3-09-2064/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-2064 Haldusasi R.M.i kaebus Viru Vangla direktori 30.04.2009 käskkirja nr 6-3/1065-D tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. novembri 2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Viru Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – R.M. Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
3. novembri 2009 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
4. Viru Vangla direktori 30.04.2009.a käskkirjaga nr 6.-3/1065-D karistati R.M.i vangistusseaduse (edaspidi VangS § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 ja 8.2.5 sätestatud nõuete rikkumise eest viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt pani R.M. toime distsipliininõuete rikkumise, mis seisnes selles, et ta 30.03.2009 kell 16.52 kasutas sektori S 18 päevaruumis teise kinnipeetava suhtes vägivalda. R.M. esitas käskkirja peale Justiitsministeeriumile vaide, kuid Justiitsministeeriumi 31.08.2009 vaideotsusega nr 11-7/9370 jäti vaie rahuldamata.
5. R.M. esitas 21.09.2009 Tartu Halduskohtule kaebuse milles palus Viru Vangla direktori 30.04.2009.a käskkirja nr 6.-3/1065-D tühistada. Kaebuse põhjenduste kohaselt on vaidlusaluses käskkirjas ebaõigesti tuvastatud, et R.M. kasutas kaaskinnipeetav J. Sepa suhtes vägivalda. Tegelikult oli tegemist sõbraliku müramisega ning videomaterjali põhjal ettekande koostanud vanglaametnik tajus olukorda valesti. Kaaskinnipeetaval, kelle suhtes R.M. väidetavalt vägivalda tarvitas, puuduvad R.M.i suhtes pretensioonid ja ta ei ole pidanud antud sündmust vägivallaaktiks, sest puudub tema sellekohane seletuskiri. Asjakohatu ja ebaoluline on karistamisel aluseks võetud asjaolu, et R.M. loobus täiendava seletuskirja kirjutamisest. Täiendavast seletuskirjast loobus R.M. sellepärast, et tal ei olnud esialgsele seletuskirjale midagi lisada. Karistamisel on rikutud distsiplinaarmenetluse nõudeid, sest käskkirjas on mainitud J. Sepa ütlusi, kuid ei ole võetud temalt kirjalikku kinnitust nende ütluste osas.
6. Viru Vangla vastuses paluti kaebus rahuldamata jätta. Vastuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud käskkiri õiguspärane, distsiplinaarmenetlus viidi läbi vastavalt seaduses sätestatud nõuetele, määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumisega. Videosalvestise põhjal on tõendatud, et R.M. kasutas kaaskinnipeetava suhtes vägivalda, lüües teda põlvega selja piirkonda ning üritas tema kaela väänata. Kuigi videosalvestiselt nähtav informatsioon ei ole vahetu, ei tähenda see seda, et selle põhjal ei ole võimalik eristada seljas rippumist põlvega selja piirkonda löömisest ning kaela väänamisest. Samuti on menetluse käigus kogutud teisi tõendeid, mis kinnitavad, et tegemist ei olnud sõbraliku tegevusega, vaid vägivalla kasutamisega teise isiku suhtes. Asjaolu, et R.M. täiendavast seletuskirjast keeldus, ei ole karistuse määramisel arvesse võetud, vaid see on asja materjalide juures näitamaks, et kaebajale anti võimalus seletuste andmiseks. Distsiplinaarmenetluses on suulised ütlused samaväärsed tõendid kirjalike seletustega, mistõttu on alusetu väide, et ei ole võetud kaaskinnipeetava kui olulise tunnistaja selgitusi. Ei ole usutav, et J. Sepp oleks kirjalikus seletuses andnud ütlusi, mis aidanuks selgitada asjaolusid või mõjutanud distsiplinaarmenetluse tulemust. HALDUSKOHTU LAHEND
7. Tartu Halduskohus rahuldas
8. novembri 2009 otsusega kaebuse ja tühistas Viru Vangla direktori 30.04.2009.a käskkirja nr 6.-3/1065-D. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud käskkiri vastuoluline, ebaselge ja kontrollimatu. VangS § 11 lg 1 kohaselt tuleb selle seaduse alusel ettenähtud haldusmenetlustele kohaldada haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) sätteid. HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama kõik menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja koguma selleks vajalikud tõendid. R.M.i rikkumise puhul ei ole Viru Vangla seda kohustust piisava hoolikusega täitnud, sest asja materjalides puudub nii kannatanu J. Sepa seletus kui ka 09.04.2009 koostatud kaebaja täiendavast seletusest keeldumise akt, seega kaebaja seletus antud asja kohta. Kinnipeetav on küll kohustatud vangla sisekorraeeskirju täitma, kuid neis kehtestatud nõuete rikkumise eest karistuse määramisel on oluline nii süü kui kõigi seda kergendavate asjaolude tuvastamine ning määratav karistus ei tohi olla süü ulatuse ja teo asjaolude suhtes ebaproportsionaalne. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
9. Viru Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu
10. novembri 2009 otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta R.M.i kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti hinnanud tõendeid, mille tulemusel rikkus oluliselt kohtumenetluse normi ning kohaldas vääralt materiaalõiguse normi. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et ei ole selge, milliseid asjaolusid kaaluti ja millised kaalutlused olid järelduste tegemisel aluseks. Vaidlustatud käskkirjas ning distsiplinaarmenetluse protokollis on märgitud R.M.ile karistuse määramise nii õiguslik kui faktiline alus. Käskkirjas toodud viide sellele, et R.M. täiendavast seletuskirjast keeldus, on 2 asja materjalide juures näitamaks, et kaebajale anti võimalus seletuste andmiseks. Keeldumist ei ole karistuse määramisel arvesse võetud. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et R.M.i rikkumise puhul ei ole Viru Vangla piisava hoolikusega täitnud kohustust välja selgitada kõik menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja koguda selleks vajalikud tõendid, sest asja materjalides puuduvad J. Sepa seletus ja 09.04.2009 koostatud kaebaja täiendavast seletusest keeldumise akt ning seega kaebaja seletus antud asja kohta. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kuigi R.M.i seletuskirjast keeldumise akt distsiplinaarmenetluse materjalide hulgast puudub, ei mõjuta see kuidagi distsiplinaarmenetluse tulemust, kuna selles, et R.M. täiendavast seletuskirjast keeldus, vaidlust ei ole ning R.M. on keeldumist ise korduvalt kinnitanud. Samuti on halduskohus ebaõigesti leidnud, et puudub kaebaja seletus antud asja kohta. R.M. on rikkumise kohta andnud seletuse 30.03.2009, seletus on distsiplinaarmenetluse materjalide hulgas ning seda on kajastatud nii menetluse protokollis kui vaidlustatud käskkirjas. Ebaõige on halduskohtu järeldus, et vangla ei ole HMS §-st 6 tulenevat kohustust piisava hoolikusega täitnud. Distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub, et J. Sepaga on läbi viidud vestlus, mille käigus viimane ei ole R.M.i väited sõbraliku müramise kohta kinnitanud. Distsiplinaarmenetluses on suulised ütlused samaväärsed tõendid kirjalike seletustega, mistõttu on alusetu väide, et ei ole kogutud olulise tunnistaja selgitusi. Tunnistaja kirjaliku seletuse või ülekuulamisprotokolli puudumine ei mõjuta kuidagi menetluse tulemust. Arusaamatu ja konkreetse asjaga seondamatu on halduskohtu seisukoht, et kinnipeetav on küll kohustatud vangla sisekorraeeskirju täitma, kuid neis kehtestatud nõuete rikkumise eest karistuse määramisel on oluline nii süü kui kõigi seda kergendavate asjaolude tuvastamine. Samuti ei tohi määratav karistus olla süü ulatuse ja teo asjaolude suhtes ebaproportsionaalne. Distsiplinaarmenetluses on R.M.i toimepandud distsiplinaarsüütegu tõendatud, vägivallaakti kinnitab ka meditsiiniosakonna 31.03.2009 õiend, mida ei lisatud distsiplinaarmenetluse materjalide hulka, kuna tegemist oli teise kinnipeetava tervislikku seisundit käsitlevate andmetega. Süütegu loeti piisavalt tõendatuks teiste tõenditega. Eelnimetatud õiendi on vangla esitanud vaidemenetluses ning selle sisu kajastub vaide edastamise kirjas, millest on koopia saanud ka R.M.. Halduskohus ei ole otsuses õiendi kohta hinnangut andnud, kuigi õiend oli kohtule esitatud ning kohtuistungil arutusel. R.M.ile karistuse määramisel on vangla arvesse võtnud asjaolu, et R.M.il puudusid kehtivad distsiplinaarkaristused, kuid kaaskinnipeetava suhtes vägivalla kasutamine on tõsine distsiplinaarrikkumine, mille puhul on kartserisse paigutamine õigustatud. Kartserikaristust ei määratud maksimummääras, vaid vähem kui pooles maksimummääras. Kõiki asjaolusid arvestades on määratud karistus õigustatud ning proportsionaalne.
11. R.M. apellatsioonkaebusele ei vastanud, kuigi on apellatsioonkaebuse ning Tartu Ringkonnakohtu 09.12.2009 määruse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise ja sellele vastuse nõudmise kohta allkirjalehe kohaselt 26.01.2010 kätte saanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
13. novembri 2009 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et vastustaja on järginud HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet. Distsiplinaarmenetlust on alustatud spetsialist V. Linderi ettekande alusel, mille kohaselt tema, kontrollides 01.04.2009 videosalvestisi 3 avastas, et 30.03.2009 kella 16.52 paiku kaebaja kasutas J. Sepa suhtes vägivalda, lüües viimast põlvega selja piirkonda ning üritas selja tagant teise kinnipeetava kaela väänata. Kaebaja ei ole seljas rippumist eitanud, kuid on leidnud, et tema pole midagi valesti teinud. Samas peale spetsialisti ettekande puuduvad igasugused muud tõendid, mis kinnitaksid kaebaja poolt distsipliinirikkumise toimepanemist. Asja juurde pole lisatud õigusrikkumise toimepanemist tõendavat videosalvestist. Kuigi vaidlustatud käskkirjas on viidatud ka väidetava kannatanu J. Sepa sõnadele, et tegu ei olnud kaelas rippumisega, ei saa seda võtta kui tõendit õigusrikkumise toimepanemise kohta, kuna asja materjalidest ei selgu, kes vestles sel teemal J. Sepaga. Samuti ei nähtu asja materjalidest, miks ei võetud J. Sepalt toimunu kohta kirjalikku seletust, mis oleks asjas käsitletav tõendina. Ringkonnakohtu arvates ei tõenda kaebaja poolt distsipliinirikkumise toimepanemist ka meditsiiniosakonna õiend J. Sepal esinevate vigastuste kohta. Meditsiiniosakonna õiendi kohaselt (tl 19) tuvastati J. Sepal 31.03.2009 kell 10.30 vasaku jalasääre ülemisel, välimisel pinnal kergelt hüpereemiline ala ja vasakul õlavarrel vana trauma koht. Vangla ametniku sõnade järgi lõi kaebaja kannatanut põlvega selja piirkonda ja üritas tema kaela väänata, kuid sellisele vägivallale viitavaid vigastusi J. Sepal ei ole tuvastatud. Antud distsipliinirikkumise asjas ei ole kogutud muid tõendeid peale spetsialist V. Linderi ettekande ja kaebaja seletuse toimunu kohta Kaebaja seletuse kohaswelt ei ole ta sellist distsipliinirikkumist toime pannud. Ringkonnakohus leiab, et haldusmenetlus on läbi viidud HMS § 6 sätteid rikkudes ja halduskohus on põhjendatult vaidlustatud käskkirja tühistanud. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad vastustaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv 250 krooni) tema enda kanda. Maili Lokk Einar Vene 4 Agu Timmi