KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-7925 Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi N.G.`i hagi R.S.i vastu elatise suurendami

§ 61

lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatise nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ehk vanemal on õigus nõuda elatist vaid siis, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus 3-2-1-57-04) 9. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

1. aastal on kuupalga alammäär 4350 krooni, elatusraha miinimummäär lapsele 2 175 krooni. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist PkS 61 lg 4 sätestatud miinimummääras. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PkS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Seega kuna hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras, ei ole lapse vajaduste eraldi tõendamine vajalik.
2. Kostja R.S. leiab , et arvestades tema materiaalset olukorda, ülalpeetavate arvu, samuti abikaasa ülalpidamiskohustust raseduse ja lapsehoolduspuhkusel viibimise ajal, on ta võimeline elatist tasuma poja D. ülalpidamiseks igakuiselt 1 500 krooni. Kostja palub asja lahendamisel arvestada, et juhul, kui elatis mõistetakse välja miinimummääras, jäävad tema teised lapsed vähem kindlustatuks kui laps, kelle ülalpidamiseks elatis välje mõistetakse. Kostja palub vähendada väljamõistetava elatise suurust alla PkS § 61 lg 4 sätestatud miinimumi. PkS § 61 lg 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla PkS § 61 lg 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
3. Kostja ülalpidamisel on 02.09.2000 sündinud poeg M. S., 20.07.2008 sündinud Martin S.. (tl 21-22) Ida-Viru Keskhaigla tõendi kohaselt on kostja abikaasa M. S. lapseootel, rasedus 29 nädalat (tl 23) R.S.ile on määratud töötuskindlustushüvitis, hüvitise suurus 03.03.2010-10.06.2010 339, 80 krooni päevas ja alates 11.06.2010 kuni 27.11.2010 271, 84 krooni päevas (18-19). Kohus on seisukohal, et töötuskindlustushüvitis 8 000 – 10 000 krooni kuus ei võimalda tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks 2 175 krooni kuus jätmata seejuures teisi kostja ülalpidamisel olevaid lapsi (ja veel sündimata last) vähem kindlustatuks elatist saavast lapsest. 12.

§ 70lg 1 kohaselt mõistetakse elatis välja alates elatisehagi kohtule esitamisest.

Kohus on seisukohal, et ajavahemiku veebruar - mai 2010 eest oli kostjal võimalik tasuda 2 175 krooni kuus, so kokku 8 700 krooni. Kostja tasus antud ajavahemikul 3 500 krooni, järelikult tuleb veel tasuda 5 200 krooni. Alates juunist 2010 on kostja võimeline tasuma elatist poja D. ülalpidamiseks 1 500 krooni kuus alates juunist

1. Ajavahemikul veebruar 2010 – mai 2010 tasumata 5 200 krooni tuleb kostja tasuda 6 (kuue) kuu jooksul igakuiste osamaksetena 866,66 krooni kuus.. Kohtuistungil 17.05.2010 nõustusid pooled ülaltoodud arvestusega. Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Kohtunik