lg 1 teine alternatiiv), mitte detailplaneeringu objektiivne õigusvastasus (sama sätte esimene alternatiiv). Samas on ringkonnakohus seisukohal, et kaebuses viidatud VeeS §-d 28 ja 281 kaitsevad puurkaevu kasutaja huve sõltumata sellest, kas puurkaevu kasutajaks on ehitise omanik või üürnik. Selliselt loovad nimetatud sätted kaebajale kui puurkaevu kasutajale õiguse nõuda, et tema kasutatava puurkaevu puhul järgitaks veehaarde sanitaarkaitseala nõudeid. 10. Kaebaja peab vaidlustatud detailplaneeringut VeeS § 28 ja 281 rikkuvaks, sest planeeringus ettenähtud võimalikud hoonestusalad ei arvesta kinnistul asuva puurkaevu puhul kehtiva veehaarde sanitaarkaitseala nõudega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et detailplaneeringu kehtestamisel ei ole nimetatud sätteid rikutud. 11.
lg 1 kohaselt koostatakse detailplaneering valla või linna territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks.
lg 2 p-de 2, 7 ja 16 kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks krundi ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude ja – rajatiste asukoha määramine, samuti muude seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval alal. Ainuüksi asjaolu, et planeeritaval alal asus kaebuse esitamise hetkel ja asub käesoleval ajal joogivee võtmise koht, ei tähenda, et kehtestatavas detailplaneeringus tuli ette näha sellele veehaarde kaitseala. Kui detailplaneeringuga kavandatud ehituslahendus ei näe ette veevõtukoha säilitamist, ei tule sellele detailplaneeringus ka kaitseala määrata. Käesoleval juhul ei ole 3 detailplaneeringus puurkaevu tehnorajatisena tähistatud (I kd, tl 187). Ainuüksi sellest järeldub, et planeering ei näe puurkaevu säilitamist ette. Järeldust kinnitab planeeringu seletuskirja p 9 teise lõigu esimene lause (I kd, tl 144): „Perspektiivsena on planeeringuga lahendatud võimalus liituda ühisveevärgiga.“ Enamgi veel, seletuskirja samas punktis on selgitatud ka ühisveevärgiga liitumise tehnilisi üksikasju. Seega on ebaõige apellatsioonkaebuse väide, et detailplaneering ei taga kinnistu nõuetekohast varustamist veega. Kuna puurkaev kuulub planeeringu elluviimisel likvideerimisele, puudus vastustajal kohustus näha planeeringu kehtestamisel ette sanitaarkaitseala. Tulevase võimaliku hoonestusala kavandamine praeguse puurkaevu asukohta ega selle lähedusse ei ole seega õigusvastane. 12. Asjakohane ei ole kaebaja märkus, et detailplaneering ei kohusta kinnistuomanikku otsesõnu puurkaevu likvideerima. Detailplaneering ei ole vajalik igasuguseks ehitamiseks. Tulenevalt EhS § 19 lg 1 p-st 1 on detailplaneeringu kohustusega alal detailplaneering vajalik ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks. Detailplaneering ei ole vajalik olemasoleva ehitise likvideerimiseks. Seega puudus käesoleval juhul vajadus näha kavandatav puurkaevu likvideerimine ette detailplaneeringus. Kohalik omavalitsus ei pidanud antud juhul detailplaneeringut kehtestades hoolitsema selle eest, et sanitaarkaitsealata puurkaevu kasutamine lõpetataks. See ei ole
Veeseaduse nõuete täitmist tagatakse veeseaduse alusel toimuva riikliku järelevalvega (VeeS § 40).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.