← Eesti

3-08-2594/37

Obsah (10)§ 63§ 13§ 52§ 60§ 54§ 58§ 8§ 5§ 4§ 3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2010, Tartu Haldusasja number 3-08-2594 Haldusasi OÜ

) §-ga 54 ning käskkiri omab täitmise võimatuse tõttu

§ 63lg 2 p-s 5 märgitud tühise haldusakti tunnuseid.

Käskkiri nr 864 ei saa omada tagasiulatuvat jõudu ja seega oli selle alusel moodustatud evalveerimiskomisjoni tegevus ebaseaduslik, kuna komisjoni koosseis, pädevus ja töökord kehtestati alles pärast seda, kui komisjon oli Akadeemiat Nord külastanud.

  1. b)Evalveerimiskomisjoni koosseisu komplekteerimine toimus vastuolus Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. a määrusega nr 259 „Teadus- ja arendustegevuse evalveerimise tingimused ja kord“ (määrus nr 259) ning S. C. Shute nimetamine evalveerimiskomisjoni koosseisu toimus vastuolus Vabariigi Valitsuse 5. septembri 2003. a määrusega nr 229 kehtestatud „Kõrghariduse hindamise nõukogu moodustamise korra ja töökorraga“.
  2. c)Vaidlustatud haldusaktid on täielikult motiveerimata, nendes puuduvad arusaadavad ja kontrollitavad põhjendused, mistõttu ei ole võimalik kontrollida kaalutlusõiguse õiguspärasust nende andmisel. Haridus- ja teadusministri ning TKN poolt eirati täielikult kaalutlusõiguse põhinõudeid.
  3. d)Evalveerimiskomisjon on õigusvastaselt jätnud lõppraportis arvestamata R. Müllersoni teadustegevuse ning ei ole Akadeemia Nord teadustegevust analüüsides ja hinnates arvesse võtnud akadeemias kaitstud doktoritöid ega ka doktorantide publikatsioone. Kaebuses esitati taotlus jätta õigusselgusetuse ja seega vastuolu tõttu põhiseadusega (PS) kohaldamata Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. a määruse nr 259 § 1, § 5 lg 5 ja § 6 lg 1. 3. Tartu Halduskohtu 15. aprilli 2009. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: a)

§ 13lg 3 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 118 lg-d 1 ja 2 võimaldavad koostoimes anda evalveerimiskomisjoni tegevusele hilisemalt õigusliku aluse. Et kaebaja on menetluse läbiviimise ajal evalveerimiskomisjoni tegevust aktsepteerinud, võib järeldada, et evalveerimiskomisjonil oli juba enne haridus- ja teadusministri 23. juuli 2008. a käskkirja nr 864 andmist piisav volitus evalveerimistoimingute läbiviimiseks. See, et menetlusse kaasatud eksperdid kogusid tõendeid enne evalveerimiskomisjoni koosseisu ja töökorra kehtestamist, ei muuda neid tõendeid antud menetluse raames kehtetuks.

  1. b)Evalveerimiskomisjoni koosseisu, töökorra ja tähtaja kehtestamine ning ekspertide liikmeks oleku aeg ei saa otseselt rikkuda kaebaja õigusi. Kui kaebaja leidis, et mõni välisekspert ei ole evalveerimise läbiviimiseks piisaval tasemel, on erapoolik vms, siis oleks ta evalveerimise käigus võinud esitada taotluse eksperdi taandamiseks. Kaebaja ei ole sellist taotlust esitanud. Kui kaevatavas haldusaktis esinebki menetlusviga, mis ei muuda lõpptulemust, ei anna see asjaolu haldusakti tühistamiseks alust.
  2. c)PS §-ga 38 tagatud teadusvabaduse põhimõttest tulenevalt on haridus- ja teadusministri volitused evalveerimisotsuse tegemisel piiratud. Ministeerium kontrollib küll ettepaneku piisavat põhjendatust, ent ei saa võtta seisukohta evalveerimisraportis esitatud teadustöö kvaliteeti puudutavate hinnangute osas. Kohus ei saa ümber hinnata ekspertide poolt antud hinnangut, kohus saab hinnata üksnes selle tegevuse seaduslikkust. Vaidlustatud haldusaktid 2 3-08-2594 on õiguspärased, nad on motiveeritud, selged ja üheselt mõistetavad ning vastavad vorminõuetele. Haridus- ja teadusministri 21. novembri 2008. a käskkirjas nr 1466 toodud viide TKN 19. juuni 2008. a istungile oli ilmne ebatäpsus, mis tuli teise haldusaktiga parandada.
  3. d)Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et tema seisukohti pole tähele pandud. Kaebajale on olnud kättesaadav evalveerimiskomisjoni lõppraport, mille suhtes on tal olnud võimalus oma seisukoht avaldada. TKN 1. oktoobri 2008. a istungi protokollist nähtuvalt on TKN tutvunud aruandega ja Akadeemia Nord vastulausega. Põhjendatud ei ole ka kaebaja väide, et haldusorgani poolt on rikutud kaalutlusõigust.
  4. e)R. Müllersoni puudutav kanne tekkis Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) alles pärast evalveerimiskomisjoni visiiti, tema teadustegevust puudutavad andmed lisandusid aga veelgi hiljem. Kuna evalveerimiskomisjon tugineb aruande koostamisel ETIS-s kui avalikus registris sisalduvatele materjalidele, on põhjendatud, et komisjoni liikmed ei arvestanud ega saanudki arvestada R. Müllersoni teadustegevust käsitlevate andmetega.
  5. f)Puudub vajadus jätta kohaldamata ning algatada määruse nr 259 § 1, § 5 lg 5 ja § 6 lg 1 suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus õigusselgusetuse motiivil. Kaebaja nimetatud määruse nr 259 sätted on piisavalt õigusselged ning nimetatud sätete kohaldamine koosmõjus teiste määruse nr 259 sätetega annab võimaluse evalveerimise eesmärgi saavutamiseks. Kaebaja on viidanud põhiseaduses kätketud avaliku võimu demokraatliku ning õigusriikliku teostamise põhimõtetele, aga on jätnud analüüsimata PS §-s 38 sätestatud teadusvabaduse mõju evalveerimise regulatsioonile, mis on evalveerimisprotsessi üheks põhilisemaks põhiseaduslikuks normiks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. OÜ Eraakadeemia Nord apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
  6. a)Halduskohtu otsus on vastuolus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 25 lg-tega 2 ja 3, kuna selles on haldusorgani arvukaid eksimusi püütud ilma õigusnormidega põhistamata põhjendada ja õigustada.
  7. b)Halduskohus rikkus HKMS § 25 lg-t 3, kui jättis tuvastamata olulise asjaolu, et täitmata on Vabariigi Valitsuse määruses nr 259 sätestatud evalveerimise peaeesmärk. Halduskohus on täielikult jätnud tähelepanuta kaebaja seisukoha, et evalveerimismenetluse dokumentides ning vaidlustatud lõpphaldusaktis puudub hinnang evalveeritavale teadus- ja arendustegevuse valdkonnale Eestis ja selle võrdlev analüüs evalveeritava valdkonnaga Akadeemias Nord.
  8. c)Halduskohus on õigustanud riigivõimu omavoli ja eiranud PS §-st 3 tulenevat seaduslikkuse põhimõtet, kui on evalveerimiskomisjoni pädevuse hindamisel õigustamatult lugenud evalveerimiskomisjoni volitused TsÜS § 118 lg-te 1 ja 2 alusel olemasolevateks enne haridusja teadusministri 23. juuli 2008. a käskkirja nr 864 andmist.
  9. d)Halduskohus on õigesti tuvastanud, et kuueaastane ajaline piirang laieneb ka teaduse evalveerijatele. Sellest tulenevalt oli S. C. Shute lülitamine evalveerimiskomisjoni koosseisu õigusvastane ja tema poolt komisjoni esimehena tegutsemine mõjutas oluliselt negatiivse evalveerimisotsuse tegemist, mis tõi kaasa Akadeemia Nord suhtes negatiivse sisuga haldusakti vastuvõtmise.
  10. e)Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et vaidlustatud haldusaktid on motiveeritud, selged ja üheselt mõistetavad. Halduskohtu otsuses on põhjendamatu roll omistatud välisekspertide poolt koostatud arvamusele. Haldusakti andjaks on ikkagi minister ning välisekspertidel ja TKN-l on pigem nõuandev funktsioon.
  11. f)R. Müllersoni teadustöö arvestamata jätmine evalveerimisel toimus ilma õigusliku aluseta. Alusetu on halduskohtu seisukoht, et kuna R. Müllersoni kohta puudusid ETIS-s kanded, ei saanudki tema teadustegevust käsitlevaid andmeid arvesse võtta. Andmed R. Müllersoni tea- 3 3-08-2594 dustöö kohta olid olemas ka komisjoni külastuse ajal ning ETIS-sse kantuna ka enne ministri poolt vaidlustatud haldusakti andmist.
  12. g)Evalveerimiskomisjon ei võtnud teadustegevust analüüsides ja hinnates ilma õigusliku aluseta arvesse Akadeemias Nord kaitstud doktoritöid ega ka doktorantide publikatsioone. Halduskohtu otsuses ei ole seda asjaolu üldse kajastatud, mille tõttu on rikutud HKMS § 25 lg-t 3. 5. Haridus- ja teadusminister palub oma vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Vastuse põhjendused:
  13. a)OÜ Eraakadeemia Nord taotletav evalveerimiskomisjoni hinnangu andmine õigusteaduse valdkonnale Eestis oleks komisjoni pädevust ületav ning sellest tulenevalt määrusega nr 259 vastuolus. Määruse nr 259 § 1 sätestab teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses (TaKS) määratletud riiklikult koordineeritava evalveerimise laiema eesmärgi, seevastu evalveerimiskomisjoni poolt konkreetsel evalveerimisel antavale lõpphinnangule kehtestatud nõuded sätestatakse määruse nr 259 § 5 lg-s 5.
  14. b)Apellatsioonkaebuses on vääralt sisustatud omavoli mõistet. Riigivõimu omavoli keeld seisneb isiku õiguses riigiorganite käitumist teatud tõenäosusega ette näha ja sellega arvestada, kõnealuses asjas aga puuduvad tõendid, mis viitaksid sellele, nagu poleks OÜ-l Eraakadeemia Nord haridus- ja teadusministri tegevuse tulemusena olnud võimalik haldusorganite käitumist piisava tõenäosusega ette näha.
  15. c)Ebaõige on OÜ Eraakadeemia Nord poolt kohtuotsuse sõnastusele antud tõlgendus, mille kohaselt laieneb kuueaastane ajaline piirang kõigile teaduse evalveerijatele. Halduskohus ei ole nimetatud piirangut laiendanud evalveerimiskomisjoni liikmetele, mistõttu on väär järeldus, nagu oleks kohus tunnistanud õigusvastaseks S. C. Shute lülitamise evalveerimiskomisjoni koosseisu.
  16. d)Väär on apellatsioonkaebuses toodud väide, mille kohaselt on Akadeemia Nord poolt 7. juulil 2008 esitatud selgitused ekspertkomisjoni lõppraportile jäetud haldusakti andmisel ministri poolt täielikult tähelepanuta. TKN oli teadlik Akadeemia Nord vastulausest ning on kujundanud selle osas oma arvamuse, mistõttu võib järeldada, et haldusakti andmisele eelnevas menetluses oli OÜ-le Akadeemia Nord antud piisav võimalus oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks ning sellele oli haridus- ja teadusministrile esitatud ettepanekus ka viidatud.
  17. e)Vaidlusalune käskkiri koos sellega kaasnevate, haldusakti andmise faktilisi põhjuseid seletavate ning OÜ-le Akadeemia Nord teatavaks tehtud dokumentidega olid piisavalt motiveeritud, selged ja põhjendatud ning vastasid kehtivatele vorminõuetele.
  18. f)Asjatundmatu on väide, et halduskohtu otsuses on põhjendamatu roll omistatud välisekspertidele. Välisekspertide osalusega evalveerimiskomisjoni, TKN-i ning haridus- ja teadusministri pädevuse määratlevad TaKS ja määrus nr 259. Akadeemia Nord ei ole viidanud nendest õigusaktidest tulenevate pädevuspiiride ületamisele. Haridus- ja teadusministri roll teadusvaldkonna sisuliste hinnangute kinnitamisel on PS §-s 38 sisalduva teadusautonoomia põhimõttest tulenevalt piiratud.
  19. g)ETIS pidamise ning sellesse andmete kandmise õiguslikuks aluseks on TaKS § 31. Teadusja arendustegevust taotlev asutus peaks tagama evalveerimistaotluses nimetatud isikute kandmise ETIS-sse hiljemalt taotluse esitamise ajaks. ETIS logifail tõendab, et R. Müllerson kanti ETIS-sse alles pärast evalveerimiskomisjoni visiiti ja alusetu on nõuda, et evalveerimiskomisjon pidi nende andmetega arvestama. Alusetu on ka väide, nagu ei oleks haridus- ja teadusministri vaidlusaluse käskkirja andmisel arvestatud R. Müllersoni puudutavate andmetega. TKN luges oma 1. oktoobri 2008 istungil põhjendatuks ka evalveerimiskomisjoni selgituse, mille kohaselt ei saanud R. Müllersoni akadeemilise tööga arvestada põhjendusel, et viidatud tööd olid valminud seoses tema professuuriga Londoni King’s Kolledžis. 4 3-08-2594
  20. h)Evalveerimiskomisjon ei arvestanud Akadeemia Nord doktorite publikatsioonidega, kuna need moodustasid osa doktorite hindamise programmist, mis aga ei kuulu teadustegevuse evalveerimisel arvestamisele. Küll aga tutvus komisjon viie evalveerimistaotlusele lisatud doktoritööga ning see kinnitas aruandes tehtud järeldusi, et viidatud tööd olid pigem rakendusliku suunitluse ja puuduliku akadeemilisuse astmega ning ka tööde maht kinnitas komisjoni kahtlusi, et tegemist ei ole Euroopa õigusteaduses levinud doktoritöö käsitlusele vastavate uurimustega.
  21. i)Põhiseaduslikkuse kontrolli algatamise taotlus on ebaselge, põhjendamatu ning üldteoreetiline. Apellatsioonkaebuses ei ole OÜ Eraakadeemia Nord esitanud täiendavaid argumente või tõendeid oma väidete kinnituseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhiseisukohtadega pidamata vajalikuks neid täies mahus korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. II 7. Kaebaja poolt halduskohtus vaidlustatud dokumentidest ei ole haridus- ja teadusministri 23. juuli 2008. a käskkiri nr 864 haldusakt, ka mitte osahaldusakt, nagu leiab kaebaja. Osahaldusakt on

§ 52

lg 1 p 1 kohaselt otsustus, millega lahendatakse osaliselt lõpliku haldusakti andmisel lahendatav asi. Käskkirjaga nr 1466 lahendati üksnes menetluslikud küsimused evalveerimise läbiviimisel, mitte ei otsustatud kaebaja osalise evalveerimise üle. Seetõttu on tegemist menetlustoiminguga, mida kohus ei saa tühistada. Tühistada on võimalik üksnes haldusakte (HKMS § 6 lg 2 p 1, § 26 lg 1 p 1). Sellele vaatamata on menetlustoimingud halduskohtus kontrollitavad ning nende peale on võimalik esitada õigusvastasuse tuvastamise kaebus, kui selle vastu on kaebajal põhjendatud huvi (HKMS § 7 lg 1 teine lause). Riigikohtu seisukohtadest järeldub, et menetlustoimingu võib vaidlustada kaudselt koos haldusaktiga, mille andmisel toiming tehti. Lisaks sellele võib isikul erandjuhtudel olla kaebeõigus menetlustoimingu vaidlustamiseks iseseisva nõudega, kui menetlustoiming riivab isiku õigusi sõltumata haldusmenetluse lõpptulemusest või enne haldusakti andmist, kui menetlustoimingul on ilmselge mõju lõplikule haldusaktile (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-60-09, p 15;
  3. veebruari
  4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-86-06, p 20–21).
  5. Käesoleval juhul puuduvad eeldused kaebeõiguse tekkimiseks käskkirja nr 864 suhtes. Kaebusest ega muudest asja materjalidest ei nähtu tagajärgi, mida see käskkiri saaks tekitada sõltumata evalveerimismenetluse lõpptulemusest, ega põhjendatud huvi, mida käskkirja iseseisva vaidlustamisega saaks kaitsta. Käesolevaks ajaks on haldusakt, millega seoses menetlustoimingud tehti (haridus- ja teadusministri
  6. novembri
  7. a käskkiri nr 1466), välja antud ja kaebaja on selle käesolevas asjas vaidlustanud. Kohtul on võimalik hinnata käskkirja nr 864 õiguspärasust, kui see peaks käskkirja nr 1466 hindamisel oluliseks osutuma, ka ilma otsese kaebuseta käskkirja nr 864 peale. Juba sel põhjusel puudub kaebajal põhjendatud huvi käskkirja nr 864 iseseisvaks vaidlustamiseks. Lisaks sellele ei olnud käskkirjal nr 864 ilmselgelt mõju käskkirjale nr
  8. Käskkiri nr 864 ei takistanud iseenesest kaebajale soodsa evalveerimisotsuse tegemist. 5 3-08-2594 Kaebeõiguse ilmselgel puudumisel võib kohus kaebuse tagastada või läbi vaatamata jätta (HKMS § 11 lg 31 p 5, § 23 lg 3 p 1). Kui asja läbivaatamisel ilmneb, et kaebajal puudub kaebeõigus, ent kohus ei näe alust kaebuse tagastamiseks või läbivaatamata jätmiseks, tuleb kaebus jätta rahuldamata. Järelikult puudub alus muuta halduskohtu otsust käskkirja nr 864 osas. III
  9. Kaebajal puudub kaebeõigus ka haridus- ja teadusministri
  10. detsembri
  11. a käskkirja nr 1490 suhtes (HKMS § 7 lg 1 esimene lause). Sellel käskkirjal ei ole mõju kaebaja õigustele, sest sellega muudeti üksnes käskkirja nr 1466 põhjendusi. Haldusakti põhjendus ei ole kellelegi siduv (

§ 60lg 2).

Põhjenduste muutmine ei piira kaebajal ühegi õiguse teostamist, muuhulgas ei halvenda see kaebaja positsiooni käskkirja nr 1466 kohtulikul kontrollimisel. Kohus kontrollib haldusakti selle andmise hetke seisuga (

§ 54). Motiivide hilisem muutmine ei muuda haldusakti selle andmise seisuga.

Muudetud põhjendustel on halduskohtumenetluses samasugune tähendus nagu vastustaja täiendavatel seletustel halduskohtumenetluse enda käigus. Nad ei muuda motiveerimata haldusakti motiveerituks ega kõrvalda põhjendustes tehtud vigu, kuid muuhulgas nende abil on kohtul võimalik hinnata, kas põhjendamisvead mõjutasid asja sisulist otsustamist ja kas haldusakt kuulub

§ 58ja riigivastutuse seaduse (RVast

S) § 3 lg 3 p 1 valguses tühistamisele.

  1. Eelnevast tulenevalt jääb halduskohtu otsus käskkirja nr 1490 osas muutmata. IV
  2. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus käskkirja nr 1466 õiguspärasust formaalsest küljest.
  3. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et haridus- ja teadusminister on käskkirja nr 1466 andmisel teinud menetlusvea, sest evalveerimiskomisjoni koosseis ja töökord ning evalveerimise tähtajad kinnitati pärast evalveerimiskomisjoni tegevusse astumist ja lõppraporti koostamist. Vabariigi Valitsuse
  4. juuni
  5. a määruse nr 259 „Teadus- ja arendustegevuse evalveerimise tingimused ja kord“ § 3 lg 2 teise lause kohaselt kinnitab evalveerimiskomisjoni koosseisu ja töökorra (sh juhendmaterjali evalveerimishinnangu kujundamiseks), teadus- ja arendustegevuse valdkondade evalveerimise kava ning evalveerimise tähtajad Teaduskompetentsi Nõukogu ettepanekul haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Ringkonnakohus peab ilmseks, et vastav käskkiri tuleb sätte mõtte kohaselt anda enne komisjoni tegevusse astumist.
  6. Asjassepuutuv ei ole arutlus selle üle, kas kaebaja on evalveerimiskomisjoni tegevust aktsepteerinud. Avalik-õiguslikes suhetes ei saa adressaadi nõusolek üldjuhul neutraliseerida õigusnormi rikkumist. Samuti ei ole asjakohased halduskohtu viited

§ 13lg-le 3 ja Ts

ÜS § 118 lg-tele 1 ja 2.

§ 13

reguleerib menetlusosalise esindamist haldusmenetluses, mitte volituse andmist haldusorgani nimel haldusmenetluses tegutsemiseks. Seega ei ole antud juhul asjakohane ka TsÜS § 118. Haldusorgani nimel tegutsemiseks volituse andmist reguleerib üldnormina

§ 8lg 2.

Selle kohaselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, haldusorgani siseselt. Käesoleval juhul on seda üldregulatsiooni täpsustatud määruse nr 259 § 3 lg-s 2. 6 3-08-2594 Siiski ei saa antud juhul väita, et evalveerimiskomisjonil puudus igasugune volitus evalveerimismenetluses toimingute tegemiseks. Küsimus, kas haldusorgani nimel tegutsevad isikud on volitatud haldusorganit esindama, on sisepädevuse küsimus ning seda tuleb eristada olukorrast, kus haldusorganil endal puudub pädevus (nn välispädevuse rikkumine). Sise- ja välispädevuse rikkumise tagajärjed on erinevad. Välispädevust ilmselgelt rikkudes antud haldusakt on tühine (

§ 63lg 2 p 3), vastasel korral kuulub see tühistamisele.

Sisepädevuse ületamine on menetlusviga, mis ei too kaasa haldusakti tühisust ega ka mitte tühistamist, kui see ei mõjutanud haldusakti sisu (

§ 58, RVast

S § 3 lg 3 p 1). Ehkki ekspertkomisjonile antud volitus ei olnud vormistatud kooskõlas määruse nr 259 § 3 lgga 2, on alusetu väita, et evalveerimiskomisjon oleks tegutsenud ilma Haridus- ja Teadusministeeriumi teadmise ja nõusolekuta. Seetõttu tuleb komisjoni tagasiulatuv moodustamine lugeda menetlusveaks, mis ei mõjutanud käskkirja nr 1466 sisulist õiguspärasust ega saa seetõttu olla haldusakti tühistamise aluseks.

  1. Õigusnormidel ei põhine kaebaja käsitlus, mille kohaselt üks isik ei saa evalveerimiskomisjoni liikmeks olla rohkem kui kuus aastat. Säärane piirang oli kehtestatud Vabariigi Valitsuse
  2. septembri
  3. a määrusega nr 229 „Kõrghariduse hindamise nõukogu moodustamise kord ja töökord“ § 2 lg 3 p-ga 2 kõrghariduse hindamise nõukogu suhtes. Sellise piirangu rakendamine analoogia korras evalveerimiskomisjonile on meelevaldne. Kõrghariduse hindamise nõukogu ja evalveerimiskomisjoni funktsioonid on erinevad. Seega ei ole alust eeldada, et määruse nr 259 kehtestamisel oleks Vabariigi Valitsus tekitanud tahtmatu lünga, mis tuleb analoogia korra täita määruse nr 229 § 2 lg 3 p 2 kohaldamisega. Liiatigi oli määrus nr 229 käskkirja nr 1466 andmise ajaks kehtivuse kaotanud.
  4. Käskkirja nr 1466 põhjendamisel on vastustaja teinud vea, jättes sellest välja viite TKN
  5. oktoobri
  6. a istungil tehtud ettepanekule. See viga on kõrvaldatud käskkirjaga nr
  7. Tehtud põhjendamisviga ei saa vaatamata hilisemale parandamisele käskkirja nr 1466 formaalse õiguspärasuse hindamisel eirata. Samas ei muuda viite puudumine käskkirja nr 1466 algses versioonis TKN
  8. oktoobri
  9. a ettepanekut olematuks. Seega ei saanud kõnealusel veal olla mingit mõju käskkirja nr 1466 sisulisele õiguspärasusele ning see ei too samuti kaasa käskkirja tühistamist (

§ 58, RVast

S § 3 lg 3 p 1).

  1. Kaebaja õigus enda ärakuulamisele oli tagatud. Kaebaja esitas
  2. juulil 2008 selgitused ekspertkomisjoni aruandele ning neid oli vastustajal võimalik arvestada.
  3. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et käskkiri nr 1466 on põhjendamata. Selles sisalduvad otsustuse põhimotiivid. See oli antud juhul piisav, sest põhimotiivid olid lahti seletatud ekspertkomisjoni aruandes. Aruandele ei olnud käskkirjas viidatud otsesõnu dokumendi nimetuse ja kuupäeva kaudu, küll aga kaudselt, sest „ekspertide hinnangu“ all peeti ilmselgelt silmas ekspertkomisjoni aruannet. Tõsi, kaebaja esitas
  4. juulil 2008 aruandele vastuväited. Ministri käskkirja põhjendus oleks olnud laitmatu, kui selles oleks kaebaja vastuväited ümber lükatud. Vastuväiteid ümber lükkavate põhjenduste puudumist ei saa aga samastada olukorraga, kus haldusakt on täielikult põhjendamata. Haldusakti täielikul põhjendamata jätmisel on haldusakt kohtumenetluses raskemini kontrollitav, samuti on keeruline kõrvaldada kahtlust, et haldusakt on läbi mõtlemata või et selle andmisel on kaalutlusõigust kuritarvitatud. Käesoleval juhul neid olukordi ei esine, sest käskkirja põhimotiivid eksisteerisid juba enne kohtumenetlust, teiseks nähtub TKN
  5. oktoobri
  6. a istungi protokollist nr 95 (tl 75), et kaebaja vastulausega on tutvutud ning kolmandaks on kaebaja vastuväited lükatud ümber kohtumenetluse käigus (vt allpool käesoleva otsuse V osa). 7 3-08-2594
  7. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et halduskohus on ekspertkomisjonile omistanud põhjendamatu rolli. Halduskohus ei ole seadnud kahtluse alla seda, et pädevus evalveerimise lõpptulemuse üle otsustamiseks on haridus- ja teadusministril. See ei tähenda aga, et minister ei võiks ekspertkomisjoni töö tulemustele tugineda, kui ekspertide sõltumatus ja pädevus ei ole kahtluse all ning kui sisulised etteheited ekspertide tööle ei ole põhjendatud. Põhjendamatu ja asjakohatu on kaebaja etteheide, et evalveerimise regulatsioon ei sätesta täpseid kriteeriume evalveerimiskomisjoni liikmete valimiseks. Üldjuhul määrab haldusorgani nimel tegutsevad isikud haldusorgan omal äranägemisel (

§ 5lg 1, § 8 lg 2).

Määruse nr 259 § 3 täpsustab komisjoni moodustamist piisaval määral: komisjoni koosseisus peab olema vähemalt kolm väliseksperti. Sellest tuleneb ilmselgelt, et tegemist peab olema vastava valdkonna tunnustatud teadlastega, kellel on ettekujutus valdkonna rahvusvahelisest tasemest. Teiseks ei ole kaebaja täpsustanud, kuidas on konkreetsemate valikukriteeriumide puudumine tema huve kahjustanud.

  1. Eeltoodust tulenevalt ei näe ringkonnakohus käskkirja nr 1466 andmisel selliseid menetlus- ja vormivigu, mis oleks saanud käskkirja sisulist õiguspärasust mõjutada ning anda alust halduskohtu otsuse muutmiseks. Vaatamata ilmnenud puudustele oli evalveerimismenetlus tervikuna kaebaja suhtes õiglane. V
  2. Lõpetuseks käsitleb ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väiteid seoses käskkirja nr 1466 materiaalse õiguspärasusega.
  3. Halduskohus asus õigele seisukohale, et määruse nr 259 § 1, § 5 lg 5 ja § lg 1 ei ole õigusselgusetud ega põhiseadusevastased. Kaebaja peab Eestis kehtivat teadus- ja arendustegevuse evalveerimise regulatsiooni põhiseadusevastaseks esmalt põhjusel, et seadusandja ei ole määratlenud konkreetseid kriteeriume ja „mõõdikuid“, millest lähtudes tuleb asutus evalveerituks lugeda. Ringkonnakohtu hinnangul teeb kaebaja selle väite põhjal ekslikud järeldused. Tuleb tõdeda, et evalveerimise regulatsioon jätab evalveerimiskomisjonile ning haridus- ja teadusministrile ulatusliku hindamisruumi. See ei ole aga põhiseadusevastane, arvestades evalveerimismenetluse eripära. Evalveeritavad valdkonnad on sedavõrd mitmekesised ning evalveerimise tulemus sõltub sedavõrd paljudest üksikasjadest, et õigusnormidega ei ole võimalik jäigalt fikseerida eeldusi, millal teadus- ja arendusasutus evalveerituks loetakse. Samas ei tegutse evalveerimiseks pädevad haldusorganid õiguslikus vaakumis. Nende hinnangulisi otsustusi suunavad ühest küljest üldised diskretsioonireeglid (

§ 4lg 2, HKMS § 19 lg 6), teisalt evalveerimise spetsiifilised eesmärgid, põhimõtted ja üldkriteeriumid (Ta

KS § 20, määruse nr 259 §-d 1, 5 ja 6).

  1. Asjakohatu on kaebaja arutlus, et Eesti Kõrghariduse Akrediteerimiskeskusele ei ole delegeeritud õigust evalveerimise juhendite kehtestamiseks. Evalveerimiskomisjoni aruandes on tõesti selgitatud, et komisjon juhindus akrediteerimiskeskuse juhenditest (tl 17). Sellised juhendid tuleb lugeda mittesiduvateks halduse sise-eeskirjadeks, millele tuginedes kaebaja õigusi piirata ei saa. Selliseid juhendeid ei saa võrdsustada täitevvõimu õigustloovate aktidega (määrustega), nende andmiseks ei pea eksisteerima seaduses sätestatud delegatsiooninormi. 8 3-08-2594 Isik saab evalveerimisotsuse vaidlustamisel kohtus nõuda, et juhendit ei järgitaks, kui see on õigusvastane. Kaebaja ei ole täpsustanud, millise juhendi konkreetse osa järgimine tõi käesoleval juhul kaasa õigusvastase käskkirja andmise. Kuna juhend ei kujuta endast õiguslikku regulatsiooni, on ekslik kaebaja käsitlus, mille kohaselt juhendi sisu oleks pidanud sisalduma määruses. Määrus ei ole puudulik ainuüksi selle tõttu, et selle rakendamiseks antakse mittesiduv haldusesisene juhend. Samal põhjusel on asjakohatu kaebaja viide sellele, et juhendmaterjalid evalveerimishinnangu kujundamiseks kinnitati käskkirjaga alles
  2. detsembril
  3. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et evalveerimiskomisjoni töökord on puudulik põhjusel, et see ei sisalda informatsiooni komisjoni tööd puudutavate õigusaktide kohta. Kõnealused õigusaktid on otsekohalduvad ning need ei vaja kehtimahakkamiseks äranimetamist komisjoni töökorras. Kaebaja ei ole täpsustanud, millist asjassepuutuvat normi on komisjon eiranud selle tõttu, et seda ei olnud nimetatud komisjoni töökorras.
  4. Kaebaja heidab määruse § 259 § 5 lg-le 5 ette, et sellest ei tulene evalveerimiskomisjoni kohustustust arvestada sama määruse §-s 1 sätestatud evalveerimise eesmärkidega. Ringkonnakohtu hinnangul on see etteheide põhjendamatu, sest evalveerimise eesmärkidega arvestamise kohustus tuleneb §-st 1 endast ning üldistest kaalutlusreeglitest.
  5. Põhjendamatud on kaebaja viited määruse nr 259 § 4 lg 2 ja § 5 lg 5 vahelisele vastuolule seoses sellega, et evalveerimiskomisjoni töö kokkuvõte peab sisaldama hinnanguid, mida teadus- ja arendusasutuse eneseanalüüs kajastama ei pea. Vastuolu puudub, sest komisjonil on oma hinnang võimalik rajada ka muudele andmetele kui need, mis nähtuvad enesehinnangust.
  6. Asjakohane ei ole kaebaja etteheide, et evalveerimismenetluse dokumentides ning vaidlustatud lõpphaldusaktis puudub igasugune hinnang evalveeritavale teadus- ja arendustegevuse valdkonnale (õigusteadusele) Eestis ja selle võrdlev analüüs evalveeritava õigusteaduse valdkonnaga Akadeemias Nord. Erinevalt kaebajast on ringkonnakohus seisukohal, et säärase hinnangu andmise kohustus ei tulenenud määruse nr 259 §-s 1 sätestatud evalveerimise eesmärgist ega § 6 lg-st
  7. Eesmärki hinnata õigusteaduse valdkonda ja selle puudusi Eestis tervikuna ei ole võimalik saavutada ega peagi saavutama üksnes ühe asutuse – Akadeemia Nord – evalveerimisega. Kaebaja evalveerimine oli üks osa üldisest evalveerimise süsteemist, mis tervikuna on vajalik selleks, et saavutada määruse nr 259 §-s 1 sätestatud eesmärgid. Ka määruse § 6 lg-st 1 ei tulene, et iga üksiku asutuse evalveerimisega peaks kaasas käima üldhinnang evalveeritavale valdkonnale Eestis tervikuna. Selles sättes peetakse silmas üldhinnangut evalveeritavale valdkonnale konkreetses asutuses. Sellise hinnangu on evalveerimiskomisjon andnud (tl 21–22). Kuna üldhinnangu andmine õigusteaduse valdkonnale Eestis tervikuna ei olnud vajalik, on asjakohatu ka kaebaja seisukoht, et ekspertkomisjoni tööks määratud aeg ei olnud selle hinnangu andmiseks piisav.
  8. Kaebaja leiab, et evalveerimise metoodika juhindumine Eesti õigusteaduse valdkonnale antud üldhinnangu asemel Euroopa vastava ala ülikoolide paremikust ei ole ilmselt põhjendatud ega proportsionaalne ning et sellega on rikutud

§ 3lg-t 2. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Valdkonna rahvusvahelise taseme arvestamise kohustus tulenes Ta

KS kuni

  1. detsembrini 2009 kehtinud redaktsiooni § 2 p-st 4 ja määruse nr 259 § 5 lg 5 p-st
  2. Viidatud seadusesätte kohaselt oli evalveerimine teadus- ja arendusasutuse taseme rahvusvaheline hindamine, lähtudes vastava valdkonna rahvusvaheliselt 9 3-08-2594 tunnustatud teadus- ja arendustegevuse tasemest. Määruse nr 259 lg 5 p 1 kohaselt peab evalveerimiskomisjoni hinnang muuhulgas lähtuma võrdlusest rahvusvaheliselt tunnustatud teadus- ja arendustegevuse tasemega vastavas valdkonnas. See regulatsioon ei ole ebaproportsionaalne. Rahvusvahelise taseme arvestamise annab vaid taustsüsteemi evalveeritava asutuse arendus- ja teadustegevuse taseme kirjeldamiseks ega ei too automaatselt kaasa asutuse suhtes negatiivse evalveerimisotsuse tegemist. Seadus ega rakendusaktid ei keela positiivselt evalveerida asutust, kus teadus- ja arendustegevuse tase jääb allapoole keskmist rahvusvahelist taset.
  3. Seadmata kahtluse alla prof. R. Müllersoni kõrget kvalifikatsiooni ja mainet teadlasena, peab ringkonnakohus põhjendatuks ekspertkomisjoni seisukohta, et Akadeemia Nord evalveerimisel tuli kõrvale jätta teadustööd, mida R. Müllerson avaldas oma töö raames väljaspool Akadeemiat Nord (tl 21, p 2.2 alapunkt 2). Antud juhul toimus Akadeemia Nord, mitte konkreetse teadlase teadustegevuse evalveerimine. See tuleneb TaKS § 20 lg-st
  4. Teadlase poolt teises asutuses töötades tehtud teadustööd ei saa lugeda kaebaja teadus- ja arendustegevuseks. See, et üks R. Müllersoni publikatsioon on ETIS-s seostatud Akadeemiaga Nord (tl 127), ei lükka ümber ekspertkomisjoni üldhinnangut. Eelnevast tulenevalt puudub vajadus peatuda küsimusel, kas tööd olid õigeaegselt kajastatud ETIS-s ning kas tööde kajastamine seal oli vajalik.
  5. Ekspertkomisjon ei ole Akadeemias Nord kaitstud doktoritöid ja doktorandide publikatsioone jätnud meelevaldselt arvestamata. Ekspertkomisjon ja vastustaja on selgitanud, et doktorandide teadustöö kuulub hindamisele eraldi programmi raames. Ehkki doktoriõppe raames tehakse teadustööd, toimub see õppejõudude juhendamisel ning on osa õppetööst kõrgharidusastmes. Alles pärast doktorikraadi kaitsmist loetakse isik omandanuks teadmised ja oskused iseseisvaks teadus-, arendus- või kutsealaseks loometööks (ülikooliseaduse § 29 lg 1). Teiseks ei ole evalveerimis- ega kohtumenetluses esitatud tõendeid, mis lükkaks ümber ekspertkomisjoni hinnangu doktoritööde tasemele (tl 22). Kaebaja seletused ja väited (sh tl 35) on hinnangulised ega saa kaaluda üles sõltumatu ekspertkomisjoni seisukohti. VI
  6. Apellatsiooniastmes kantud menetluskulu tuleb HKMS § 92 lg 1 kohaselt jätta kaebaja kanda. Kaebaja menetluskuluks ringkonnakohtus oli riigilõiv 250 kr. Vastustaja ei ole kuludokumente esitanud. Einar Vene Agu Timmi 10 Ivo Pilving

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.