3-10-232/29

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-232 Haldusasi V.T.’i kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 21.12.2009 korralduse nr 12.2-3/7137-19 tühistamiseks Asja läbivaatamise viis Kohtuistungil
2. aprillil 2010 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: V.T.; Esindaja: adv. Aleksei Ratnikov; Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus, Esindaja: Tomek Tosin. RESOLUTSIOON
3. Jätta V.T.i kaebus rahuldamata;
4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
5. Saata kohtuotsuse elektrooniline ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Kohtuotsuse kinnitatud paberärakiri on võimalik soovi korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4). ASJAOLUD
6. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi maksuhaldur) kontrollib AS Koskel maksude arvestamise ja tasumise õigsust perioodil 01.07.2006-31.12.
7. AS Koskel juhatuse liikmeks kuni 27.10.2009 oli V.T.. Maksuhaldur andis V.T.ile 21.12.2009 korralduse nr 12.2-3/7137-19 kirjaliku teabe andmiseks. Korraldusega kohustas maksuhaldur esitama V.T.it teavet AS Koskel ja OÜ Lapreta vaheliste tehingute kohta, esitades muuhulgas punktiga 1 järgmise küsimuse: mis põhjusel AS Koskel soetas kaupa ja transporditeenuseid 1 läbi OÜ Lapreta, kuigi teades hankijate kontaktandmeid võis otse soetada kaupa ja teenuseid Leedu äriühingutelt. Korralduse kohaselt oli teabe esitamise tähtajaks 30.12.
8. KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
9. Kaebaja märgib esiteks, et sai vaidlustatud korralduse kätte 28.12.2009, seega jäi kaebajal vastamiseks aega üksnes kaks päeva. Kaebaja leiab, et maksuhalduri poolt antud tähtaeg oli ebaproportsionaalselt lühike, arvestades, et tegemist oli pühade vahelise ajaga ning kaebaja oli väljaspool Eestit puhkusel. Isegi kui kaebaja ei oleks puhkusel viibinud, ei ole tal olnud võimalik otsida kahe päevaga välja kõik
10. aastat puudutavad andmed ja kujundada seisukoht maksuhaldurile vastamiseks. 10.01.2010 edastas kaebaja maksuhaldurile soovitud teabe ning palus formuleerida ümber küsimuse nr 1, kuna sellega sekkus maksuhaldur kaebaja eraellu ning soovis teada saada isiklikke veendumusi puudutavaid andmeid. Kaebaja taotles korduvalt küsimuse ümberformuleerimist ka telefoni teel, kuid vastustaja ei reageerinud sellele.
11. Kaebaja leiab, et haldusorgan on rikkunud haldusmenetluse põhimõtteid, andes kaebajale teadvalt ebareaalselt lühikese tähtaja vaidlustatud korraldusele seisukoha ja vastuväidete esitamiseks. Kaebaja ei saanud vaatamata oma tahteavaldusele vastustaja ebaseaduslike toimingute tõttu sisuliselt haldusmenetlusest osa võtta. Vastustaja toimingute tõttu ei võimaldatud kaebajal esitada haldusmenetluses vastuväiteid, mistõttu puudus kaebajal võimalus kaitsta enda huve. Kaebaja leiab, et vastustaja on rikkunud põhiseaduse § 13 teist lauset, maksukorralduse seaduse § 13 lõiget 1 ja HMS § 40 lõikeid 1 ja
12. Kaebaja hinnangul kuritarvitas vastustaja oma menetlusõigusi, rikkudes ja eirates seejuures kaebaja menetlusõigusi. Seega on vastustaja rikkunud poolte võrdõiguslikkuse põhimõtet.
13. Kaebaja märgib, et HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud haldusmenetluses välja selgitama asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Vastustaja jättis tagamata õiglase haldusmenetluse, jättes motiveerimatult arvestamata AS-i Koskel ja kaebuse esitaja seisukohtadega. Kaebuse esitajal on PS §-ist 14 tulenevalt põhjendatud ootus õiglasele haldusele. Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldus on antud kaalutlusvigadega ning korraldus ei ole proportsionaalne. Vastustaja toimingud (jättes andmata kaebuse esitajale võimaluse omapoolsete seisukohtade ja tõendite esitamiseks ning andes korralduse täitmiseks ebareaalselt väikese tähtaja) on seega õigusvastased ning vaidlustatud korraldus ei vasta HMS § 54 nõuetele. Kaebajat ei ole haldusmenetluses ära kuulatud. Kaebuse rahuldamise ja korralduse tühistamise korral tekiks kaebajal reaalne võimalus osaleda võrdõigusliku poolena haldusmenetluses, mida vastustaja alustas kaebaja suhtes ja sellega likvideeritaks ka vastustaja poolsed protsessuaalsed rikkumised. Kaebaja lisab, et antud asjas esineb ka avalik huvi, milleks on haldusorgani poolt haldusmenetluse käigus haldusaktide andmisel tagada, et haldusakti adressaadile antakse võimalus reageerida sellele mõistliku tähtaja jooksul.
14. Kaebaja selgitab, et juhul, kui maksuhaldur formuleeriks küsimuse 1 ümber, oleks kaebajal võimalik ka sellele vastata. Vastustaja ei või kaebajale esitada küsimusi, mis puudutavad tema isiklikke arvamusi ja veendumusi ning küsimusi, mis riivavad või rikuvad hea äritava põhimõtteid. Vastustaja ei ole vaidlustatud korralduses ära toonud, millistest õiguslikest alustest lähtuvalt temalt isiklike veendumuste kohta andmeid nõutakse, kahjustades sellist infot nõudes kaebaja õigusi. Kaebuse rahuldamise korral vabaneb kaebuse esitaja aga vajadusest vastata enda põhiõigustele mittevastavale küsimusele. Kaebaja palub eeltoodust tulenevalt kaebus rahuldada ja vastavalt kohtuistungil esitatud täpsustusele tühistada vaidlustatud korraldus täies ulatuses. 2 VASTUSTAJA SEISUKOHT
15. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Maksuhaldur toob esiteks välja korralduse täitmise tähtaja osas, et kui kaebaja ei pidanud korralduse kättesaamisel selle täitmise tähtaega piisavaks, siis oli kaebajal võimalus vastustajat antud asjaolust teavitada. Maksukorralduse seaduse § 50 lõike 3 kohaselt võib maksuhaldur menetlusosalise põhjendatud taotluse korral või oma algatusel pikendada enda poolt määratud menetlustähtaega, mille tähtpäev ei ole veel saabunud. Menetlustähtaja pikendamist kaebaja ei ole taotlenud. Heites tagantjärele maksuhaldurile ette, et korralduse täitmiseks jäi liiga lühike ajaperiood, ei saa olla põhjuseks korralduse õigusvastaseks tunnistamiseks. Korralduse õiguspärasuse hindamisel tuleb vaadelda kõiki asjaolusid kogumis. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et kaebaja ei ole teabe andmise korralduse täitmisel osutanud tähelepanu ajapuudusele või läbitöötamist vajate materjalide mahukusele, mis takistanuks korralduse õigeaegset täitmist.
16. Vastustaja selgitab teiseks, et MKS § 62 lg 1 järgi on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Teabe andmise korralduses sisalduv küsimus nr 1 puudutas otseselt maksumenetluses tähendust omavate asjaolude ehk kontrollisubjekti väidetavate tehingute ajendi kindlakstegemist. Kaebaja oli väidetavate tehingute toimumise ajal AS Koskel juhatuse liige, kes valdas maksumenetluses vajaminevat teavet, seega oli vastustajal seadusest tulenev õigus esitatud sõnastuses teabe nõudmiseks. Vastustaja ei nõustu seejuures kaebaja käsitlusega, et teabe andmise korralduse esimese küsimusega sekkuti V.T.i eraellu ning sooviti informatsiooni isiklike veendumuste kohta. Maksumenetluses maksukohustuslase poolt väidetavalt sooritatud majandustehingute ajendi väljaselgitamine ei seondu eraelu puutumatuse või isiklike veendumustega. Vastustaja on seisukohal, et teabe andmise korraldus on eeltoodust tulenevalt õiguspärane ning puuduvad alused kaebuse rahuldamiseks. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
17. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.
18. Poolte vahel on asjas vaidlus esiteks selle üle, kas kaebajale jäeti korralduse täitmiseks ja maksuhaldurile vastamiseks piisav aeg. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas vastustaja oleks pidanud andma enne korralduse tegemist kaebajale võimaluse vastuväidete ja arvamuse esitamiseks. Kolmandaks vaidlevad pooled selle üle, kas maksuhaldur on sekkunud vaidlustatud korralduses sisalduva küsimusega nr 1 kaebaja eraellu, küsides isiklikke arvamusi ja veendumusi.
19. Kaebaja leidis esiteks, et talle jäeti korraldusele vastamiseks ebaproportsionaalselt lühike aeg, kuna kaebajal jäi korralduse täitmiseks aega üksnes 2 päeva. Vaidlustatud korraldus on antud 21.12.2009 ning selle täitmise tähtajaks oli 30.12.
20. Esiteks märgib kohus, et õigusaktides ei ole sätestatud teabe andmise korraldusele vastamiseks miinimumtähtaega. Seega ei ole vastustaja antud tähtajaga otsesõnu ühtegi õigusnormi rikkunud. Kohus leiab ka, et vastustaja on õigesti viidanud MKS § 50 lõikele 5, mille kohaselt võib maksuhaldur menetlusosalise põhjendatud taotluse korral või oma algatusel pikendada enda poolt määratud menetlustähtaega, mille tähtpäev ei ole veel saabunud. Kaebajal oli seega võimalik taotleda tähtaja pikendamist, esitades maksuhaldurile vastavad põhjendused. 3 Kohus möönab siiski, et jõule ja aastavahetust tähistatakse rahvusvaheliselt, mistõttu tuleks maksuhalduril sellistel juhtudel arvestada võimalusega, et isik ei pruugi viibida Eestis või oma tavapärases elukohas ning sellest tulenevalt anda korralduse täitmiseks pikema tähtaja. Samas ei takistanud see antud juhul siiski kaebaja poolt enne tähtaja saabumist korralduse kättesaamist. Kohus lisab, et maksumenetluste puhul on ka tavapärane, et materjalide mahukuse tõttu või muude põhjuste, sh vastamiseks liialt lühikese tähtaja tõttu taotletakse tähtaja pikendamist. Kohus nõustub eeltoodust tulenevalt vastustajaga, et tagantjärgi lühikesele tähtajale viitamine ei muuda korraldust õigusvastaseks ega tingi selle tühistamist.
21. Teiseks vaidlesid pooled selle üle, kas vastustaja on rikkunud haldusmenetluse põhimõtteid, jättes kaebajale andmata võimaluse oma vastuväidete ja arvamuse esitamiseks. Kohus märgib, et kaebaja on viidanud küll MKS § 13 lõikele 1, kuid jätnud tähelepanuta MKS § 13 lõikes 2 sätestatu. Kohtu hinnangul kohaldub käesoleval juhul MKS § 13 lg 2 punkt 3, mille kohaselt ei tule maksukohustuslasele tagada lõikes 1 sätestatud õigust, kui asja ei otsustata maksukohustuslase kahjuks. Kaebajalt nõuti teavet seoses sellega, et ta oli kontrollitaval perioodil AS Koskel juhatuse liige. Maksuhaldur viib maksumenetlust läbi AS-i Koskel suhtes, mitte kaebaja kui eraisiku suhtes. Käesoleval juhul ei järgne kaebaja suhtes eraldiseisvat otsust, mis saaks olla tema kahjuks. Seega ei pidanud maksuhaldur enne korralduse esitamist tagama kaebajale ärakuulamise ja arvamuse esitamise õigust.
22. Lisaks eelnevale tuleb tuvastada, kas maksuhaldur on sekkunud vaidlustatud korraldusega kaebaja eraellu. Eraelu puudustavaks küsimuseks peab kaebaja järgmist küsimust: „mis põhjusel AS Koskel soetas kaupa ja transporditeenuseid läbi OÜ Lapreta, kuigi teades hankijate kontaktandmeid võis otse soetada kaupa ja teenuseid Leedu äriühingutelt?“. Kohus leiab, et vaidlustatud korraldusest ega ka kaebuses välja toodud asjaoludest ei nähtu, et tegemist oleks mingilgi määral eraelulise küsimusega. Teavet küsiti ettevõtte eesmärkide kohta, kuna ettevõte peaks olema kasumit taotlev ning korraldusest võib välja lugeda, et AS-il Koskel oleks olnud soodsam soetada kaupu ja teenuseid otse Leedu äriühingutelt. Tegemist ei ole ka tulevikku suunatud informatsiooniga, mis võiks olla ärisaladuseks, vaid minevikus aset leidnud sündmustega. Kohtuistungil tõi kaebaja välja näite, et tal võis olla olnud leedulannast abikaasa, abielu oli ehk purunenud ja ehk seetõttu ei soovinud Leedu äriühingutega tegemist teha. Samuti väitis kaebaja kohtuistungil, et ta võis soovida hoida enda lepingupartnereid (OÜ Lapreta) ning seetõttu ei ostnud kaupu otse. Ka kaebaja esindaja esitas selle põhjuse kohtuistungil illustreeriva näitena, väitmata, et see oleks tegelik põhjus. Arusaadavaks võib pidada ettevõtte huvi hoida enda lepingupartnereid, kuid see asjaolu ei muuda esitatud küsimust eraellu sekkuvaks. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et vaidlustatud korralduse esimene küsimus ei puudutanud kaebaja eraelu ning sellega ka ei küsitud tema isiklikke arvamusi ja veendumusi. Kohus märgib aga ka, et maksumenetluse läbiviimiseks on lubatav vajadusel küsida asjaomastelt isikutel ka eraelu puudutavaid küsimusi juhul, kui need on maksumenetluses tõe väljaselgitamiseks vajalikud. See puudutab aga eelkõige isiku enda või temaga seotud äriühingu suhtes läbiviidavat maksumenetlust. Veel toob kohus näiteks, et kohtumenetluses tõe väljaselgitamiseks saab isiku kutsuda kohtusse tunnistajana ütlusi andma ja sel juhul on tunnistajal vaid piiratud juhtudel võimalik ütluste andmisest keelduda. Eelduseks on, et küsimused peavad olema asjakohased, ning kui seejuures sisaldaks vastus ka eraelulist informatsiooni, on tunnistaja siiski kohustatud selle vastuse andma. 4
23. Kaebaja on kaebuses ka väitnud, et korraldus on kaalutlemata ja vastustaja ei selgitanud asja lahendamisel välja tähtsust omavaid asjaolusid. Vaidlustatud korralduses on selgitatud, et kontrolliperioodil OÜ Lapreta esindajaks olnud isikud ei mäletanud tehingutest midagi, mistõttu tekkis vajadus pöörduda kaebaja kui kolmanda isiku poole. Seega on maksuhaldur ära näidanud, millistel kaalutlustel oli vajalik just kaebuse esitaja poole pöörduda. Kaebaja ei ole välja toonud, millised olid need tähtsust omavad asjaolud, millega maksuhaldur oleks enne kaebuse esitaja poole pöördumist pidanud veel arvestama või mida välja selgitama. Kohus leiab, et vaidlustatud korraldusest ei nähtu kaalutlus- ega vormivigu ning korraldus on kaalutletud, proportsionaalne ja õiguspärane. Seega tuleb kaebus jätta rahuldamata.
24. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole taotlenud kaebuse esitajalt vastustaja kantud menetluskulude väljamõistmist. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 5