← Eesti

2-09-27322/8

Obsah (4)§ 82§ 1§ 49§ 72

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 12.05.2010, Rapla Tsiviilasja number 2-09-27322 T

§ 82

lg 2 alusel 41 513,64 kr, millest kuuluvad mahaarvamisele pensionimakse 920.-kr, töötuskindlustus 276.-kr, tulumaks 9409.- kr. Kokku kuulub väljamaksmisele 35 396.- kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista kooku 130 046.- kr. Kostja vastuväited Kostjale tehti kohtuistungi toimumise aeg teatavaks väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuotsuse põhjendus

§ 1

sätestab, et tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.

§ 49

p 1 sätestab, et tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke töökorraldusi.

§ 72

lg 1 sätestab, et tööandja ja töötaja on kohustatud töölepingu lõpetamisest teineteisele ette teatama kirjalikult. Soov lõpetada tööleping peab olema väljendatud tingimusteta.

§ 82

lg 1 sätestab, et töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt 5 kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või mudatused tootmis- või töökorralduses. Nendel juhtudel lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast.

§ 82

lg 2 sätestab, et määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1.lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Palgaseaduse § 20 lg 2 sätestab, et kui töötaja ei ole süüdi tööseisaku tekkimises ja on teatanud tööseisaku esile kutsuda võivatest asjaoludest ning tööseisaku algusest tööandjale või tema esindajale, maksab tööandja talle tööseisaku aja eest tasu kollektiiv- või töölepingus ettenähtud ulatuses, kuid mitte vähem töölepingus kokkulepitud palgamäärast. Palgaseaduse § 2 lg 1 sätestab, et palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Puhkuseseaduse § 23 sätestab, et põhi- ja lisapuhkuse aja eest maksab tööandja töötajale puhkusetasu, mille arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega osaliselt. Arvestus oli ebaõige 2009.a aprillikuu keskmise töötasu osas. Ebaõigesti oli arvestatud tulumaks. Arvestuse kohaselt oli tulumaksu suurus 106.- kr, kuid tegelikult peab see olema 4820,78 kr. Kokku kuulub väljamaksmisele seega 2009.a aprillikuu eest töötasu 18 127,72 kr (neto), mitte hagis toodud 22 848.- kr. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.