KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 3. juuni 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-2314 Haldusasi M.H

§ 11

lg 2 p 1 järgi tuleb hindepunktide andmisel arvestada reaalse töökogemuse olemasolu, mitte dokumentide alusel arvestatavat tööstaaži. Põhjendatud ei ole lugeda lapsehoolduspuhkusel viibimise aega, mil tööleping on peatunud, põllumajandusalaseks töökogemuseks

§ 11lg 2 p 1 tähenduses.

Vastuseks PRIA järelepärimisele väljastatud Maksu- ja Tolliameti 9. jaanuari 2009. a tõendist nähtub, et FIE K. Kutsar on maksnud M. H. i eest sotsiaalmaksu ainult 2000. a maikuus, temaga sõlmitud töölepingu kehtivuse ajal riiklikke makse makstud ei ole. Tööandja selgituse kohaselt tuli M.H. tööle ja läks koheselt ka lapsehoolduspuhkusele. M. H. i poolt esitatud konto väljavõtteid piimaraha ja loomade müügi eest laekunud raha laekumise kohta ei saa lugeda töökogemust tõendavateks dokumentideks.

1. b)Kuna esitatud tööleping ning konto väljavõtted piima ja loomade müügi eest raha laekumise kohta ei tõenda taotleja tegelikku põllumajandusalast töökogemust, on PRIA õigesti jätnud põllumajandusliku töökogemuse eest hindepunktid andmata ja arvestanud M. H. i taotlusele põhjendatult üksnes 10 hindepunkti. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. M. H. i apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kohustada PRIA-t M. H. i taotlust uuesti läbi vaatama. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
2. a)M.H. on PRIA-le esitanud dokumendid, mis tõendavad, et tal on olemas töökogemus, mis

§ 11lg 2 p 1 kohaselt näeb ette 15 hindepunkti.

Määruses nr 158 ei ole toodud mingisuguseid erisusi tulenevalt töötaja haiguslehel viibimisest, puhkusel või lapsehooldepuhkusel viibimisest ega muul põhjusel ajutiselt tööst eemal olemisest. b) Piimaraha laekumiste väljavõtted esitas M. H. , et tõendada varasemat talutöö kogemust isatalus. Kuna M. H. il puudub eelnev kohtuskäimise kogemus, ei tulnud ta selle peale, et võtta töökogemuse tõendamiseks lisaks kirjalikud seletused ka tunnistajatelt. 5. PRIA vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel: a)

§ 11

lg 2 p-s 1 nimetatud füüsilisest isikust ettevõtja töökogemuse hindamisel ei anta hindepunkte tööstaaži hulka arvatava ajavahemiku, vaid tegeliku olemasoleva töökogemuse eest. Ajavahemikku, mil tööleping on lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu peatunud, ei saa lugeda põllumajanduslikuks töökogemuseks. K. Kutsar on maksnud M. H. i eest sotsiaalmaksu ainult 2000. a maikuus. Tööandja selgituse kohaselt tuli 2 3-09-2314 M.H. tööle ja läks koheselt lapsehoolduspuhkusele. Esitatud tööleping ei tõendanud seega M. H. i tegelikku põllumajandusalast töökogemust, mida taotluse hindamisel arvestada. b) Õige on halduskohtu seisukoht, et M. H. i poolt esitatud konto väljavõtteid piimaraha ja loomade müügi eest laekunud raha laekumise kohta ei saa lugeda töökogemust tõendavateks dokumentideks. Töökogemuse hindamisel ei saa arvestada ka tunnistajate ütlustega.

§ 7

lg 2 p 4 kohaselt on nõutava töökogemuse arvestamise aluseks töölepingu või tööraamatu ärakiri või selle väljavõte. Lähtudes taotlejate võrdse kohtlemise printsiibist, ei ole PRIA töökogemuse hindamisel muid esitatud tõendeid arvesse võtnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Vaidlus asjas käib selle üle, kas tõendatud on M. H. i kolmeaastane põllumajandusalane töökogemus. Kolmeaastase töökogemuse olemasolust sõltus vaidlustatud haldusakti andmise ajal kehtinud

§ 11lg 2 p-i 1 järgi see, kas M.

H. ile sai töökogemuse hindamisel anda 15 hindepunkti. Neist hindepunktidest omakorda võis sõltuda M. H. i toetusetaotluse rahuldamine, kuna 10 hindepunkti oli M. H. ile juba määratud ning suurem osa 25 hindepunktiga taotlustest rahuldati (tl 6). 7. Ringkonnakohus nõustub kõigepealt vastustaja ja halduskohtu seisukohaga, et

§ 11

lg 2 p-1 sõnastusest tulenevalt oli taotluse hindamisel vajalik võtta arvesse taotleja reaalne töökogemus, mitte dokumentide alusel arvestatav tööstaaž. Üksnes dokumentide alusel arvestatav tööstaaž ei pruugi näidata seda, kas isik ka tegelikult töökogemusi omandas. 8. Taotluse esitamisel tuli taotlejal

§ 7

lg 2 p-i 4 järgi esitada ka töölepingu või tööraamatu ärakiri või selle väljavõte, millest nähtuks vähemalt kaheaastane töökogemus põllumajandussaadusi tootvas ettevõttes vastaval erialal. Muude dokumentide või tõendite esitamist Määrus nr 158 töökogemuse tõendamiseks otsesõnu ette ei näinud. M.H. esitas töökogemuse tõendamiseks koopia

1. mail 2003 määramata ajaks sõlmitud töölepingust FIE K. Kutsariga (tl 11-11p). PRIA luges selle haldusmenetluses töökogemust mittetõendavaks dokumendiks, kuna Maksu- ja Tolliameti tõendist selgus, et FIE K. Kutsar on maksnud M. H. i eest sotsiaalmaksu ainult
2. a maikuus ning töölepingu kehtivuse ajal riiklikke makse makstud ei ole. Tööandja selgituse kohaselt tuli taotleja tööle ja läks koheselt ka lapsehoolduspuhkusele. PRIA leidis, et esitatud tööleping ei tõenda seega taotleja tegelikku põllumajandusalast töökogemust, mida taotluse hindamisel arvestada ning hindepunkte selle eest anda ei saa.
3. Ringkonnakohtu arvates on

§ 7lg 2 p 4 regulatsioon vastuoluline.

Ühelt poolt võimaldab see esitada toetuse taotlejal vaid töölepingu või tööraamatu ärakirja, kuid teiselt poolt peab toetuse määramisel oluliseks töökogemust. Töölepingus või tööraamatus kajastatud töösuhe ning reaalne töötamine ja töökogemuse omandamine ei pruugi aga omavahel kokku langeda. PRIA on selle vastuolu lahendanud seeläbi, et on uurimisprintsiibist lähtuvalt hankinud täiendavaid tõendeid ning on maksuhalduri poolt esitatud tõendist sotsiaalmaksu mittetasumise kohta teinud järelduse, et esitatud tööleping ei tõenda taotleja tegelikku põllumajandusalast töökogemust. Seega on PRIA ise väljunud

§ 7

lg 2 p-s 4 sätestatud tõendite piiridest ning otsustanud asja täiendavate tõendite põhjal. 3 3-09-2314 Ringkonnakohtu arvates on PRIA tõlgendanud õigesti Määrust nr 158 selliselt, et töökogemuse tõendamiseks on võimalik ka täiendavate tõendite kogumine ning kohaldanud põhjendatult uurimisprintsiipi. Ka

§ 11

lg 2 p 1 ei kohustanud töökogemuse tõendatuse hindamisel arvestama üksnes § 7 lg-s 2 p-s 4 nimetatud tõendeid. Samas leiab ringkonnakohus, et olukorras, kus uurimisprintsiibi kasutamise kaudu kõrvaldab haldusorgan taotleja poolt esialgselt esitatud tõendite usaldusväärsuse, peab haldusorgan andma menetlusosalisele täiendava võimaluse selgituste ning tõendite esitamiseks. See tuleneb üheselt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-st

1. Ärakuulamise vajadust kinnitab käesolevas asjas ka HMS § 40 lg 3 p 2, mis võimaldab ärakuulamise jätta läbi viimata siis, kui menetlusosalise poolt taotluses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale. Käesoleval juhul aga kalduti just taotleja poolt esitatud dokumentidest kõrvale.
2. Ärakuulamine võimaldanuks M. H. il anda täiendavaid selgitusi või esitada täiendavaid dokumente seoses K. Kutsariga sõlmitud töölepingu alusel töötamisega. Samuti on M.H. esitanud kohtumenetluses korduvalt väited, et tal on pikaajaline põllumajandusalane töökogemus 1990-datest aastatest. Apellatsioonkaebusega koos on esitanud M.H. ka kirjalikud dokumendid tunnistajate ütlustega, mis seda töökogemust kinnitavad. Eelnevalt on M.H. esitanud kohtumenetluses teisi dokumente oma väite tõendamiseks. See viitab sellele, et ärakuulamise ja täiendavate dokumentide esitamiseks võimaluse andmise tulemusena oleks võinud ilmneda, et M. H. il oli nõutav kolmeaastane töökogemus olemas. Seega on ärakuulamise läbiviimata jätmine oluline menetlusviga, mis võis mõjutada asja otsustamist. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane ning kuulub tühistamisele. Ärakuulamata jätmist on äärmiselt oluliseks menetlusveaks, mis võib reeglina kaasa tuua haldusakti tühistamise, pidanud ka Riigikohtu halduskolleegium (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
3. mai
4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-23-06, p 15;
5. oktoobri
6. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-58-09, p 16).
7. Nõustuda ei saa PRIA seisukohaga, et töökogemust saab tõendada üksnes töölepingu või tööraamatu ärakirja või väljavõttega. Esiteks sätestas

§ 7

lg 2 p 4, et töölepingu või tööraamatu ärakiri või selle väljavõte kuuluvad esitamisele üksnes taotluse esitamisel ning määruses ei olnud sätestatud, et need on ainsad tõendid töökogemuse tõendamisel. Teiseks tähendaks PRIA seisukoha järgimine seda, et M. H. i taotlusele oleks koheselt tulnud anda 15 hindepunkti, sest ta oli esitanud töölepingu ärakirja ning sealt nähtus, et ta oli töötanud juba alates 2003-dast aastast ja seega omas rohkem kui kolmeaastast töökogemust. Kolmandaks on PRIA ise kogunud täiendavaid tõendeid selle kohta, kas M.H. oli reaalselt töötanud või mitte. Õiguspäraseks ei saa pidada olukorda, kus menetluse läbiviijal on lubatud täiendavate tõendite kogumine, kuid taotleja täiendavaid tõendeid esitada ei tohi. Lisaks on käesolevaks ajaks Määrust nr 158 muudetud ning § 11 kehtetuks tunnistatud. Taotluste hindamine toimub praegu määruse lisa 4 järgi, mille kohaselt kontrollitakse töökogemust CV ja teiste dokumentidega, milles kajastub seotus valdkonnaga. Pole alust tõlgendada varasemat määruse redaktsiooni kitsendavalt, kui selline kitsendus sealt selgesõnaliselt ei nähtunud. 12. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus M. H. i apellatsioonkaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu otsuse. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab M. H. i 4 3-09-2314 kaebuse ja tühistab PRIA peadirektori 20. juuli 2009. a käskkirja nr 1-3.13-7/733 ja kohustab vastustajat taotluse uueks lahendamiseks. M.H. on esitanud taotluse halduskohtus ning ringkonnakohtus kantud menetluskulude – tasutud riigilõivu, kokku 500 krooni - väljamõistmiseks vastustajalt. HKMS § 92 lg 1 alusel kuulub see taotlus rahuldamisele. Maili Lokk Agu Timmi 5 Einar Vene