← Eesti

2-10-11953/15

Obsah (4)§ 510§ 514§ 511§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-11953 Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2010. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi T.D. avaldus isiku surnuks tunnistamiseks Kohtuistungi t

§ 510

kohaselt 17.märtsil 2010 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsus üles teadmata kadunud V.D.t hiljemalt

  1. maiks 2010 esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. Samuti kutsus kohus üles kõiki isikuid hiljemalt
  2. maiks 2010 esitama kohtule andmeid V. D. eluoleku kohta. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus leiab, et avaldus isiku surnuks tunnistamiseks on põhjendatud.
  4. Lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1, võib kohus teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. Avalduse kohaselt lahkus avaldaja T.D. abikaasa V.D. oma kodust 2004 aastal ning tänaseni teated tema kohta puuduvad. Viru Maakohtu 14.märtsi 2006 määrusega oli tuvastatud V.D. teadmata kadumise fakt alates 17.aprillist 2004 (tl 4-5). Jõhvi Vallavalitsuse vastuse kohaselt puuduvad igasugused andmed V.D. kohta (tl 23).
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 510 lg 4 kohaselt teavitas Viru Maakohus siseministrit menetluse algatamisest V.D. surnuks tunnistamiseks ning palus edastada riigile teadaolevad andmed V.D. kohta ning siseministri seisukoha isiku surnuks tunnistamise võimalikkuse kohta. Siseministeeriumi vastuse kohaselt tegi ministeerium päringud Politsei- ja Piirivalveametile. Politsei – ja Piirivalveameti andmete kohaselt pöördus 2005 aasta jaanuaris T.D. politseisse teatega, et abikaasa V.D. sõitis 17.04.2004 Sankt- Peterburi kaudu rongiga Valgevenesse sugulastele külla. Valgevenes elavate sugulaste kinnitusel asus V.D. rongiga läbi Sankt – Peterburi koduteele 3 mail 2004.a. Alaline elamisluba nr EL33J992718 kanti 06.08.1999.a rahvuspassi, mille kehtivus lõppes 29.05.2006, uusi elamisloa taotlusi laekunud ei ole. Piirikontroll infosüsteemis leidub V.D. kohta viimane kanne 17 aprill 2004 piiriületus suunaga välja. (tl 17, 19) 6. Vastavalt TsÜS § 20 lg 1 loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg. Kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed (TsÜS § 20 lg 2) Viimased andmed V.D. elusoleku kohta on 03. maist 2004.a. Seega loeb kohus V.D. surmaajaks 31. detsember 2005.a. 2 8. Kui pärast isiku surnuks tunnistamist on teatavaks saanud isiku tegelik surmaaeg, võib kohus surnuks tunnistatud isiku surmaaega muuta. (TsÜS § 23). Vastavalt

§ 514

lg 1, kui surnuks tunnistatud isik ei surnud ajal, mis tuvastati surnuks tunnistamise määrusega, võib iga isik, kellel on õiguslik huvi muu surmaaja tuvastamise vastu, nõuda surnuks tunnistamise määruse muutmist, kui asjaolu, millel määruse ebaõigsus põhineb, sai talle temast olenematul põhjusel teatavaks pärast seda, kui ta ei saanud seda enam esitada surnuks tunnistamise menetluses. 9. Surnuks tunnistamise määrus avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 511lg 2).

Surnuks tunnistamise määruse saadab kohus määruse jõustumisest alates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele isiku surmaakti koostamiseks (

§ 511lg 3).

Isiku surnuks tunnistamise määrus jõustub ja kuulub täitmisele, kui selle peale määruskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud (

§ 511lg 4). 10. Eelpooltoodu ja Ts

ÜS § 19 lg 1, § 20 lg1 ja lg 2, § 23 alusel ning juhindudes

§ 510, § 511, § 512, § 513 ning § 661 lg 2 rahuldab kohus avalduse.

Menetluskulud 11.

173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 12.

§ 172

lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Lähtuvalt

§ 172lg 1 leiab kohus põhjendatud olevat jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Helgi Vinni Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.