3-09-600/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. aprill 2009, Jõhvi 3-09-600 OÜ Markilo kaebus Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 10.12.2008 maksuotsuse nr. 12-5/339 tühistamiseks
2. aprill 2009 OÜ Markilo esindaja Jüri Allikalt ning Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse esindaja Hiie Lekko Resolutsioon 1.Tühistada Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 10.12.2008 maksuotsus nr. 12-5/
3. 2.Mõista Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuselt OÜ Markilo kasuks menetluskuluna välja 54 595 (viiskümmend neli tuhat viissada üheksakümmend viis) krooni. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 10.12.2008 koostati Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuses maksuotsus nr. 12-5/339 (tl. 17-45), millega kohustati OÜ Markilo tasuma 167 377 krooni suurust käibemaksu. Maksuotsuses leiti, et OÜ Markilo on perioodil august 2005 kuni jaanuar 2006 tasumisele kuuluva käibemaksu alusetult sisendkäibemaksust maha arvestanud, sest tema raamatupidamises kajastatud OÜ Tig Mets tehingud pole toimunud ja teravili on soetatud tundmatutelt kolmandatelt isikutelt. 19.02.2009 vaideotsusega nr. 6-1/84-3 (tl. 50-55) jäeti maksuotsuse kehtetuks tunnistamise nõudega vaie (tl. 46-48) rahuldamata. 1 23.03.2009 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja esitatud kaebuses (tl. 1-14) palus OÜ Markilo tema suhtes tehtud maksuotsus tühistada leides, et see on faktiliselt ja õiguslikult põhjendamata ning seaduse ja asjas kogutud tõenditega vastuolus. Neid seisukohti põhjendas kaebaja muuhulgas väidetega, et ei ole vastutav OÜ Tig Mets maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmise eest, et tegemist oli äriregistrisse kantud õigusvõimelise äriühinguga, et Marek Allaselt pole küsitud midagi OÜ Markilo tehingute kohta, et ta oli volitatud OÜ Tig Mets nimel tehinguid tegema ja pangast raha võtma ning, et lepinguid on võimalik sõlmida ja volitusi anda ka suulises vormis. Veel märkis kaebaja, ega maksuotsuses pole väidet tema osalemisest maksupettuses ning ühestki seal viidatud tõendist ei tulene kinnitust sellisele kahtlusele. Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse rikkumise kohta esitatud etteheidete kohta märkis kaebaja Riigikohtu lahenditele tuginedes, et on vilja eest tasunud sularahata arvelduse korras ega pidanudki müüja esindajaks olevat konkreetset füüsilist isikut tuvastama. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus ei nõustunud oma kirjalikus vastuses (tl. 83-85) kaebusega, palus seda mitte rahuldada ning väitis, et on kõiki maksumenetluse käigus kogutud tõendeid kogumis hinnanud. Seejuures selgitati oma seisukohti kaebuses tõstatatud küsimuste osas, viidati Marek Allase ja Kaidu Keppi vastu esitatud kriminaalsüüdistuse materjalidele ning märgiti, et OÜ Markilo puhul ei saa rääkida mingisugusegi hoolsuse järgimisest väidetavates tehingutes OÜ Tig Mets. Kohtuistungil jäid OÜ Markilo ning Ida maksu- ja tollikeskuse esindajad kirjalike väidete ja taotluste juurde. Jüri Allikalt esitas kokku 54 595,00 krooni suuruse menetluskulu hüvitamise nõude, rõhutas kaebaja heausksust ning märkis, et maksuotsus tugineb ainult sellele, mis tõendab OÜ Tig Mets rikkumisi. Veel viitas ta Euroopa kohtu lahenditele C-439/04 ja C440/04 ja kuuenda käibemaksu direktiivile ning märkis, et kriminaalasja materjalid on küll saadud maksumenetluse ajal, kuid maksuotsuses pole neile viidatud, lisaks ei sisalda nad midagi OÜ Tig Mets ja OÜ Markilo kohta ja ka periood on hilisem. Hiie Lekko vaidles menetluskulude hüvitamise nõudele vastu koopiate tegemisele kulutatu osas ning märkis, et põhiline on hoolsuskohustuse rikkumine, süüdistust maksupettuses või rahapesus pole kaebajale esitatud. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlusaluse maksuotsusega on määratud OÜ Markilo poolt täiendavale tasumisele kuuluvad käibemaksusummad ning maksuhalduri järelduste kohaselt on selle põhjuseks OÜ Tig Mets seonduvad kahtlused ja arvamus, et seetõttu ei saanud see osaühing olla tehingute teiseks pooleks. Sellise seisukoha põhjendamisel lähtutakse tehingutega seotud isikute seletustest ning väitest, et kaebaja pole täitnud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevat hoolsuskohustust. Kohtuistungil täpsustas Ida maksu- ja tollikeskuse esindaja Hiie Lekko, et seejuures on silmas peetud Kaidu Keppi esindusõiguse mittekontrollimist (tl. 95). Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 5 lg 1 p 8 ja § 6 lg 5 kehtestatu kohaselt peab ettevõtja tuvastama isikusamasuse kõigil isikutel, kellele ta maksab välja või kellelt võtab vastu sularaha üle 100 000 krooni, sularahata arvlemise korral üle 200 000 krooni või tehingu või omavahel ilmselt seoses olevate tehingute eest nii sularahas kui sularahata arvlemise korral sularahas ja sularahata maksetena kokku üle 200 000 krooni. Isikusamasuse tuvastamise aluseks olevad dokumendid on loetletud selle seaduse § 9 lg 1 ja 2 ning samas on kehtestatud äriregistri väljavõtte ja esindaja isikut tõendava dokumendi küsimise ja viimatinimetatust tehtud koopia säilitamise kohustus. Seaduseandja pole kehtestanud sama kohustust registrikaardi väljavõtte suhtes ning juba nimetatud seaduse § 9 lg. 2’ kohaselt ei pea seda üldse küsimagi, kui tehingu poolel on arvutivõrgu kaudu olemas ligipääs vastavatele äriregistri andmetele. Maksuotsuses pole väidetud, et kaebajal vastav võimalus puudus. Ükski selles kajastamist leidnud arvetele märgitud summadest ei 2 ületa isikusamasuse tuvastamise kohustust kaasa toova 200 000 krooni piiri ja on kaebaja väidetel tasutud sularahata arvlemise korras OÜ Tig Mets pangaarvele. Maksutoimikus vastavaid tõendeid ei ole, kuid maksuhaldur pole kohtumenetluses seada väidet ümber lükanud ning lisaks puuduvad maksuotsuses peale tehingute sagedusele ja regulaarsusele tehtud viite põhjendused veel ka selle kohta, miks üldse peetakse tehinguid omavahel seotuteks. Isegi juhul, kui asi nii oleks, ei saa see olla täiendava käibemaksu määramise piisav alus. Riigikohus on oma kohtulahendis nr. 3-3-1-21-04 asunud seisukohale, et tuvastamisnõude rikkumine on sularahata arvelduste puhul oluline vaid juhul, kui ostja pidi aru saama, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Vaidlusaluse maksuotsuse väited ja põhjendused ning maksutoimikusse kogutud dokumendid midagi sellist OÜ Markilo puhul aga järeldada ei luba. OÜ Tig Mets oli kõigi tehingute ajal õigusvõimeline äriühing, tema vastutavaks või volitatud isikuteks olnud inimesed on tegelikkuses olemas ning oma seletustes pole nad põhimõtteliselt tehinguid eitanud. Maksuotsuses ulatuslikult ära toodud erinevate isikute seletused võivad küll äratada kahtlusi selle äriühingu tegevuse õiguspärasuses, kuid ei tõenda sama OÜ Markilo suhtes. Ka kõik vilja hoidmise ja vedamisega tegelenud isikud räägivad üksnes vilja ladustamis- või veoteenuse osutamisest OÜ Tig Mets, Marek Allase, Kaidu Keppi või kellegi neile tundmatu isiku tellimisel, OÜ Markilo nime nad ei nimeta ega kinnita vilja müümist enda või kellegi teise nimel (maksutoimiku lehed 164, 165, 169, 175-178, 193, 199, 204, 272-275344-347 ja 357-359). Maksuseadustest ega nende alusel antud õigusaktidest ei tulene maksumaksjale kohustusi oma äripartnerite tausta põhjalikumaks uurimiseks ja käibemaksu puhul on üldjuhul küllaldane, kui ta kontrollib vastavast registrist järele, kas arvele müüjana märgitud isik on tehingu toimumise ajal käibemaksukohustuslane. Maksuseadustes sätestatu ei võimalda maksusummasid määrata ka selle alusel, kuidas on korraldatud maksumaksja äripartnerite majandustegevus, kas ja kuidas täidavad nad oma maksukohustusi, millisel viisil toimub äriühingu esindamine ning kuidas toimivad temaga seotud isikute vahelised suhted. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei tulene, et OÜ Tig Mats puhul oli tegemist OÜ Markilo kontrolli ja juhtimise all tegutseva osaühinguga, et kaebaja seaduslikul esindajal on mistahes lähemad suhted selle äriühingu esindusõiguslike või muude majandustegevust korraldanud isikutega ja väljastatud arvete alusel üle kantud rahasummad tagastati kaebajale. Kohtuistungil kinnitas maksuhalduri esindaja, et maksupettuse süüdistust pole kaebajale esitatudki (tl. 94). Asjaolu, et äriühingu juhatuse liige või muud asjasse puutuvad isikud annavad vastuolulisi seletusi või väidavad, et ei ole mingis konkreetses tegevuses osalenud, pole piisav tõendamaks, et äriühingu poolt sooritatud tehingud pole tegelikud. OÜ Tig Mets juhatuse liige Imre Tamm küll väidab oma seletustes, et ei tea tehingutest ja OÜ Markilo midagi, kuid võtab samas omaks Marek Allasele antud volitused ja kinnitab, et on siiski dokumentidele ja tühjadele paberitele allkirju andnud (maksutoimiku lehed 285-305). Volituse olemasolu kinnitab ka Marek Allas ning tema vastava seletuse väljavõttes pole selgeid viited sellele, et OÜ Tig Mets puudus üldse igasugune majandustegevus (maksutoimiku lehed 333-335). Lisaks on Marek Allas omaks võtnud ka osade arvete koostamise, OÜ Tig Mets nimel vilja ostmise, vahelattu paigutamise ja OÜ Markilo edasi müümise ning tegutsemise koos Kaidu Keppiga (maksutoimiku lehed 257-260). Viimatinimetatu isik tunnistab vilja vedamise ja ladustamisega seotud tegutsemist OÜ Tig Mets nimel ning vilja pakkumist OÜ Markilo ja sinna volitatud isiku käsul arvete viimist (maksutoimiku lehed 246-249 ja 363-336). Asjaolu, kas selle isiku puhul küsiti volitusi kinnitavat dokumenti, ei oma käesolevas asjas mingit tähendust, sest vastav kohustus laieneb ainult tehingutega seotud raha võtmisele mitte arve kättetoimetamisele. OÜ Markilo ja OÜ Tig Mets vaheliste tehingute olemasolu välistavad tõendid puuduvad ka maksutoimiku juurde eraldi dokumendi kogumina esitatud kriminaalasja materjalide hulgas. Neist käsitletud periood on kaebajale rakendatud revisjoniperioodist oluliselt 3 hilisem, tema nime pole üldse nimetatud ning OÜ Tig Mets oma esineb vaid seoses mõne läbiotsimisel ära võetud dokumendi ja esemega. Vaidlusaluste tehingute tegemise ajal kehtinud käibemaksuseaduse redaktsioonide § 24 kohaselt pidi maksukohustuslane registreerimise päevast alates täitma kõiki maksukohustuslase kohustusi, arvutama tasumisele kuuluva maksusumma, säilitama dokumente ja esitama nõuetele vastavaid arveid. Sama seaduse § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 lubasid sisendkäibemaksuna maha arvata teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või saadud ettevõtluses kasutatava kauba või teenuse eest tasumisele kuuluva käibemaksu. Maksuotsuses ei ole kahtluse alla seatud vilja olemasolu ja seotust kaebaja ettevõtlusega ning seda, et OÜ Tig Mets oli tehingute ajal käibemaksukohuslane. Sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused on kehtestatud käibemaksuseaduse § 31, mille esimeses lõikes on sätestatud, et sisendkäibemaks arvatakse maha sama seaduse § 37 nõuete kohase arve alusel. Nimetatud sätte seitsmes lõige kohustas märkima arvele selle järjekorranumbri ja väljastamise kuupäeva; maksukohustuslase nime, aadressi ja maksukohustuslasena registreerimise numbri; kauba soetaja või teenuse saaja nime ja aadressi; kauba või teenuse nimetuse või kirjelduse; kauba koguse või teenuse mahu; kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäeva, kui see on arve väljastamise kuupäevast varasem; kauba või teenuse hinna ilma käibemaksuta; maksustatava summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate maksumääradega või käibemaksuvaba käibe summa ning tasumisele kuuluva käibemaksusumma kroonides. Kõik vaidlusaluses maksuotsuses kajastamist leidnud OÜ Tig Mets arved (maksutoimiku lehed 476, 478, 480, 482, 484, 486, 488, 490, 492, 494, 499, 502, 506, 508, 510, 512, 514, 518, 520, 522, 525 ja 528) sisaldavad loetletud andmeid ja said olla seadusekohaseks aluseks sisendkäibemaksu mahaarvamisel. Eeltoodust järelduvalt on OÜ Markilo kaebus põhjendatud. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 10.12.2008 maksuotsus nr. 12-5/339 tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 1 alusel täies ulatuses tühistada ning hüvitada kaebajale sama seadustiku § 92 lg 1 kohaselt 8369 krooni suurune riigilõiv (tl. 15), 45 548 krooni suurune õigusabi kulu (tl. 99-101) ja 678 krooni suurune koopiate saamise kulu (tl. 102-103). Kohtule esitatud dokumentidest (tl. 104-109) nähtuvalt on see tasutud kohtumenetluse käigus kaebaja esindaja poolt välja nõutud asjassepuutuvate dokumentide paljundamise eest ning on seega käsitletav halduskohtumenetluse seadustiku § 83 lg 4 kohase menetlusosalise esindaja kuluna. Raili Randlane Kohtunik 4