3-09-2407/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-2407 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend A.T. kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks Tartu Halduskohtu
2. detsembri 2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A.T. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - A.T. Vastustaja - Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
3. detsembri 2009 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
4. A.T. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toimingud kaebajale saadetavatele kirisaadetistele kaalupiiri seadmisel ning kaebajale saadetud kirisaadetistest vanglas lubatud esemete äravõtmisel. Kaebuse kohaselt võeti kaebajale
5. ja
6. juulil ning
7. augustil 2009 saabunud kirisaadetistest ära mitmesugused esemed, mis ei ole vanglas keelatud. Vangla toimingud, mis seisnevad kirisaadetistest vanglas lubatud esemete äravõtmises ja kirisaadetiste avamises, on vastuolus vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 29 lg-ga 1 ja põhiseaduse (edaspidi PS) §-dest 26 ja 27 tuleneva õigusega era- ja perekonnaelu puutumatusele ning PS §-st 43 tuleneva õigusega sõnumi saladusele. Vangla eelnimetatud toimingud on vastuolus ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25.06.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-3-09 toodud juhistega, kuidas vanglal tuleb kinnipeetava kirjavahetusega toimida. Põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel märkis A.T. preventiivse huvi ning kahju hüvitamise nõude esitamise.
8. Viru Vangla kirjalikus vastuses paluti kaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt on posti teel edastatavate saadetiste kaal määratletud postiseaduses (edaspidi PostS), vangla lähtub nende liigitamisel postiasutuste poolt saadetisele märgitud templist ega ole kinnipeetavatele saadetud kirisaadetistele ise mingeid kaalupiire kehtestanud. Kuna kinnipeetaval on vangistusseadusest tulenevalt õigus üksnes kirjavahetusele, ei saa vangla anda kaebaja kätte saadetisi, mis ei ole kirisaadetised postiseaduse tähenduses. Kaebuses viidatud esemete puhul võeti need täiendavasse turvakontrolli, sest visuaalsel vaatlusel polnud võimalik nende sisus veenduda ning aktid vormistati esemete leidmise, mitte nende äravõtmise kohta. Et kaebuse koostamise ajaks olid kõik aktides märgitud esemed kaebajale kätte antud, pole arusaadav, kuidas rikkus vangla esemete kontrollimisega A.T. põhiseaduslikke õigusi ning milline on tema põhjendatud huvi antud vaidluses. HALDUSKOHTU LAHEND
9. Tartu Halduskohus jäätis
10. detsembri 2009 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kirisaadetistele kohalduv kaalupiirang kehtestatud seaduseandja poolt postiseaduses ning see ei tulene Viru Vangla haldusaktist või toimingust. Asja tõenditest ei nähtu, et Viru Vangla üldse oleks kohaldanud A.T. kirisaadetiste suhtes mistahes kaalust lähtuvaid piiranguid. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 7 lg 1 kohaselt on halduskohtusse pöördumise õigus seotud isiklike subjektiivsete õigustega ja isikul pole õigust vaidlustada haldusakte või toiminguid, millistega tal puudub konkreetne isiklik seos. Kaebuses märgitud kirisaadetised on A.T. le allkirja vastu kätte antud, vangla on kõigi saadetiste osas järginud Justiitsministri
11. novembri 2000 määrusega nr 72 kehtestatud Vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSE) § 50 lg-s 1 kehtestatud kirja edastamise tähtaega. Samuti ei ole rikutud PS §-s 43 kehtestatud õigust sõnumi saladusele, sest kõik kirjad on avatud kaebaja juuresolekul. Vanglas viibimise ajal peab kinnipeetav taluma piiranguid nii oma isikule kui era- ja perekonnaelule. Vangla ei saa täita VangS § 29 lg-s 1 kehtestatud kinnipeetavate kirjavahetuse jälgimise kohustust ja välistada kõiki julgeolekuriske, kui vanglaametnikud saadetise sisuga ei tutvu ja seda põhjalikult üle ei kontrolli. Ühestki vangistusalasest õigusaktist ei tulene, et kirisaadetise avamine ja selles olevate esemete edastamine peab toimuma samaaegselt. Nende toimingute vaheline ajaline viivitus ei koorma kinnipeetavat ülemäära ning kui see mahub kirja edastamise tähtaja raamidesse, ei saa see rikkuda kirja saaja subjektiivseid õigusi. A.T. on kõik talle saadetud asjad ettenähtud tähtaja jooksul kätte saanud. Nende ajutist äravõtmist kontrollimiseks pole kuidagi võimalik käsitleda PS §-dest 19, 26 ja 43 tulenevate õiguste õigusvastase piiramise või rikkumisena. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
12. A.T. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu
13. detsembri 2009 otsuse tühistada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, hinnanud tõendeid ebaõigesti ja rikkunud oluliselt kohtumenetluse norme. Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et kaebajal puudub asjas põhjendatud huvi ning et vangla ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi rikkunud. Kaebaja põhjendatud huviks on kahju hüvitamine ja preventiivne huvi, et vangla ei võtaks tulevikus kaebaja kirisaadetistest põhjendamatult ära selle sisu ega tagastaks saatjale üle 2 kg kaaluvat kirisaadetist, kui postiteenuse osutaja pole märkinud, et tegemist on postipakiga. Ebaõige on halduskohtu otsuses märgitu, et asja tõenditest ei nähtu Viru Vangla poolt kaalupiirangute kohaldamine kirisaadetiste suhtes. Kaebajat on vanglaametnike poolt teavitatud, et olenemata kirisaadetisel olevast templist tagastab vangla kirisaadetise saatjale, 2 kui kirisaadetise kaal ületab 2 kg ning teiste kinnipeetavate puhul on seda ka tehtud. Selline vangla tegevus on õigusvastane, kuna seadusest ei tulene vanglale õigust kaalupiirangu seadmiseks. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et vanglas viibimise ajal peab kinnipeetav taluma piiranguid nii oma isikule kui era- ja perekonnaelule ning vangla ei saa täita VangS § 29 lg-s 1 kehtestatud kinnipeetavate kirjavahetuse jälgimise kohustust ja välistada kõiki julgeolekuriske, kui vanglaametnikud saadetise sisuga ei tutvu ja seda põhjalikult üle ei kontrolli. Seadusest tuleneva aluse puudumisel ei saa vangla oma äranägemise järgi sooritada kinnipeetava õigusi piiravaid toiminguid siis, kui seda vajalikuks peab. VangS § 28 lg-st 1 ja § 29 lõigetest 1, 4 ja 5 ning VSE § 50 lõigetest 1 ja 11 tuleneb kaebaja õigus saada kirisaadetise sisu koheselt kätte, kui selles ei ole vanglas keelatud esemeid. Viru Vangla võttis kaebajale saabunud kirisaadetistest õigusvastaselt ära esemed, mis ei ole vanglas keelatud. Sellega rikkus vangla kaebaja PS §-dest 19 ja 43 tulenevat üldist vabadusõigust ja sõnumisaladust. Apellatsioonkaebuses esitas A.T. taotluse tunnistada PostS § 5 lg 2 p 1 põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna selles sätestatud kirisaadetise kaalupiirang on vastuolus PS §-st 11 tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega ja PS §-s 19 sätestatud õigusega vabale eneseteostusele.
14. Vastustaja Viru Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt nõustub Viru Vangla halduskohtu otsuses toodud seisukohtadega ja jääb oma asjas varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Vangla ei ole kaebajale posti teel saabunud kirisaadetistele kaalupiirangut seadnud. Kirisaadetise kaal on määratletud postiseaduses. Kuna kinnipeetaval on vangistusseadusest tulenevalt õigus üksnes kirjavahetusele, siis ei saa vangla anda kaebajale kätte saadetisi, mis ei ole kirisaadetised postiseaduse tähenduses. Vangla ei ole kaebajale kirja teel saabunud vanglas lubatud esemeid ära võtnud. Esemed võeti täiendavasse kontrolli. Täiendava kontrolli eesmärgiks on tagada keelatud esemete mittesattumine vanglasse ja seeläbi vangla julgeoleku mitteohustamine. Kaebajale saadetud esemete puhul ei olnud visuaalsel vaatlemisel võimalik veenduda nende lubatavuses, vaid need tuli suunata täiendavasse kontrolli. Kaebajal puudub asjas põhjendatud huvi. Paljasõnalist väidet kahju hüvitamise kaebuse esitamise kohta tulevikus ei saa antud juhul lugeda põhjendatud huviks, kuna täitmata on riigivastutuse seadusest tulenevad kahju hüvitamise eeltingimused. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
16. detsembri 2009 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks selle tühistamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks anda oma hinnang apellatsioonkaebuse sellele osale, milles kaebaja on leidnud, et vangla tegevus on õigusvastane, kuna vangla on seadnud kirisaadetisele kaalupiirangu. Postiseaduse § 4 lg 2 alusel on kirisaadetis postiteenuse osutajale edastamiseks üleantud adresseeritud ning nõuetekohaselt pakitud ese või esemed. Kirisaadetis on kiri, trükis ja pisipakk. Postiseaduse § 5 lg 2 p 1 kohaselt universaalse postiteenuse moodustavad riigisisesed ja rahvusvahelised postiteenused, milleks on 3 kirisaadetise edastamine liht-, täht- ja väärtsaadetisena kaaluga kuni 2 kilogrammi ja punktist 2 tulenevalt postipaki edastamine täht- ja väärtsaadetisena kaaluga kuni 20 kilogrammi. Seega on kirisaadetise kaal määratud postiseadusega ja ei ole kehtestatud vastustaja poolt. Kuna kaebaja puhul on tegemist kinnipeetavaga, siis on tal Vangistusseadusest (edaspidi VangS) §-st 28 õigus saada ainult kirju ja seega on kirja kaalupiirang 2 kilogrammi. Ainult vahistatul on õigus VangS § 98 lg 1 alusel saada pakke. Seega on vanglal õigus saatjale tagastada üle 2 kilogrammi kaaluv kirisaadetis, kuna see pole kirisaadetis postiseaduse mõttes ja selline vangla toiming ei ole õigusvastane. Järgnevalt annab ringkonnakohus hinnangu apellatsioonkaebuse sellele osale, milles taotletakse tunnistada õigusvastaseks vastustaja toiming, mis seisnes kaebajale saadetud kirisaadetisest esemete äravõtmises, mis ei ole vanglas keelatud esemeteks. VangS § 29 lg 1 kohaselt kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad avatakse vanglaametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et alati ei ole võimalik koheselt otsustada selle üle, kas tegemist on vanglas keelatud või lubatud esemetega. Seega võib olla vajalik nende suhtes täiendava kontrolli teostamine. Kaebajale 28.07.2009 saadetud kirisaadetisest esialgselt leitud esemed tagastati talle 31.07.2009 (tl 28). 30.07.2009 kirisaadetisest kontrollimisele võetud esemed sai kaebaja kätte 06.08.2009 (tl 29). 04.08.2009 kirisaadetisest kontrollimisele võetud esemed tagastati kaebajale 07.08.2009 (tl 30). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kuna seadusest tulenevalt ei ole ette nähtud tähtaega, mille jooksul peab kinnipeetavale tagastama kirisaadetisest kontrollimisele võetud esemed, siis ei ole selline vastustaja käitumine õigusvastane. Tegemist ei ole ka kaebaja väidetava põhiseadusliku sõnumisaladuse rikkumisega, kuna selline kirjade avamine on otseselt ette nähtud VangS §-s
17. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et VangS § 41 lg 2 kohaselt allutatakse kinnipeetav seaduses toodud piirangutele. Kuna kirjavahetuse osas on VangS-s toodud konkreetsed piirangud, siis on sellest tulenevalt vangla tegevuse õiguspärane ja puudub alus selle õigusvastaseks tunnistamiseks. Järgnevalt annab ringkonnakohus oma seisukoha kaebaja taotlusele tunnistada postiseaduse § 5 lg 2 p 1 põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks, kuna see on vastuolus PS §-dega 11 ja
18. Ringkonnakohus leiab, et kirisaadetise ja postipaki eristamine nende kaalu alusel ei saa kuidagi rikkuda isiku põhiõigusi ja vabadusi ning seega puudub alus selle sätte tunnistamiseks põhiseadusega vastuolus olevaks. Maili Lokk Einar Vene 4 Agu Timmi