KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Resolutsioon . Edasikaebamise kord Tartu Halduskohus Raili Randlane
- oktoober 2009, Jõhvi 3-09-1354 M. L kaebus Viru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks
- oktoober 2009 M. L ja Viru Vangla esindaja Eve Kangro
- Jätta M. L kaebus rahuldamata. 2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 19.06.2009 esitas M. L Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 1-4) ja palus, et Viru Vanglalt mõistetaks talle õigusvastaste toimingutega tekitatud mittevaralise kahju eest välja 75 000 krooni suurune hüvitis. Kaebaja märkis, et 28.03.2009 paigutati ta 12.11.2008 määratud karistuse kandmiseks lõhutud aknaga kartserikambrisse, kus pideva tõmbetuule tõttu tekkis äge suulae-, kurgumandli- ja keskkõrvapõletik ning ära jäi ka 25.03.2009 teatavaks tehtud pikaajaline kokkusaamine, mis purustas tema ja abikaasa vahelise suhte. Seejuures väitis kaebaja, et vangla valis kartserisse paigutamiseks kõige rohkem ebameeldivusi põhjustava aja, kahjustas tema tervist, tekitas hirmu, ahastust ja alaväärsustunnet. 17.07.2009 taotluses vähendas kaebaja oma nõuet 30 000 krooni peale. Viru Vangla vastuses (tl. 25-26) paluti kaebus pikaajajalise kokkusaamisega seotud kahjunõude osas kaebajale tagastada, kuna ta pole läbinud kohustuslikku kohtuvälist menetlust. Katkise aknaga seotud nõude osas vaieldi kaebusele vastu, viidati vangistusseaduse § 65’ lg 1 kartserile kehtestatud nõuetele ning väideti, et kuna kambri nr. 1287 aknaklaasis oli vaid väike läbiv auk, polnud tegemist elamiskõlbmatu kambriga, kus viibimine saaks põhjustada riigivastutuse seaduse alusel hüvitatavat mittevaralist kahju. Kohtuistungil jäi M. L kaebuse väidete ja nõuete juurde, esitas riigilõivu tasumisega tekkinud menetluskulu hüvitamise nõude ning leidis oma tervisekaardi ja kirjade registri andmetele tuginedes, et vangla on teda elamiskõlbmatus kambris hoidmisega sihilikult kahjustanud. 1 1 Viru Vangla esindaja Eve Kangro jäi samuti kirjalikult esitatu juurde ning väitis, et vangiregister ei kinnita kaebaja pikaajalist viibimist katkise aknaga kambris ja külmetumine võis olla hoopis väljas jalutamise tagajärg. KOHTU PÕHJENDUSED Vangistusseaduse § 1’ lg 8 kehtestatu lubab kinnipeetaval vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et eelnevalt on vastav taotlus esitatud vanglale. M. L vaietena vormistatud nõuetest (tl. 27-32) on kahju hüvitamise nõudena käsitletav vaid katkise aknaga seonduv. Sellega, et kohtul pole alust arutleda nende väidete üle, mis on esitatud pikaajalise kokkusaamise ärajäämisega seonduva kahju suhtes, nõustus kohtuistungil ka kaebaja ise (tl. 42). Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamise üldised alused on reguleeritud riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ja
- Kehtestatu kohaselt võib kahju hüvitamist nõuda, kui see tekitati õigusvastase ja isiku õigusi rikkuva tegevuse või tegevusetusega ja seda polnud võimalik vältida ega kõrvaldada muul viisil. Mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kehtestatu järgi võimalik üksnes süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. M. L väidete kohaselt on talle tekitatud kahju tervise kahjustamise ja väärikuse alandamisega ning ühtki muud eelloetletud kahju tekitamise alustest ei saa neist välja lugeda. Kinnipeetavate õigused ja kohustused on reguleeritud vangistusseaduses ja selle alusel vastu võetud õigusaktides. Kinnipeetava kambri olukorda ja sisustust käsitlevad vangistusseaduse § 45, § 65’ ja Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr. 72 kehtestatud vangla sisekorraeeskirja § 7 lg
- Kuigi see kehtestatust otseselt ei tulene, on iseenesest mõistetav, et aken peab olema terve ja ohutu. Käesoleval juhul on Viru Vangla omaks võtnud, et kambri nr. 1287 aken oli katku ja vaidlus käib üksnes selle üle, kas ja millist kahju see asjaolu kaebajale põhjustas. Kuigi vangla esindaja möönis kohtuistungil, et kambri suurust arvestades, võis aknas olev auk ruumi külmaks muuta, ei nõustunud ta siiski kahju hüvitamisega leides, et kaebaja ei viibinud katkise aknaga kambris kaua, tema haigestumise põhjust pole enam võimalik kindlaks teha, talle on osutatud raviteenust ning ta on paranenud (tl. 43). Need väited on igati arvestatavad. M. L tervisekaarti (tl. 46-67) andmetel diagnoositi tal 30.03.2009 küll äge kurgumandli põletik (tl. 62) ja 09.04.2009 ka keskkõrvapõletik (tl. 63), kuid mõlemal korral on teda riigi kulul ravitud ning tõsisemaid või püsivaid tervise kahjustusi kohtule esitatud väidetest ja tõenditest ei nähtu. Katkise aknaga ruumis viibimine võib kindlasti olla haigestumist soodustavaks asjaoluks, kuid märtsi lõpus ja aprilli alguses on külmetusja viirushaigused Eestis tavapärased ka neil inimestel, kes selliseid tingimusi taluma ei pea. Kaebaja ise on sidunud oma kahjunõude tervisega alles kohtule esitatud kaebuses (tl. 2), vaides (tl. 27-29) pole ta haigestumisi üldse maininudki, kuigi esimene neist ja sellele pandud diagnoos oli talle vaide koostamise ajal juba teada. Niisugune käitumine viitab selgelt tagantjärele otsitud põhjendustele. Usaldusväärsed ei ole tema väited veel ka seetõttu, et need on muutunud ega lange kokku kohtule esitatud teiste väidete ja tõenditega. Kirjaliku kaebuse kohaselt oli auk kahe rusika suurune, asus all paremas nurgas ja lisaks oli klaas üle terve akna ka pooleks (tl. 1). Kohtuistungil väitis M. L augu olnud umbes inimese pea suuruse (tl. 42). Vanemvalvur Ranno Tohveri õiendi kohaselt oli väike läbiv auk üleval vasakus nurgas ja aken polnud täielikult lõhutud (tl. 30). Vangla esindaja märkis kohtuistungil antud seletustes, et talle esitatud kinnitustel oli auk rusika suurune (tl. 43). Veel väitis M. L kaebuses, et mõlemad kõrvad jooksid ägeda põletiku tõttu mäda (tl. 2), diagnoosi kohaselt oli tal aga vaid mädata keskkõrvapõletik (tl. 63). Põhiseaduse § 25 tulenev õigus isikule õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele ei tähenda mittevaralise kahju tingimusteta ja ainult rahas hüvitamist ning see ei või teenida varalise kasu saamise eesmärki. Väärikuse alandamise puhul saab rahaline hüvitus olla põhjendatud üksnes siis, kui kohtumenetluses leiab kinnitust mõne ametiisiku süü isiku sellises kohtlemises, mis seisneb tema teadlikus panemises alandavatesse või teotavatesse oludesse või muudes tegudes, mille 2 2 eesmärk on inimese au ja väärikustunde riivamine, tema piinamine, alandamine, kahjustamine või teotamine. M. L katkise aknaga kartserikambrisse paigutades ja teda seal olukorda leevendavaid meetmeid tarvitusele võtmata hoides, on Viru Vangla kahtlemata ebaõigesti toiminud, kuid see iseenesest pole veel piisav alus rahalise hüvitise saamiseks, sest miski peale kaebaja enda ebausaldusväärsete väidete ei viita vangla soovile teda piinata ja kahjustada. Vangistusseaduse § 65 lg 1 kehtestatu võimaldab distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramist ka hiljem ning puuduvad tõendid kinnitamaks, et antud juhul valiti karistuse kandmise aeg ja koht meelega just selliselt, et see oleks kaebajale kõige kurnavam või kahjustavam. Eeltoodu kohaselt jääb M. L kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata ja riigilõivu tasumisega kantud 1500 krooni suurune menetluskulu (tl. 14) sama seadustiku § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Viru Vangla esindaja menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud (tl. 43). Raili Randlane Kohtunik 3 3