KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-1022 Haldusasi R.K. kaebus Viru Vangla toimingute (vaiete tähtaegselt edastamata jätmine) õigusvastaseks tunnistamiseks ja vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- jaanuari 2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus R.K. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – R.K. Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Tartu Halduskohtu 29.jaanuari 2010 otsus ja teha asjas uus otsus. Tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toimingud, mis seisnesid R.K. vaiete tähtaegselt edastamata jätmises. Lõpetada menetlus kaebuse osas, milles R.K. nõudis Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist. Välja mõista Viru Vanglalt 250 (kakssada viiskümmend) krooni R.K. kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- R.K. esitas 06.05.2009 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla toimingute (vaiete tähtaegselt edastamata jätmine) õigusvastaseks tunnistamiseks ja vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks.
- Kaebuse kohaselt esitas R.K. Viru Vanglale 2009 kokku 18 vaiet. Kaebaja leiab, et Viru Vangla hoiab vaideid kinni ja rikub sellega kaebaja subjektiivseid õigusi. Vangla peab järgima haldusmenetluse seaduses (edaspidi HMS) § 80 lg-s 1 sätestatud vaide edastamise tähtaega. Seejuures ei saa vangla vaide edastamise kohustuse eiramisel tugineda ebapiisavale haldussuutlikkusele ja ajakulule, vaiete rohkusele vanglas ja muule säärasele. Riigikohus on lahendis nr 3-4-1-7-03 märkinud, et administratiivsed takistused ei saa olla põhjenduseks põhiõiguste piiramisele. Kõik riigiasutused, sh vanglad, on kohustatud seadusi järgima (põhiseadus § 3 lg 1). Samas lahendis ütles Riigikohus, et Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ja kohalike omavalitsuste kohustus. Eeltoodust nähtub, et vaideid on kinni hoitud ebaproportsionaalselt kaua aega ning pooled esitatud vaietest on tänaseni jäetud Justiitsministeeriumisse saatmata. Vastustaja on küll viidanud, et vaided edastatakse esimesel võimalusel, kuid selline viide ei ole seadusega kooskõlas ning vastustaja tegevus on vastuolus vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 6 lg-ga 1, mis sätestab, et vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele. Kaebaja põhjendatud huvi asja läbivaatamiseks on preventiivne, aga samuti soovib kaebaja esitada kahjunõude vastustajale.
- Viru Vangla 14.07.2009 vastusest kaebusele nähtub, et enamik R.K. kaebuses nimetatud vaietest on praeguseks rahuldatud või edastatud Justiitsministeeriumile. Edastamata on vaie nr 6-25/306, milles kaebaja on soovinud Viru Vangla kodukorra punkti 12.17 kehtetuks tunnistamist. Kodukorra muutmine toimub kooskõlastatult Justiitsministeeriumiga ning sellekohase ettepaneku edastas vangla Justiitsministeeriumile 03.07.
- Vangla on nõus kõneallolevat vaiet rahuldama, kuid seda ei ole võimalik teha enne, kui leiab aset kodukorras tehtava muudatuse kooskõlastamine. Kaebaja loobus oma vaietest nr 6-25/294 ja 6-25/307, mida ta on kinnitanud omakäelise märkega. Juhul, kui kinnipeetav loobub omapoolse kirjaliku märkega vaidest, siis vangla neid Justiitsministeeriumile ei edasta. Vastustaja nõustub, et on ületanud HMS § 80 lg-s 1 sätestatud vaide edastamise tähtaega. Sellest probleemist on teavitatud ka kinnipeetavaid. Vangla ei hoia kaebaja vaideid pahatahtlikult kinni. Kaebajat on teavitanud sellest, et vanglal ei ole võimalik suure töökoormuse tõttu edastada kõiki vaideid tähtaegselt ja need edastatakse esimesel võimalusel. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis
- jaanuari 2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on Viru Vangla tõepoolest ületanud kaebaja poolt esitatud vaiete menetlemise tähtaegu, aga samuti jätnud vaided seaduses ettenähtud tähtaja jooksul Justiitsministeeriumile edastamata. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et eeltoodud asjaolu rikkus kaebaja subjektiivset kaebeõigust. Enamik kaebaja poolt esitatud vaietest on käesolevaks ajaks vangla poolt rahuldatud või edastatud Justiitsministeeriumile. Edastamata on vaie nr 6-25/306, kuna vangla ei saa seda enne rahuldada kui see kooskõlastatakse Justiitsministeeriumi poolt. Vastustaja nõustub kaebajaga, et vangla ületas HMS § 80 lg-s 1 sätestatud vaiete edastamise tähtaega ja märgib, et sellekohasest probleemist on teavitatud ka kinnipeetavaid. Vastustaja viitab vangla suurele töökoormusele ja toob näite, et seisuga 14.07.2009 oli Viru Vangla 2 kaudu edastatud Justiitsministeeriumile 452 vaiet ja teises analoogses kambertüüpi vanglas oli sama seisuga esitatud ca 270 vaiet. Vangla ei saa eelistada kaebajat teistele vangidele, vaid edastab kõik vaided nende vanglasse laekumise kuupäevast lähtudes. Kuigi seadusandja on kohustanud vanglat edastama vaided vaiet läbivaatavale haldusorganile 7 päevase tähtaja jooksul, ei tähenda see, et kaebajal on subjektiivne õigus nõuda vanglalt sellest tähtajast kinnipidamist. Järelevalvet vangla tegevuse üle ei teosta mitte kinnipeetav, vaid Justiitsministeerium. Kaebaja subjektiivseid õigusi saab rikkuda tema kohta vaidemenetluses tehtud negatiivne lahend, mida kaebaja saab vaidlustada seadusega ettenähtud korras. VangS ei näe ette võimalust, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus (edaspidi HKMS) sätestatud alusel ja korras juhul, kui vangla ei edasta 7 päeva jooksul vaiet vaiet läbivaatavale haldusorganile, mistõttu puudub kaebajal ka õigus nõuda vastustajalt sellest tähtajast kinnipidamist. Kaebaja seadusega ettenähtud õigusi ei ole millegagi rikutud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- R.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
- jaanuari 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada tema kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ning oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Halduskohus rikkus kohtumenetluse normi sellega, et asus kaebust menetlema, tuvastas vastustaja toimingute õigusvastasuse, kuid jättis kohtuotsuse resolutsioonis kaebuse rahuldamata. Isikute õigusi avaliku võimu omavoli vastu ning heale haldusele peab tagama ja kaitsma halduskohus, kes avalik-õigusliku vaidluse lahendamise käigus kontrollib avaliku võimu kandja tegevuse vastavust seadustele ja PS-le ning tagab isiku põhiõiguste kaitse. Riigikohus on mitmes lahendis märkinud, et kui halduskohus tuvastab asja läbivaatamiseks kaebaja põhjendatud huvi vastustaja toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, siis olukorras, kus kohus tuvastab toimingu õigusvastasuse, ei ole võimalik jätta kaebust rahuldamata ja toimingut kohtuotsuse resolutsioonis õigusvastaseks tunnistamata (3-3-1-88-08). Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et nõustuda ei saa kaebaja väitega, et vaiete mittetähtaegne lahendamine rikkus kaebaja subjektiivset kaebeõigust. Kaebaja on korduvalt viidanud subjektiivsete õiguste rikkumisele PS §-s 10, 14 sätestatud õigustele ning leiab, et vaiete seadusevastane kinnihoidmine rikub kaebaja õigusi PS § 15 lg-st 1 tulenevalt. Halduskohus on alusetult teinud järelduse, et vastustaja tegevus oli vaide nr 6-25/306 menetlemise viivitamisega õiguspärane. Kohus ei ole näidanud, millise õigusliku normi alusel oli vastustajal õigus vaiet nr 6-25/306 menetleda pikemalt 70 päeva võrra. Ühestki õigusaktist ei tulene Viru Vanglale õigust eirata HMS §-s 80 sätestatud norme vaide menetlemisel. Halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebaja 16.09.2009 kohtule esitatud täiendava seisukoha, kus on palutud jätta kaebusest välja ettekirjutuse nõue ja selgitatud, et kuna vaided nr 6-25/294 ja nr 6-25/307 rahuldati, siis kaebaja õigused taastusid ning mõlemale vaidele kirjutas kaebaja, et võtab vaide tagasi kuna probleem on lahendatud. Halduskohus on antud tõendeid valesti hinnanud. Asjassepuutumatu on halduskohtu etteheite, et vangla ei saa eelistada kaebajat teistele vangidele, vaid edastab kõik vaided nende laekumise kuupäevast lähtudes. Kaebaja ei ole väitnud ega taotlenud, et tema vaideid edastataks eelisjärjekorras. Nõustuda ei saa halduskohtu käsitlusega, et kaebajal ei ole õigust nõuda HMS §-s 80 sätestatu järgimist, kuna selline seisukoht ei ole kooskõlas PS-ga, kehtivate õigusaktide ja Riigikohtu praktikaga. PS § 10 järgi kehtivad Eestis demokraatliku õigusriigi põhimõtted. 3 Vangla peab järgima HMS-s toodud tähtaegu vaietega tegelemisel. Seejuures ei saa vangla vaiete tähtaegse edastamiskohustuse eiramisel tugineda ebapiisavale haldussuutlikkusele, suurele ajakulule, vaiete rohkusele. Vanglaid seob seaduste järgimise kohustus. Viru Vangla poolt vaiete massiline kinnihoidmine ning teadlik HMS § 80 lg 1 ja PS §-i 14 rikkumine kahjustab kaebaja PS-ga tagatud põhiõigusi.
- Viru Vangla vaidleb R.K. apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt peab tuvastamiskaebuse esitamiseks olema isikul põhjendatud huvi ning põhjendatud huviks ei saa olla ainult huvi veenduda toimingu õigusvastasuses. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-24-09 leidnud, et isikul saab olla huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks siis, kui tal on vahetu puutumus selle toiminguga, sellel on vahetu mõju isiku kaitstavatele õigustele ja vabadustele ning õigusvastasuse tuvastamine peab andma isikule selge eelise või õigusliku kasu. Konkreetsetel juhtudel on kohtupraktikas põhjendatud huvi seostatud ka õigusvastasuse tuvastamise preventiivse toimega, s. o edasiste rikkumiste vältimisega. Põhjendatud huviks ei saa olla pelgalt huvi veenduda toimingu õigusvastasuses. Kaebaja ei ole näidanud toimingu õigusvastasuse tähendust eelise või õigusliku kasu aspektist. Kaebaja kaebeõigust ei ole piiranud asjaolu, et Viru Vangla on edastanud tema vaided Justiitsministeeriumile hilinemisega. Vaidlusalused vaided on kas edastatud Justiitsministeeriumile või Viru Vangla enda poolt rahuldatud. Kaebajalt ei ole ära võetud õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole ning vangla hilinenud vaiete edastamine ei saanud kuidagi mõjutada Justiitsministeeriumi vaideotsuseid ega saanud kaebajale iseseisvalt kaasa tuua kahjulikke tagajärgi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
- jaanuari 2010 otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega tunnistab õigusvastaseks Viru Vangla toimingud, mis seisnesid R.K. vaiete tähtaegselt edastamata jätmises. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu vaidlustatud otsus kuulub tühistamisele kohtu järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et vaiete tähtaegne edastamata jätmine ei riku kaebaja õigusi. Riigikohtu halduskolleegium 25.02.2010 lahendi nr 3-3-1-100-09 p-s 18 on jätkuvalt asunud seisukohale, et põhjendatud huvina on tunnustatav ka preventiivne huvi. Asjas puudub vaidlus selle üle, et Viru Vangla ei ole kaebaja vaideid edastanud õigeaegselt. Kuigi vastustaja on kinnitanud, et vaiete mitte õigeaegne edastamine on tingitud vaiete suurest hulgast ja tööjõu nappusest, ei anna see alust väita, et ta on vaiete edastamisega viivitamisel käitunud õiguspäraselt. Nii Viru Vanglal, kui ka teistel haldusorganitel on kohustus järgida seadusi ning vaiete edastamisega viivitamise puhul on tegemist vastustaja õigusvastase käitumisega. Seega kuulub R.K. kaebus rahuldamisele. R.K. on halduskohtule esitanud kaebuses märkinud ka seda, et ta taotles vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemist. 16.09.2009 Tartu Halduskohtule esitatud täiendavas seisukohas (tl 63-70) on kaebaja loobunud oma taotlusest teha vastustajale ettekirjutus. Halduskohus ei ole oma otsuses võtnud seisukohta kaebaja kaebusest osalise loobumise suhtes. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja osaline loobumine kaebusest tuleb vastu võtta ja selles osas (kohustava ettekirjutuse tegemine) kuulub menetlus lõpetamisele HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel. R.K. apellatsioonkaebuse rahuldamisel kuuluvad tema poolt kantud menetluskulud tema kasuks väljamõistmisele. Halduskohtus oli R.K. vabastatud riigilõivu tasumisest. 4 Apellatsioonkaebuse esitamisel on kaebaja tasunud riigilõivu 250 krooni. Seega kuulub antud summa Viru Vanglalt R.K. kasuks väljamõistmisele. Ivo Pilving Maili Lokk 5 Agu Timmi