täielikult piirata käesoleva seaduse §-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „ Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSkE) § 592 sätestatu kohaselt kui kinnipeetav viibib ajutiselt vanglast eemal (VSkE seletuskirjast nähtuvalt on siin mõeldud ka kartserikaristuse kandmist), annab ta oma elektriseadme vanglateenistuse lattu hoiule. Vanglateenistus vähendab kinnipeetava poolt makstavat tasu proportsionaalselt ajaga, millal isik ei kasutanud elektriseadet, kui kinnipeetav taotleb summa vähendamist ja tasub 10 krooni arvestusega seotud lisakulud. 3 Kuna määrus näeb ette kulude vähendamise üksnes kinnipeetava taotluse alusel, kuid kaebaja elektriseadme kasutamise summa vähendamist taotlenud ei ole, puudus vanglateenistusel alus kaebaja elektriseadme kasutamise kulude ümbervaatamiseks. Kaebajal ei olnud kartseris võimalik suitsetada. Õigus suitsetada pole inimese põhiõigus. Et suitsetamine on tervisele kahjulik on üldteada tõsiasi, seepärast ei saa vangla poolt suitsetamisvõimaluste loomata jätmist käsitada kaebaja õiguste rikkumisena või tema inimväärikuse alandamisena. 18. Vastustaja ei ole kaebaja õigusi rikkunud. Kaebaja pani toime rikkumise, mis seisnes selles, et ta ei järginud vanglas kehtestatud korda. Kaebajal olid kõik võimalused õigesti käituda, kuid ta ei teinud seda. KOHTU PÕHJENDUSED 19. Kohus, hinnanud poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised. 20.

§ 67

p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Murru Vangla direktori 22.04.2004 käskkirjaga nr 42 kinnitatud ja Murru Vangla direktori 14.12.2005 käskkirjaga nr 68 ning 25.09.2006 käskkirjaga nr 59 muudetud Murru Vangla kodukorra (avaldatud Murru Vangla veebilehel) punkti 20 kohaselt on kinnipeetaval keelatud viibida teiste kinnipeetavate eluosakondade varbaedade, vangla perimeetri (sh esimese eelhoiatusaia) vahetus läheduses, ronida aedadel ja visata üle aedade asju. Kodukorra üldsätete punkti 2 kohaselt on kodukord kinnipeetavatele kohustuslik. 21.

§ 63

lg 1 sätestab kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse kohaldamise alused, milleks on vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine. 21.1 Murru Vangla vangistusosakonna juhataja 04.09.2009 käskkirjaga nr 559-dm karistati kinnipeetavat T.T.i

§ 63

lg 1 p 4 alusel Murru Vangla kodukorra p 20 nõuete rikkumise eest 15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega (tl 2). Käskkirja kohaselt pani kinnipeetav T.T. toime distsipliinirikkumise, mis väljendus selles, et 22.08.2009 kell 17:53 viibis vangla perimeetri (esimese hoiatusaia) vahetus läheduses (kaugus ca 1m) ja vaatas üle aia keelualale. Käskkirjas märgitu kohaselt ronis kinnipeetav 1.eluosakonna I sektsiooni välispiirde ja eluosakonna hoone vahelisele alale, mis on eelhoiatusaia vahetus läheduses, ning vaatas üle aia keelualale. 21.2 Valvur K.Jõesaare 22.08.2009 ettekandes nr 762 (tl 47) on märgitud, et jälgides kaameratega EOde loendusteks valmistamist lokaalaedades, märkas ta kell 17:53 kaamerast 114, kuidas kinnipeetav T.T. ronis eluosakonna ja piirdeaia jalamile ja vaatas üle piirde keelualale. 28.08.2009 õiendis videosalvestise kontrollimise kohta on samuti märgitud, et videosalvestisest nähtuvalt 22.08.2009 kell 17:53 kinnipeetav T.T. ronib 1. eluosakonna I korruse lokaalaias välispiirde ja eluosakonna vahelisele piirdele ja vaatab üle piirde. Mõne aja pärast ronib kinnipeetav T.T. tagasi. 21.3 Kaebuse esitaja on oma 27.08.2009 seletuskirjas (tl 47 pöördel) kirjutanud, et ta ei ole välisaia küljes roninud vaid hoidis kinni seinaga ühenduses olevatest raudvarrastest ja tõstis ennast meetri jagu üles. Seega ei ole ta midagi rikkunud ning selline toiming ei sa olla keelatud. Kohus peab oluliseks märkida, et kaebuse esitaja on hiljem oma vaides kirjutanud, et ta hoidis kinni metallvarrastest, mis on paigutatud välisaia ja maja vahel oleva aia külge ning tõstis ennast kuskil meetri jagu üles ning vaatas nii ühele kui teisele poole. Jah, ta võis üle aia vaadata, kuid meetri kõrguselt pole näha muud kui aedade taga olevate majade katused (tl 44-45). 21.4 Vastustaja vastusest kaebusele ja 22.08.2009 sündmuse rekonstruktsiooni kohta esitatud fotodelt nähtuvalt on eelhoiatusaeda ja kinnipeetavate osakonnahoonet ühendava varbaia laius ca pool meetrit. Seega oli kaebuse esitaja sellel varbaial ennast üles tõstes eelhoiatusaia vahetus läheduses. 4 21.5 Vastavalt

§ 14

lg-le 2 antakse kinnipeetavale vanglasse saabumisel kirjalik teave vangistuse täideviimist reguleerivate seaduste ja vangla sisekorraeeskirjade kohta. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud kaevatud käskkirjas märgitud asjaolu - vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja ja Murru Vangla kodukorra tutvustamist kinnipeetavale tema Murru Vanglasse saabumisel. Seega pidi tal Murru Vangla kodukorra punktis 20 sätestatud keeld teada olema. Eelhoiatusaia vahetus läheduses varbaial enda üles tõstmine ja üle aia vaatamine sai olla ainult kaebuse esitaja tahtlik tegevus. Seega on tõendatud, et kinnipeetav T.T. pani 22.08.2009 toime Murru Vangla kodukorra punkti 20 süülise rikkumise. 22. Asja materjalidest nähtuvalt on läbi viidud

§-s 64 sätestatud distsiplinaarmenetlus. Vastavalt

§ 64

lg-s 2 nõutule on 22.08.2009 selgituse andmisest keeldumise aktist (tl 48) ja kinnipeetava T.T.i 27.08.2009 seletuskirjast (tl 47 pöördel) nähtuvalt kinnipeetavat T.T.i informeeritud distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse ning võimaldatud kinnipeetaval T.T.il anda selgitusi. Vastavalt

§ 64lg-s 3 nõutule on distsiplinaarmenetluse käik protokollitud, protokoll sisaldab VSk

E §-s 97 (distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajal kehtinud redaktsioonis) sätestatud andmeid, sealhulgas andmeid distsipliinirikkumise aja ja koha kohta, distsipliinirikkumise kirjeldust ja viidet õigusakti sättele, mida on rikutud, samuti on protokollis tsiteeritud kinnipeetavalt T.T.ilt 27.08.2009 võetud seletust. Protokollile on alla kirjutanud selle koostanud vanglateenistuse ametnik ning protokollil on kinnipeetava T.T.i allkiri protokolliga tutvumise kohta. Vastavalt

§ 64

lg-s 4 sätestatule on distsiplinaarmenetluse protokollis distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik teinud ettepaneku T.T.ile distsiplinaarkaristuse määramiseks 15 ööpäeva kartserit. Protokollile on lisatud VSkE §-s 98 sätestatud lisad: distsipliinirikkumise avastanud vanglateenistuja valvur K.Jõesaare 22.08.2009 ettekanne nr 762 (tl 47); 28.08.2009 õiend videosalvestise kontrollimise kohta; kinnipeetava T.T.i 27.08.2009 seletus (tl 47 pöördel) ja tema kirjalikud märkused protokolli kohta (tl 46). 23. Vastavalt

§ 64

lg-s 4 sätestatule distsiplinaarkaristus on määratud Murru Vangla vangistusosakonna juhataja 04.09.2009 käskkirjaga nr 559-dm ja distsiplinaarkaristuse määramist on käskkirjas põhjendatud. Põhjendustes on märgitud käskkirja andmise faktiline kirjeldus, viide karistuse määramise aluseks olevale

§ 63

lg 1 punktile 4 ja Murru Vangla kodukorra punktile 20, mille rikkumises distsiplinaarsüütegu seisnes. Samuti on käskkirjas põhjendatud, miks ei ole nõustutud T.T.i distsiplinaarmenetluses esitatud selgituste ja vastuväidetega. Seega on nii distsiplinaarmenetluse protokollis kui kaevatud käskkirjas kajastatud kaebuse esitaja selgitused ja vastuväited, mistõttu on kaebuse esitaja väide, et kaebaja sõnad on jäänud distsiplinaarmenetluses tähelepanuta, vastuolus kohtule esitatud tõenditega. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on T.T.ile 07.09.2009 allkirja vastu teatavaks tehtud (tl 2 pöördel). Seega on distsiplinaarmenetlus läbi viidud vastavuses õigusnormidega. 24.

§ 63

lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on: 1) noomitus; 2) ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; 3) töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; 4) kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki, milleks

§ 6

lg 1 kohaselt on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Murru Vangla vangistusosakonna juhataja 04.09.2009 käskkirjas nr 559-dm on põhjendatud karistuse valikut ja toodud välja karistuse määramise kaalutlused. Käskkirjas leiti, et vangla perimeetri vahetus läheduses viibimine on väga raske distsipliinirikkumine, kuna võib ohustada vangla julgeolekut (nt üleviske vastu võtmine või millegi üle aia viskamine). Käskkirjast nähtuvalt on distsiplinaarkaristuse määramisel arvestatud asjaolu, et T.T.il oli rikkumise toimepanemise hetkel kuus kehtivat distsiplinaarkaristust, millest viimane määrati 01.06.

1. Käskkirjas on leitud, et arvestades toime pandud rikkumist ning kinnipeetava eelnevat käitumist vanglas, ei ole kokkusaamise keelamine või 5 noomituse kohaldamine proportsionaalne ega mõjus ning põhjendatud ja vajalik on määrata kinnipeetavale 15 ööpäeva kartserit, mis on proportsionaalne toime pandud rikkumisega. Kohus leiab, et vastustaja on määranud kaebuse esitajale karistuse vangistusseaduse ja vangla kodukorra nõuete süülise rikkumise eest vastavuses õigusnormidega ning arvestades kaebaja poolt toimepandud süüteo asjaolusid ja raskust, on tema karistamine 15 ööpäevase kartserisse paigutamisega seaduslik ja proportsionaalne. Kohtu hinnangul on distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri selge ja üheselt mõistetav, ning selles ei esine kaalutlus- ega vormivigu.
2. Eeltoodut arvestades on õiguspärane ka Murru Vangla direktori 14.10.2009 vaideotsus nr 5-3/195-1, millega jäeti kinnipeetava T.T.i vaie rahuldamata, kuna Murru Vangla vangistusosakonna juhataja 04.09.2009 käskkirja nr 559-dm andmine oli õiguspärane (tl 3). Vaideotsuses märgitu kohaselt määrati kaebajale distsiplinaarkaristus seetõttu, et kaebaja ronis välispiirde ja eluosakonna vahelisel piirdel. Välispiirde ja eluosakonna vahelise piirde küljes rippumist ja üle aia vaatamist tunnistab vaide esitaja ka ise. Nimetatud tegevus on Murru Vangla kodukorra kohaselt kinnipeetavale keelatud. Seega pani vaide esitaja toime rikkumise ja selle eest võis teda karistada distsiplinaarkorras. Distsiplinaarmenetluse käigus on tõendatud vaide esitaja distsipliini rikkumine ja tema süü selles. Kohtu hinnangul on vaideotsus selge ja üheselt mõistetav. Vaideotsuses on samuti märgitud kaebuse esitaja selgitused ja vastuväited, mistõttu on kaebuse esitaja väide, et tema sõnadele tähelepanu ei pööratud, vastuolus vaideotsusega ja käesoleva kohtuotsuse punktis 22 ja 23 märgitud kohtule esitatud teiste tõenditega. Kaebaja väide vangla direktori erapoolikusest vaideotsuse tegemisel on paljasõnaline ja tõendamata.
3. Eeltoodut arvestades oli õiguspärane ka Murru Vangla vangistusosakonna juhataja 04.09.2009 käskkirja nr 559-dm alusel T.T.i kartserisse paigutamine ja kartserisse paigutamisega kaasnevate piirangute kohaldamine.

§ 651

lg 3 kohaselt ei ole kartserisse paigutatud kinnipeetaval õigust liikuda vangla territooriumil sama seaduse §-des 8 ja 10 sätestatud korras.

§ 651

lg 4 kohaselt võib vanglateenistus kartserisse paigutatud kinnipeetava suhtes osaliselt või täielikult piirata

§-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist. Seega oli õiguspärane ka

§-s 31 sätestatud raadio- ja televisioonisaadete jälgimise ja elektriseadmete kasutamise piiramine. VSkE § 60 lg 1 kohaselt võivad kartseris kinnipeetaval olla kaasas pühakiri, tema õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid (eelkõige Eesti Vabariigi põhiseadus, Vangistusseadus, Vangla sisekorraeeskiri ja Vangla kodukord), abielusõrmus, ususümbolid, mõistlikus koguses õppe- või usukirjandust, kirjapaberit, kirjutusvahendeid, kirjamarke, ümbrikke, tema kohta tehtud kohtuotsuseid ja -määrusi, süüdistuskokkuvõtteid, tema kirjadele saabunud vastuseid, üks telefonikaart, seep, kamm, hambapasta, hambahari, käterätt, tualettpaber ning naiskinnipeetaval hügieenisidemed. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib erandkorras vangla direktori määratud vanglateenistuja lubada kartseris kanda isiklikke riideid. Seega ei kuulu tubakatooted ega suitsetamistarbed kartseris lubatud esemete hulka. 27. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud, seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Aili Maasik Kohtunik 6