3-09-1101/58

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-1101 Haldusasi A. T.’i kaebus Tallinna Vangla direktori 19.02.2009 käskkirja nr 121-d tühistamiseks Asja läbivaatamise viis Kohtuistungil
2. aprillil 2010 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: A. T. Vastustaja: Tallinna Vangla, Esindaja: Merje Joll. RESOLUTSIOON
3. Jätta kaebus rahuldamata;
4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
5. Saata kohtuotsuse elektrooniline ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Kohtuotsuse kinnitatud paberärakiri on võimalik soovi korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4). ASJAOLUD
6. 19.02.2009 käskkirjaga nr 121-d määras Tallinna Vangla direktor kinnipeetav A. T.le distsiplinaarkaristusena noomituse. Vaidlustatud käskkirja kohaselt pani A. T. toime distsipliinirikkumise, käitudes üleolevalt, karjudes valju häälega ja väljendas ennast ebaviisakalt vanglaametnikuga suhtlemisel. KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
7. Kaebaja selgitab, et 29.01.2009 kell 01:00 öösel, peale öörahu, tormasid kambrisse nr 55 sisse kolm korrapidajat ning alustasid läbiotsimist. Peale läbiotsimist olid kambris viibinud isikute isiklikud asjad põrandale laiali loobitud ning voodipesu segi paisatud. Asjade tagasi panemise palvele vastas korrapidaja Roman Šumilov, et tema ei hakka midagi tegema ning soovi korral võivad nad kaebuse kirjutada. 1 Lisaks solvas korrapidaja Roman Šumilov väljudes kõiki kambris viibinud kinnipeetavaid. Kaebaja leiab, et rahu ja korda rikkusid vangla ametnikud ning vaidlustatud käskkiri tuleb tühistada. Kaebaja lisab, et noomituse tõttu muutus reaalseks talle mobiiltelefoni kasutamise eest määratud tingimisi karistus 39 päeva kartserit. VASTUSTAJA SEISUKOHT
8. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et peale läbiotsimist olid isiklikud asjad põrandale laiali loobitud ja voodipesu segi paisatud. 31.03.2009 antud lisaseletuskirjas selgitab korrapidaja-abi Roman Šumilov, et 29.01.2009 toimunud läbiotsimine teostati korrektselt ja viisakalt. R. Šumilov lisab, et kinnipeetavate isiklikud asjad ja voodivarustus pandi tagasi oma kohtadele. Vaatamata sellele nõudsid kinnipeetavad, et ametnikud paneksid kõik asjad oma kohtadele. Ka Justiitsministeerium märkis vaideotsuses, et distsiplinaarmenetluse käigus ei tuvastatud asjade laiali loopimist ja ametniku ebaviisakat käitumist, seega on kaebaja väited paljasõnalised. Samuti on alust kahelda, et kaebaja väited on esitatud oma rikkumiste õigustamiseks, kuna kambris viibivad kinnipeetavad üritasid vanglaametnikke takistada juba kambrisse sisenemisel.
9. Vastustaja leiab, et paljasõnaliseks võib lugeda ka A. T. väite selle R. Šumilov sõnade kohta, et tema koristama ei hakka ning kinni peetavad isikud võivad tema peale kaebuse esitada. Kaebaja ei ole sellekohast väidet kuidagi tõendanud ega selgitanud. Vastustaja märgib teiseks, et nii R. Šumilovi kui ka järelevalveosakonna vanemvalvur Andrei Mironovi seletuskirjadest nähtuvalt viidi läbiotsimine läbi korrektselt ja käituti seejuures viisakalt. Vastustaja leiab, et puudub põhjus vanglaametnike sõnades kahtlemiseks. Vastustaja on seisukohal, et kahe vanglaametniku kinnitused viisaka ja korrektse käitumise ja läbiotsimise osas näitavad, et kaebaja väited on väärad. Vastustaja märgib, et ei esita oma seisukohti vangla direktori käskkiri osas, millega määrati kaebuse esitajale tingimisi 39 päeva kartserit, kuna see käskkiri on antud haldusasjas asjassepuutumatu. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu põhjendused on järgmised.
11. Kohus märgib esiteks, et poolte vahel puudub vaidlus käskkirja formaalse õiguspärasuse üle ning ka kohtule ei nähtu ühtegi menetluslikku rikkumist käskkirja andmisel. Pooled vaidlevad seega eelkõige selle üle, kas käskkiri on materiaalselt õiguspärane. Täpsemalt vaidlevad pooled seejuures selle üle, kas kaebaja käitumine on õigustatav kaebaja poolt välja toodud asjaoludest (vangla ametnike käitumine) tulenevalt.
12. Käskkirjas on toodud käskkirja andmise õiguslike alustena VangS § 37 punkt 2, VangS § 63 lõige 1 ja Tallinna Vangla kodukorra punkt 14.4.
13. Käskkirja andmise ajal kehtinud redaktsioonis sätestas VangS § 63 lõige 1, et käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusena noomitust. Seega tuleb tuvastada, kas kaebaja on süüliselt rikkunud vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõudeid. VangS § 67 punkti 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Tallinna Vangla kodukorra punkt 14.4.7 sätestas käskkirja andmise ajal kehtinud redaktsioonis, et kinni peetav isik peab teenistujatega või teiste isikutega suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Kohtumisel teenistujatega ning vanglat külastavate ametiisikutega peab kinni 2 peetav isik neid tervitama püsti seistes. Vestluses ja pöördumistes ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava iseloomuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Kinni peetava isiku hääletoon ja kehakeel ei tohi olla agressiivsed. Distsiplinaarmenetluse materjalidest selgub, et läbiotsimise teostamisel toimus vangla ametnike ja kinnipeetavate vahel sõnavahetus, mida kinnitavad nii kinnipeetavate kui ka vangla ametnike seletuskirjad. Vangla ametnike seletuskirjade kohaselt kommenteerisid kinnipeetavad läbiotsimise käiku, käitusid üleolevalt, solvates vangla ametnikke ja ei reageerinud korraldustele. A. T. enda seletuskirjast nähtuvalt palus ta vangla ametnikel nende voodid korda teha ja ütles vangla ametnikule R. Šumilovile, et vaatamata vangis istumisele on kinnipeetavatel rohkem mõistust, kui temal. Kohus leiab, et distsiplinaarmenetluse materjalidest selgub üheselt, et A. T. kommenteeris vangla ametnike tegevust ja solvas vangla ametnikke.
14. Kohus lisab, et kuigi kinnipeetavate seletuskirjade kohaselt käitusid ka vangla ametnikud ebaviisakalt ning kaebaja on seda kaebuses eraldi rõhutanud, ei oma see vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse hindamisel tähtsust. Kohus selgitab kaebajale, et vangla ametniku distsiplinaarvastutusele võtmine on tema tööle võtnud organi otsustada. Vaidlustatud käskkirjaga määrati kaebajale noomitus tulenevalt tema enda käitumisest. Isegi kui väita, et vangla ametnikud käitusid ebaviisakalt, oli kaebajal siiski võimalus jääda ise viisakaks ja käituda korrektselt. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul kaebaja käitumine õigustatav vangla ametnike tegude ja käitumisega.
15. Kohus märgib viimaks, et arvestada tuleb ka sellega, et noomituse näol ei ole tegemist kaebaja õigusi intensiivselt rikkuva karistusviisiga, vaid tegemist on kõige leebema distsiplinaarkaristuse vahendiga, mille eesmärgiks on kaebaja õiguskuulekusele suunamine. Asjaolu, et see käskkiri tingis kaebajale varasemalt määratud tingimisi kartseri täitmisele pööramisele, ei oma puutumust vaidlustatud käskkirja õiguspärasusega. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et kaebaja on rikkunud Tallinna Vangla kodukorra punkti 14.4.7 ja VangS § 67 punkti 2 ning vaidlustatud käskkiri on seega ka materiaalselt õiguspärane.
16. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole taotlenud kaebuse esitajalt vastustaja kantud menetluskulude väljamõistmist. Kadriann Ikkonen kohtunik 3