) § 41 lg 3. Toetuse saajale pandud kohustused saavad lähtuda üksnes seadusest ning seega saab ka toetuse tagasinõudmise otsuse aluseks olla üksnes asjaolu, et toetuse saaja ei ole täitnud
Isegi kui oletada, et X OÜ on kohustatud täitma ka kinnituskirjas toodud kohustusi, on temalt nende täitmise nõudmine põhjendamatu, kuivõrd kohustus investeeringu kasutamiseks äriprojektis näidatud otstarbel vähemalt 5 aastat viimase makse tegemisest on vastuolus
Seadus näeb otsesõnu ette, et viieaastase järelevalveperioodi arvestamist alustatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, mitte aga viimase makse teostamisest. Seetõttu esineb täiendav alus pidada ebaseaduslikuks kinnituskirjas toodud kohustust investeeringu kasutamiseks äriprojektis näidatud otstarbel vähemalt 5 aastat viimase makse tegemisest. Otsust ei muuda õiguspäraseks ka selles sisalduv viide Määrusele nr 38, sest Määruse nr 38 § 7 lg 1 p 1 teine lause on vastuolus
Lisaks ei ole X OÜ 29.07.2005 kinnituskirjas nr 11-7.1/382 võtnud endale kohustust kasutada investeeringut täpselt äriprojektis näidatud otstarbel vähemalt 5 aastat viimase makse tegemisest. X OÜ ei ole kordagi rikkunud
lg 3 p-st 6 (ja tinglikult ka 29.07.2005 kinnituskirjast nr 11-7.1/382) lähtuvat kohustust järelevalve teostamise võimaldamiseks, mistõttu puudus PRIA-l
lg 1 p 8 alusel toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel õigus tugineda viidatud kohustuse väidetavale rikkumisele. X OÜ ei ole rikkunud
PRIA on põhjendamatult samastanud kunagises äriplaanis prognoositud tootmismahtude täitumise haudemaja sihtotstarbelise kasutamisega
Vaidlustatud otsus ei vasta õiguspärase haldusakti tingimustele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 54 tähenduses, kuivõrd see on puudulikult põhjendatud ning selles ei ole esitatud kaalutlusi, millest PRIA on toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel lähtunud, otsus ei ole tehtud kooskõlas kaalutlusõiguse eesmärgiga ning selle tegemisel ei ole arvestatud olulisi asjaolusid ega kaalutud põhjendatud huve. Otsus on oma olemuselt ebaproportsionaalne, kuivõrd see ei vasta vajalikkuse, sobivuse ega mõõdukuse nõuetele. 3. PRIA palus oma vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Vastuse kohaselt on ebaõige X OÜ seisukoht, et vaidlustatud otsuses sisalduv viide 29.07.2005 kinnituskirjas toodud kohustuste mittetäitmisele on alusetu ja õigusvastane ning nende kohustuste mittetäitmist ei saa otsuse tegemisel aluseks võtta. Toetuse saajale pandud 2 kohustus ei saa sisalduda ainult seaduses, vaid see kohustus tuleneb ka meetme määrusest ja selle alusel väljastatud kinnituskirjast. 29.07.2005 kinnituskiri ei näe ette mitte ainult toetuse sihipärast kasutamist, vaid kinnituskirja kohaselt kohustub toetuse saaja kasutama investeeringut täpselt äriprojektis näidatud otstarbel vähemalt 5 aastat viimase makse tegemisest ja see kohustus ei ole vastuolus seadusega. Ebaõige on kaebuses toodud väide, et X OÜ ei ole rikkunud
lg 3 p-st 6 (ja tinglikult ka 29.07.2005 kinnituskirjast) lähtuvat kohustust järelevalve teostamise võimaldamiseks. X OÜ ei ole täitnud toetuse abil ehitatud investeeringuobjekti sihipärase kasutamise nõuet ega ole lisaks sellele võimaldanud ka PRIA-poolse järelevalve teostamist selleks ettenähtud ajal, rääkimata igakülgse abi osutamisest. Toetuse saaja ei võimaldanud PRIA-l kahel korral kontrolli läbiviimist ega osutanud selleks ka mingit abi ning ei võimaldanud 04.05.09 toimunud kontrolli läbiviimisel kontrolli teostamist puhke- ja olmeruumi sihipärase kasutamise üle. Kuna toetuse saaja ei ole täitnud talle pandud kohustust kasutada investeeringuobjekti järelevalveperioodil sihipäraselt ega ole lisaks sellele võimaldanud ka kontrolli, oli PRIA-1 õigus toetus tagasi nõuda. Vaidlustatud otsuses on piisava põhjalikkusega põhjendatud, miks leitakse, et investeeringuobjekt ei ole sihipärases kasutuses ja miks toetusraha tagasi nõutakse. Täieliku või osalise tagasinõudmise võimaluste vahel ei ole X OÜ puhul kaalutlemine võimalik, sest investeeringuobjekt tervikuna ei ole kunagi olnud sihipärases kasutuses. Rahandusministeeriumi 12.03.2007 toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksete juhendi nr 9-2.4/3738 kohaselt tuleb toetus tagasi nõuda reeglina toetuse väljamaksmisega samas proportsioonis ning proportsioon tuleb määrata tagasinõudmistega seotud kuludokumentide põhiselt. Sellest reeglist erandi tegemiseks puudub alus, kuna asjaolud, millest tulenevalt tuleks toetus osaliselt tagasi nõuda, puuduvad. HALDUSKOHTU LAHEND 4. Tartu Halduskohtu 24. novembri otsusega rahuldati X OÜ kaebus ja tühistati PRIA peadirektori 28.05.2009 otsus nr 11-26.1/3. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole leidnud kinnitust vaidlustatud otsuses märgitud faktiline asjaolu, et vaatamata tehtud ettekirjutustele ei olnud haudemaja 04.05.2009 seisuga äriplaanis näidatud otstarbel sihipärases kasutuses. Vastavalt PRIA 07.05.2007 ettekirjutusele seadmestas X OÜ haudemaja ja rakendas soetatud seadmed töösse. X OÜ on täitnud ka PRIA 22.01.2008 ja 03.07.2008.ettekirjutused, st rakendanud kogu haudemaja sihipärasse kasutusse 31. maiks 2008, esitanud PRIA-le haudemajas kasutatava metoodika ja tehnoloogia kirjelduse ning Eesti Energia õiendi 05.05.2008 voolukatkestuse kohta. Asjaolu, et vähimari on kaebajast mitteolenevatel põhjustel korduvalt hukkunud ja puudub haudemaja kasutamisest tulenev toodang, ei anna alust väita, et X OÜ on jätnud täitmata
PRIA on põhjendamatult samastanud äriplaanis prognoositud tootmismahtude täitumise haudemaja sihiotstarbelise kasutamisega
Investeeringutoetuse määramisel ei olnud seatud tingimuseks teatud tähtajaks kindla koguse toodangu andmist. Seda kohustust ei ole X OÜ võtnud endale ka 29.07.2005 kinnituskirjaga. Seetõttu ei ole alust väita, et kaebaja ei ole kasutanud toetust ja toetuse abil soetatavat, ehitatavat või renoveeritavat vara ettenähtud tingimustel. PRIA-l puudus õigus koostoimes
lg 1 p-ga 8 ja § 41 lg 3 p-ga 11 teha toetuse tagasinõudmise otsust, kui otsuse tegemise hetkeks ei olnud möödunud
lg 3 p-s 11 sätestatud 5-aastane järelevalveperiood.
lg 3 p 11 kohaselt kehtib seal sätestatud kohustus toetuse rahuldamise otsuse tegemisest 5 aasta kestel ning alles 5 aasta möödudes on võimalik lõplikult hinnata, kas toetuse saaja on nõuetekohaselt täitnud kohustust tagada projekti elluviimise tulemusena soetatud, ehitatud või renoveeritud vara säilimine ja sihtotstarbelise kasutamine toetuse taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud tingimustel või 3 mitte. 5-aastase järelevalveperioodi sees on PRIA-l õigus eelnimetatud õigusnormidele tuginedes toetus tagasi nõuda üksnes juhul, kui ilmneb toetuse alusel soetatud vara mittesäilimine või selle selgelt mittesihipärane kasutamine. Selliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esine. X OÜ poolset PRIA poolt määratud ajal kontrolli läbiviimisest keeldumist ning tema taotlust uue aja kokkuleppimiseks ei saa antud juhtumi asjaoludest lähtuvalt käsitleda
X OÜ on võimaldanud järelevalve teostamist, sealhulgas võimaldanud volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida toetuse kasutamisega seotud ruumides ja territooriumil. Vaidlustatud otsus on motiveerimata seetõttu, et motivatsioonis toodud faktilisi asjaolusid kas ei esine (väited, et vähkide haudemaja pole sihipärases kasutuses, toetuse saaja pole võimaldanud kontrolli läbiviimist) või ei saa märgitud asjaolu tuua kaasa akti aluseks oleva õigusnormi (
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
PRIA ei ole samastanud äriplaanis prognoositud tootmismahtude täitumist haudemaja sihtotstarbelise kasutamisega, kuigi see on oluline kriteerium tuvastamaks, kas tegemist on vesiviljelusega Määruse nr 38 § 2 mõistes. Kui halduskohus on seisukohal, et investeeringuobjekti sihipärase kasutamise nõue on täidetud, kui toetuse saaja muretseb seadmed, kirjeldab tootmistsüklit tulevikus, nö arendab vähikasvatust ja teeb muid katsetusi, siis erinevalt kohtust lähtub PRIA määruses nr 38 toodud toetuse spetsiifilistest eesmärkidest (toodangumahu suurendamine ja toodangu kvaliteedi tõstmine rahuldamaks töötleva tööstuse vajadusi) ja Määruse nr 38 §-s 2 toodud vesiviljeluse mõistest (tootmine suuremas ulatuses kui looduslik keskkond võimaldab), sest tegemist on vesiviljeluse investeeringutoetusega. Eelnimetatust lähtuvalt ei ole antud juhul tegemist investeeringuobjekti sihipärase kasutamisega vesiviljeluseks. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, mille kohaselt ei olnud investeeringutoetuse määramisel seatud tingimuseks teatud tähtajaks kindla koguse toodangu andmist ja, et seda kohustust ei ole X OÜ võtnud endale ka 29.07.2005 kinnituskirjaga. PRIA-le toetuse taotlemisel esitatud äriprojektis on X OÜ planeerinud kasvavas mahus vähkide realiseerimisnäitajad ja tõusujoones intensiivsuse näitajad aastatel 2006-2008. Kui taotleja ei oleks toodangu mahte selliselt äriprojekti planeerinud ja oleks toetust taotlenud üldsõnaliselt vähikasvatuse arendamiseks ilma mingi toodanguta, siis ei oleks talle ka toetust määratud. Sihipärane kasutus on selgelt välja toodud 29.07.2005 kinnituskirjas viitega äriprojektile ning 4 tootmismahu suurendamise nõue tuleneb määruses defineeritud vesiviljeluse mõistest ja toetuse spetsiifilisest eesmärgist. Toetuse määramisel väljastatav kinnituskiri näeb ette investeeringuobjekti kasutamise äriprojektis näidatud otstarbel. Eeltoodut arvesse võttes ei ole toetuse saaja kasutanud toetuse abil ehitatud vara ettenähtud tingimustel. Halduskohus on valesti tõlgendanud investeeringuobjekti sihipärase kasutamise aega järelevalveperioodil, kui asus seisukohale, et PRIA-l puudus õigus
lg 1 p 8 ja § 41 lg 3 p 11 koostoimes teha toetuse tagasinõudmise otsust, kui otsuse tegemise hetkeks ei olnud möödunud
lg 3 p-s 11 sätestatud järelevalveperiood ning et alles 5 aasta möödudes on võimalik lõplikult hinnata, kas toetuse saaja on nõuetekohaselt täitnud kohustust tagada projekti elluviimise tulemusena soetatud vara sihtotstarbeline kasutamine.
lg 3 p 11 näeb ette vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise toetuse saaja poolt vähemalt 5 aasta jooksul, arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Käesolevaks ajaks on järelevalveperioodist möödunud üle 2 aasta ja kõikidele olemasolevatele tõenditele tuginedes saab kindlalt öelda, et toetuse saajal puudub tahe äriprojektis toodud tegevusega (vesiviljelus) üldse tegelema hakata. PRIA ei kohusta ka toetuse saajat selleks tegevuseks, kuid sel juhul tuleb tal toetus tagasi maksta. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et vaidlustatud otsuse motivatsioonis toodud faktilisi asjaolusid ei esine või ei saa märgitud asjaolu tuua kaasa akti aluseks oleva õigusnormi, st
Toetuse saaja on rikkunud
Toetuse tagasinõudmise otsuses sisalduvad faktilised asjaolud, miks PRIA on seisukohal, et toetuse saaja ei ole täitnud oma kohustusi ja miks PRIA leiab, et investeeringuobjekti ei kasutata sihipäraselt. Halduskohus on need toetuse tagasinõudmise otsuse motivatsioonis toodud asjaolud tähelepanuta jätnud. Kui halduskohus on seisukohal, et toetuse saaja tegevuse näol on tegemist investeeringuobjekti ettenähtud tingimustel ja sihipärase kasutamisega, siis oleks halduskohus pidanud seda põhjendama. Kuigi halduskohus on seisukohal, et X OÜ on võimaldanud PRIA-l teostada järelevalvet ja osutanud selleks igakülgset abi, ei olnud X OÜ käitumine kontrolli võimaldamisel mõistlik ning ta takistas otseselt kontrollitoimingute tegemist. 6. X OÜ vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole PRIA selgitanud, millisel viisil X OÜ investeeringuobjekti vastuolus vesiviljeluse eesmärkidega kasutab, miks investeeringuobjekti selline kasutamine ei ole vesiviljeluse alane tegevus, millisel põhjusel sel viisil investeeringuobjekti kasutamine on vastuolus vesiviljeluse eesmärkidega ja milles see täpsemalt väljendub. Seetõttu on PRIA vastavad väited ja seisukohad täielikult tõendamata ja alusetud ning tuleb jätta tähelepanuta. Halduskohus on asjas kogutud tõenditele tuginedes õigesti leidnud, et investeeringuobjekti mittesihipärane kasutamine ei ole antud juhul tuvastamist leidnud ning et ka X OÜ-st mitteolenevad takistused toodangumahu suurendamiseks ei anna alust väita, et investeeringuobjekt oleks mittesihipärases kasutuses. PRIA on vääralt üritanud väita, justkui peaks hoopis X OÜ tõendama, et ta kasutas investeeringuobjekti sihipäraselt, ning et ta ei ole tõendanud investeeringuobjekti sihtotstarbelist kasutamist. Juhul, kui PRIA leiab, et investeeringuobjekti mittesihipärast kasutamist on võimalik tõendada, oleks ta pidanud vastavad tõendid esitama halduskohtumenetluses, mitte aga tagantjärele kohtule ette heitma, et viimane ei ole tuvastanud investeeringuobjekti sihipärast kasutamist. Asjakohatu ja tõendamata on PRIA väide, justkui oleks investeeringuobjekti senist ebaedukat kasutamist põhjustanud toetuse saajast endast sõltuvad asjaolud. Halduskohus on asjas kogutud tõenditele tuginedes õigesti tuvastanud, et vähimarja X OÜ-st mitteolenevatel põhjustel hukkumine ja haudemaja kasutamisest tuleneva toodangu puudumine ei anna alust väita, et investeeringuobjekt ei ole sihipärases kasutuses. Halduskohus on õigustatult pidanud põhjendamatuks samastada äriplaanis prognoositud tootmismahtude täitumist haudemaja sihtotstarbelise kasutamisega ning õigesti leidnud, et 5 toetuse andmine ei olnud mitte ühegi õigusakti ega kinnistukirjaga seatud sõltuvusse äriplaanis prognoositud tootmismahtude täitmisest. Ühtlasi on halduskohus õigesti leidnud, et toetuse määramisel ei olnud seatud tingimuseks teatud tähtajaks kindla koguse toodangu andmist ning seda kohustust ei ole kaebaja võtnud endale ka 29.07.2005 kinnituskirjaga. PRIA vastupidised väited on ainetud, kuivõrd Määruse nr 38 § 9 lg 1 p 2 alusel ei ole võimalik järeldada, et kinnituskirja allkirjastades võtab toetuse saaja kohustuse järgida ka äriprojektis prognoositud tootmismahte. Halduskohus on
lg 1 p 8 ja § 41 lg 3 p 11 koostoimes kohaldades õigesti leidnud, et PRIA-l puudus õigus teha toetuse tagasinõudmise otsust, kui otsuse tegemise hetkeks ei olnud möödunud
Halduskohus on asjas kogutud tõendite alusel õigesti tuvastanud, et X OÜ poolt PRIA määratud ajal kontrolli läbiviimisest keeldumist ning tema taotlust uue aja kokkuleppimiseks ja advokaadiga nõupidamiseks ei saa käsitleda
X OÜ on võimaldanud järelevalve teostamist, sealhulgas võimaldanud volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida toetuse kasutamisega seotud ruumides ja territooriumil, mistõttu puudub alus pidada teda
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 3 p 11 näeb ette, et toetuse saaja on kohustatud tagama projekti elluviimise tulemusena soetatud, ehitatud või renoveeritud vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise toetuse taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud tingimustel ja kooskõlas EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artikli 30 lõikes 4 sätestatuga vähemalt viie aasta jooksul, arvates toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Selleks, et jätkata toetuse abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara kasutamist äriprojektis näidatud otstarbel, tuleb selle kasutamist äriprojektis näidatud otstarbel kõigepealt alustada. X OÜ taotles ja sai toetust Määruse nr 38 alusel. Määruse nr 38 § 3 lg 1 kohaselt on toetuse üldiseks eesmärgiks vesiviljeluse arendamine ja kaasajastamine, lg 2 järgi on toetuse spetsiifilisteks eesmärkideks tootmishoonete ja rajatiste kaasajastamine, toodangu kvaliteedi tõstmine rahuldamaks töötleva tööstuse vajadusi, vesiviljelusega kaasneva keskkonnakoormuse vähendamine ja toodangumahu suurendamine. Määruse nr 38 § 2 kohaselt on vesiviljelus selle määruse tähenduses veeorganismide kasvatamine või viljelemine tehnoloogiate abil, mis on välja töötatud kõnealuste organismide tootmiseks suuremas ulatuses, kui looduslik keskkond võimaldab. Tegevus, millele PRIA toetuse määras, oli seega vesiviljelus ülalpoolmärgitud mõistes, pidades silmas ka toetuse spetsiifilisi eesmärke. Investeeringuobjektiks oli haudemaja (vähikasvatuse arendamine). Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et viis, kuidas toetuse saaja järelevalveperioodil investeeringuobjekti kasutas, ei ole investeeringuobjekti kasutamine vesiviljeluse eesmärkidel Määruse nr 38 § 2 mõistes. Kaebaja taotles toetust vähikasvatuse arendamiseks, kuid tema poolt investeeringuobjekti kasutamine ei ole olnud vesiviljeluse alane tegevus. 6 Asjaolu, et X OÜ on äriprojektis märkinud tegevusalana, mille arendamiseks toetust taotleti, vesiviljelusehitiste ehitamise ja rekonstrueerimise ning investeeringu eesmärgiks vähikasvatuse arendamise, ei tähenda veel seda, et ta kasutas investeeringuobjekti sihipäraselt vastavalt äriprojektile, sest ainult toetuse üldeesmärki (vähikasvatuse arendamine) silmas pidades toetust ei määrata. Ainuüksi vähikasvatuse arendamine ilma mingit tulemust saavutamata ei ole vesiviljelus Määruse nr 38 § 2 mõttes. Viimane osa toetusest maksti kaebajale välja 16.11.2007 ja nimetatud ajast algas ka järelevalveperiood investeeringuobjekti sihipärase kasutamise üle äriprojektis ja Määruses nr 38 toodud eesmärkidel. Asja materjalidest nähtuvalt tegi PRIA juba
PRIA ei ole samastanud äriplaanis prognoositud tootmismahtude täitumist haudemaja sihtotstarbelise kasutamisega, vaid on prognoositud tootmismahtusid käsitlenud olulise kriteeriumina tuvastamaks, kas tegemist on vesiviljelusega Määruse nr 38 § 2 mõistes või ei. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et investeeringuobjekti sihipärase kasutamise nõue ei ole täidetud, kui toetuse saaja muretseb inkubaatori, kuid ei kasuta seda ja üksnes kirjeldab võimalikku tootmistsüklit ning teeb muid katsetusi. Investeeringuobjekti sihipärase kasutamise kindlakstegemisel tuleb lähtuda ka Määruses nr 38 toodud toetuse spetsiifilistest eesmärkidest (toodangumahu suurendamine ja toodangu kvaliteedi tõstmine 7 rahuldamaks töötleva tööstuse vajadusi) ja §-s 2 toodud vesiviljeluse mõistest (tootmine suuremas ulatuses kui looduslik keskkond võimaldab), sest tegemist oli vesiviljeluse investeeringutoetusega. Määruse nr 38 § 9 lg 1 p 2 kohaselt esitatakse PRIA-le toetuse taotlemisel muuhulgas ka vormikohane äriprojekt ja ilma äriprojektita ei ole võimalik toetust saada. Äriprojektist nähtub ka see, kas taotleja poolt kavandatav tegevus on vesiviljelus. Äriprojekti tabelis on X OÜ planeerinud kasvavas mahus vähkide realiseerimisnäitajad ja ka intensiivsuse näitajad aastatel 2006-
lg 1 p –ga 8 ja § 41 lg 3 p-ga 11 teha toetuse tagasinõudmise otsust, kui otsuse tegemise hetkeks ei olnud möödunud
lg 3 p-s 11 sätestatud järelevalveperiood.
1 lg 3 p 11 näeb ette vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise toetuse saaja poolt vähemalt viie aasta jooksul, arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Viie aasta möödudes ei ole PRIA-l seega enam mingit õigust hinnata investeeringuobjekti sihipärast kasutamist. Selleks ajaks on järelevalveperiood lõppenud ning toetuse saajal on õigus keelduda järelevalveametnike poolt läbiviidava kontrolli lubamisest ning tal on õigus kasutada toetuse abil ehitatud investeeringuobjekti ka mittesihipäraselt. Määruse nr 38 § 16 lg 3 kohaselt algab järelevalveperiood viimase toetuseosa laekumisest taotleja arvele. Kuna taotluse esitamise ja toetuse määramise ajal investeeringuobjekti, millele toetust taotletakse, veel ei ole ja investeeringuobjekti saab lugeda olemasolevaks alles siis, kui taotleja on esitanud PRIA-le viimase kuludokumendi ja saanud selle alusel kätte viimase toetussumma, saab järelevalveperiood investeeringuobjekti sihipärase kasutamise üle alata alles pärast seda. 04.05.2009 oli järelevalveperioodist möödunud 1,5 aastat ja olemasolevatele tõenditele (näiteks halduskohtule esitatud Maaülikooli seisukohad, kontrollaktid) tuginedes leidis PRIA põhjendatult, et toetuse saaja ei olnud selleks ajaks toetatava tegevusega (vesiviljelus) üldse tegelema hakanud, mistõttu oli PRIA-l õigus toetus tagasi nõuda, kui selgus, et kaebaja ei ole täitnud
§-st 41 lg 3 tulenevaid kohustusi, s. h kohustust kasutada investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt. Ringkonnakohtu arvates ei saa kaebaja poolt kinnituskirjas võetud ja
§-st 41 lg 3 p 11 tuleneva kohustuse mõte olla investeeringuobjekti sihipärane kasutamine üksnes kontrollperioodi lõpus, vaid kaebaja pidi oma kohustust täitma asuma vahetult pärast investeeringuobjekti valmimist. 11. Kaebaja ja halduskohus on leidnud, et PRIA vaidlustatud otsus nr 11-26.1/3 on motiveerimata. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kõnealuse otsuse põhjendus vastab HMS § 56 nõuetele. Faktilise põhjendusena on otsusest nähtav asjaolu, et kaebaja ei ole toetuse eest rajatud haudemaja 04.05.2009 seisuga sihipäraselt kasutusse võtnud ja ei ole PRIA töötajatel võimaldanud järelevalve teostamist ega osutanud selleks igakülgset abi, s. o ei ole täitnud
Õigusliku alusena oli otsuses viide
Otsuses sisalduvad ka kaalutlused, millest PRIA on diskretsiooni teostamisel lähtunud. See, et kaebaja ei nõustunud otsuse seisukohtadega, ei tähenda iseenesest, et otsus oleks põhjendamata ja ei oleks kontrollitav. 8 Vaidlustatud otsuse põhjenduste kohaselt selgus 04.05.2009, et vähkide hautamiseks mõeldud ruumis oli üks vähkide bassein, kus oli toetuse saaja väitel 23 vähki ja inkubaator. Vaatlusel oli basseinis võimalik näha 6 vähki. Kahe vähi väljatõstmisel veest ilmnes, et ühel oli laka all hele mari (osad marjaterad katki), teisel marja ei olnud. Konsulteerides Eesti Maaülikooli ekspertidega selgus, et elujõuline vähimari peab olema pruuni värvi, heledat värvi mari on hukkunud mari. Eesti Maaülikooli eksperthinnangu (31.01.07) kohaselt saab ühelt emasvähilt Eesti tingimusi arvestades keskmiselt 50 järglast aastas. Äriplaanis on kaebaja
lg 3 p 6 rikkumisena, sest on lubatav, et kaebuse esitaja seaduslik esindaja pidas vajalikuks pidada eelnevalt advokaadiga nõu ja soovis võimalusel ka advokaati kontrolli käiku kaasata, arvesse võttes seda, et kaebuse esitaja ja PRIA vahel oli juba käimas kohtulik vaidlus ühe investeeringutoetuse kasutamise küsimuses. Lisatud PRIA kirjavahetuse ja kontrollaktide kohaselt (tl 77-86, 89-90) teatas toetuse saaja, et ta ei luba PRIA järelevalveametnikke kohapeale kontrolli läbi viima enne, kui on saanud teada, kas PRIA on kohtuotsuse haldusasjas nr 3-08-2652 vaidlustanud. Kontrolli läbiviimine ei saa aga sõltuda sellest, kas apellatsioonkaebus mõnes teises asjas on esitatud või ei ja sellise tingimuse esitamist toetuse saaja poolt ei saa pidada mõistlikuks. Kontrolli läbiviimist on toetuse saaja
§-st 41 lg 3 p 6 tulenevat kohustust võimaldada järelevalve teostamist ja osutada selleks kontrollijatele igakülgset abi, mistõttu oli PRIA-l alus
§ lg 1 p 8 alusel toetus tagasi nõuda ka põhjusel, et kaebaja ei täitnud
§-st 41 lg 3 p 6 tulenevat kohustust.
lg 1 p 8 ei keela aga tagasinõudmise otsust teha ka olukorras, kus otsuse tagajärjeks oleks pankrott. Ettevõtja pankroti põhjustamine toetuse tagasinõudmise tulemusena ei pruugi iseenesest olla otstarbekas ka siis, kui ettevõtja on tegutsenud ebakompetentselt, piisava hoolikuseta jne, kuid kohus ei saa täitevvõimu tegevusse sekkuda pelgalt otstarbekuse motiivil. Valiku tegemine toetuse tagasinõudmise ja tagasi nõudmata jätmise tagajärgede vahel on poliitilise otstarbekuse küsimus. Siseriiklikku ja EL põllumajanduspoliitikat viib Eestis PRIA ja teiste valitsusasutuste kaudu ellu Vabariigi Valitsus (PS § 87 p 1), mitte kohus. Seega ei ole kaebaja etteheited kaalutlusõiguse teostamisele vaidlustatud otsuse tegemisel põhjendatud ning ka ringkonnakohus ei näe omalt poolt kaalutlusvigu ega muid puudusi, mis õigustaks otsuse nr 11-26.1/13 tühistamist. 13. Kuna OÜ X kaebus jääb rahuldamata ja PRIA apellatsioonkaebus rahuldatakse, jäävad kaebaja poolt esimese astme kohtus ja ka apellatsioonikohtus kantud kulud tema enda kanda (HKMS § 92 lg 1). PRIA menetluskuluks on ringkonnakohtus tasutud riigilõiv 250 kr, mis tuleb kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista. Einar Vene Agu Timmi 11 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.