← Eesti

3-09-2637/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-2637 Haldusasi Algo Toomitsa kaebus Tartu Vangla direktori 07.07.2009 käskkirja nr 1-4/989 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  2. veebruari 2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tartu Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Algo Toomits Vastustaja – Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
  3. veebruari 2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  4. Tartu Vangla direktori 07.07.2009 käskkirjaga nr 1-4/989 karistati Algo Toomitsat Tartu Vangla kodukorra p-de 3.2 ja 7.1.1 süülise rikkumise eest noomitusega ja pöörati täitmisele distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri nr 1-4/
  5. Käskkirja kohaselt pani A. Toomits toime distsipliininõuete rikkumise, mis seisnes selles, et ta 08.06.2009 kella 14.20 ajal oli süüdimõistetute eluhoone
  6. sektsiooni jalutuskäigu ajal ebakorrektselt riietatud ja ei allunud koheselt vanglaametniku seaduslikule korraldusele keerata särgi käised alla. A. Toomits esitas käskkirja peale Justiitsministeeriumile vaide, kuid Justiitsministeeriumi 15.10.2009 vaideotsusega nr 11-7/3413 jäeti vaie rahuldamata.
  7. A. Toomits esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tartu Vangla direktori 07.07.2009 käskkirja nr 1-4/989 tühistada. Kaebuse põhjenduste kohaselt on distsiplinaarkaristus vanglaametniku poolt fabritseeritud, kuna kaebaja omas eelnevalt tingimisi karistust ning distsiplinaarmenetluse läbiviimisel rikuti vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 41, Justiitsministri
  8. novembri 2000 määrusega nr 72 kehtestatud Vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 98 lg-t 3 ja haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 37 lg-t 1, § 38 lg-t 2 ja § 40 lg-t
  9. Kaebaja viibis spordiplatsil üleskeeratud käistega särgis, et paremini korvpalli mängida ning allus vanglaametniku korraldusele käised alla keerata. Kaebaja ei vaielnud vanglaametnikuga, vaid küsis selgitust, millisest seadusest tulenevalt tuli käised alla keerata. Samal ajal viibis platsil ka teisi üleskeeratud käistega kinnipeetavad, kuid neile samasugust korraldust ei antud, samuti ei võetud teistelt samas viibinud kinnipeetavatelt asja kohta seletusi. Asjas puudub ka teise intsidendis osalenud vanglaametniku ettekanne. Algselt soovis menetleja määrata noomituse asemel vestlust kinnipeetavaga, kuid hiljem, teise distsiplinaarmenetluse protokolli alusel, oli karistuseks märgitud noomitus, millise muutuse põhjuseks oli soov kaebaja tingimisi karistus täitmisele pöörata. Kaebajale ei antud võimalust distsiplinaarmenetluse protokolli kohta märkusi kirjutada, kuna koheselt peale distsiplinaarmenetluse protokolli esitati ka Tartu Vangla direktori 07.07.2009 käskkiri nr 1-4/
  10. Vangla rikkus ka kaebaja vaide edastamise tähtaega.
  11. Tartu Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Distsiplinaarmenetluse käigus on tõendatud, et A. Toomits rikkus süüliselt Tartu Vangla kodukorda. Kaaskinnipeetavate seletuste kohaselt said kõik kinnipeetavad korralduse käised alla keerata. A. Toomits küsis pärast korralduse saamist vanglaametnikult, millest selline nõue. Seega ei allunud A. Toomits vanglaametniku korraldusele koheselt, vaid alles peale vaidlust, millega rikkus vangla kodukorda. Kaebaja on viidanud küll distsiplinaarmenetluse normide rikkumisele, kuid ei ole selgitanud, kuidas need väidetavad rikkumised võisid mõjutada talle karistuse määramist. Samuti ei ole ta selgitanud, milliseid märkusi ta distsiplinaarmenetluse protokolli kohta esitada tahtis ning kuidas need oleks mõjutanud asja otsustamist. Kaebajal oli võimalus seletusi anda, kuid ta ei ole seletustes maininud, et asja kohta saavad tunnistusi anda teised kinnipeetavad või et seletus tuleb võtta ka teiselt vanglaametnikult, mistõttu on tema hilisemad väited ennastõigustavad, eesmärgiga vabaneda vastutusest. Vaide esitamise tähtaja ületamine ei ole seotud vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramisega. HALDUSKOHTU LAHEND
  12. Tartu Halduskohus rahuldas
  13. veebruari 2010 otsusega kaebuse ja tühistas Tartu Vangla direktori 07.07.2009 käskkirja nr 1-4/
  14. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt karistati kaebajat kahe süüteo eest – ebakorrektse riietumise ja vanglaametniku korraldusele mitteallumise eest. Kaebaja rikkus küll allumiskohustust, sest vanglaametniku poolt kaebajale antud korraldus ei vasta tühise haldusakti tunnustele, kuid vangla kodukorra punkti 3.2.
  15. rikkumine on kaebajale omistatud alusetult. Vangla ei ole esitatud üldakte või üldkorraldusi, millega oleks kehtestatud nõuded vangla riietuse kandmise kohta. Ebaõige on vangla seisukoht, et sooja ilmaga spordiga tegelemisel saab särgikäiste üleskeeramist käsitleda ebakorrektse riietumisena kodukorra punkti 3.2.
  16. mõttes. Selle süüteoga ei saa kaebaja olla eiranud ka kodukorra punkti 7.1.
  17. Kaebajaga analoogses situatsioonis särgikäiste üleskeeramist väljaspool vanglat ei käsitleta ebakorrektse riietumisena. Kui vangla riietust käsitletakse analoogselt vormiriietusega, mille kandmisele on proportsionaalne ja vajalik kehtestada kõrgendatud nõudmised, tuleb kehtestada ka vangla riietuse kandmise reeglid. Ühe süüteo alusetu omistamine võib mõjutada ja on ka mõjutanud kaebajale määratud distsiplinaarkaristuse raskust. Seetõttu on selline kaalutlusotsus õigusvastane. 2 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  18. Tartu Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu
  19. veebruari 2010 otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta A. Toomitsa kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnormi, hinnanud asjas kogutud tõendeid ebaõigesti ja rikkunud menetlusnormi, mis põhjustas ebaõige otsuse. Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et A. Toomits ei ole süüdi Tartu Vangla kodukorra p 3.2 esimese lause rikkumises, kuna halduskohtule ei ole esitatud sellist haldusakti ega üldkorraldust, mida vastustaja rikkus särgivarrukate üleskeeramisega ning analoogses situatsioonis särgivarrukate üleskeeramist väljaspool vanglat ei käsitleta ebakorrektse riietumisena. Riietuseseme kandmist saab korrektseks pidada ainult ühel juhul: seda siis, kui eset kantakse seljas täpselt sel viisil, nagu see mõeldud on, st kui riietusesemel on varrukad, siis peavad olema need lõpuni alla lastud. Varrukatega särgi kandmist ei saa mingil juhul pidada korrektseks, kui särgi varrukad on üles keeratud. Asjaolu, et väljaspool vanglat ei peeta särgivarrukate üleskeeramist üldjuhul taunimisväärseks ega halvaks tooniks, ei tähenda, et seda ei käsitleta ebakorrektse riietumisena. Kinnipeetavad on sellest nõudest seni vanglaga ühtmoodi aru saanud ja seetõttu puudus vajadus seda asjaolu eraldi haldusaktiga täpsustada. Kindlasti ei saa selleks põhjuseks olla üksnes A. Toomitsa teistsugune arusaam korrektsest riietusest. Halduskohus rikkus halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 16 lg-te 2 ja 3 nõudeid, kui pidas A. Toomitsa seletustega tõendatuks, et distsipliinirikkumise õhtul oli väljas 25 kraadi sooja, hinnates sellega särgivarrukate üleskeeramise põhjendatuks ja justkui vältimatuks. Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi keskkonnafüüsika labori arhiivi andmetel mõõdeti Tartus
  20. juunil 2009 keskmiseks õhutemperatuuriks +11˚C ja kella 14.20 paiku oli see +13 ja +14˚C vahel, keskmine tuulekiirus 5,8m/s. Halduskohus on ebaõigesti järeldanud, et kui A. Toomitsat ei oleks karistatud Tartu Vangla kodukorra p 3.2 nõude rikkumise eest, oleks see mõjutanud distsiplinaarmenetluse lõpptulemust ja talle määratud distsiplinaarkaristuse raskust. A. Toomitsat karistati noomitusega, mis on kõige leebem karistusliik ja seetõttu on ilmselge, et veel leebemat karistust olnuks võimatu kohaldada. Ainuüksi varrukate üleskeeramise eest ei oleks A. Toomitsat üldse karistatud, kui ta oleks koheselt allunud vanglaametniku korraldusele varrukad tagasi alla lasta. Allumatus vanglaametniku korraldusele toob vältimatult kaasa distsiplinaarvastutuse, kuna korraldustele mitteallumine ohustab vangla julgeolekut ja üldist õiguskorda. Just see asjaolu sai distsiplinaarvastutusele võtmise vajalikkuse kaalumisel määravaks. Arvestades aga distsiplinaarüleastumise raskust, mille tõttu A. Toomitsale vanglaametniku poolt korraldus üldse anti, pidas vangla piisavaks karistuseks noomitust. See ei ole allumatuse eest mingil juhul liialt karm karistus.
  21. A. Toomits vaidles oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu, paludes halduskohtu otsuse jõusse jätta. Vastuse põhjenduste kohaselt ei ole halduskohus tõendeid ebaõigesti hinnanud ega menetlusnorme rikkunud. Kohtumenetluse käigus on tõendatud, et Tartu Vangla rikkus distsiplinaarmenetluse läbiviimisel menetlusnorme ning A. Toomitsale ei tagatud piisavat võimalust omapoolsete seletuste andmiseks ja menetlusmaterjalidega tutvumiseks. Tartu Vangla jättis vangla kodukorra rikkumise hindamisel arvestamata olulise asjaolu, et intsident toimus spordiväljakul sporditegevuse käigus. Kinnipeetavatel puudub võimalus eraldi spordiriietuse kandmiseks. Tartu Vangla esitatud andmed temperatuuri kohta intsidendi päeval ei ole eksperthinnang ning ei ole täpne tõend, temperatuuri hindamisel on jäetud arvesse võtmata, et vangla spordiväljak asub hoonete vahel ja seal on tuulevaikne. 3 Apellatsioonkaebuses ei ole toodud ühtegi olulist tähtsust omavat tõendit ning vangla püüab apellatsioonkaebusega varjata võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  22. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
  23. veebruari 2010 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas alusetu. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ühe süüteo alusetu omistamine võis mõjutada kaebajale määratud distsiplinaarkaristuse raskust. Kuigi kaebajale on määratud kõige kergem distsiplinaarkaristus, võis kahes rikkumises süüdistamine tuua kaasa selle, et kaebaja suhtes üldse algatati distsiplinaarmenetlus. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida seda, et ringkonnakohtu arvates pole tõendamist leidnud asjaolu, et kaebaja ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele. Kaaskinnipeetavad on kinnitanud, et kaebaja täitis pärast valvuri selgitust talle antud korralduse. Seega puudub alus vastustaja väitel, et kaebaja laskus valvuriga pikemasse vaidlusesse, kuna seda ei kinnita muud tõendid. Asjaolu, et kaebaja ei täitnud koheselt valvuri korraldust, vaid nõudis selgitust, ei tähenda ringkonnakohtu arvates seda, et kaebaja ei täitnud valvuri seaduslikku korraldust. Kaebaja on väitnud, et esialgse distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt pidi kogu menetlus piirduma vestlusega. Ka see kinnitab seda, et menetlust läbi viiva isiku arvamuse kohaselt ei olnud tegemist nii tõsise üleastumisega, mille eest oleks pidanud karistama distsiplinaarkorras. Vastustaja ei ole sellist kaebaja väidet ümber lükanud, vaid on seda kinnitanud ka halduskohtu istungil. Ringkonnakohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud Tartu Vangla kodukorra punkt 7.1.1 rikkumine ning seega on kaalutlusotsus õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Seoses sellega puudub ringkonnakohtul vajadus anda oma arvamust apellatsioonkaebuse sellele osale, mis puudutab kaebajale süüks arvatud vangla riietuse ebakorrektset kandmist. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad vastustaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv 250 krooni) tema enda kanda. Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.