3-09-2765/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-2765 Haldusasi Hannes Laasi kaebus Viru Vanglale spordikinnaste laost väljastamiseks ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. veebruari 2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Hannes Laasi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
3. mai 2010 Menetlusosalised Kaebaja - Hannes Laas Vastustaja - Viru Vangla, esindaja Eve Kangro RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
4. veebruari 2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates
5. juunist
6. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
7. 05.08.2009 esitas kinnipeetav Hannes Laas Viru Vanglale taotluse spordikinnaste laost väljastamiseks. 31.08.2009 vanglale esitatud selgitustaotlusele kinnaste väljastamisest keeldumise põhjenduste saamiseks märkis H. Laas 07.09.2009 täiendavalt peale, et ei soovi kirjalikku vastust. 08.09.2009 esitas H. Laas vaide ning palus oma taotluse uut läbi vaatamist ja kinnaste kambrisse lubamist. 10.12.2009 tagastas Viru Vangla vaide põhjendusega, et samas asjas on kohtumenetlus juba algatatud.
8. 24.11.2009 saabus Tartu Halduskohtusse H. Laasi kaebus, kus paluti teha Viru Vanglale ettekirjutus spordikinnaste kambrisse lubamiseks. Kaebaja märkis, et tal on õigus hoida kambris kokku kuni 30 kg asju, kindad pole spordivahend vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 64’ p 9 mõistes ega vasta vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 15 lg 2 tunnustele ning nende kohta pole vangla teinud haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 56 lg 3 sätetele vastavat otsust. Kaebuse täienduses märkis H. Laas Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-95-08 ja Euroopa Vanglareeglistikule tuginedes, et sportimisvõimalus peaks olema tagatud igapäevaselt, kuid Viru Vangla on muretsenud ebakvaliteetsed seadmed, mistõttu on spordikindad vajalikud. Lisaks tuleb neid kasutada ka harjutuste puhul, mida tehakse põrandale toetudes. Kaebaja väitis, et vastustaja poolt viidatud vestlus oli agressiivse iseloomuga, teda ähvardati selle käigus ega nõustutud tema poolt pakutud kokkuleppega.
9. Viru Vangla palus H. Laasi kaebust mitte rahuldada. Vastustaja viitas VangS § 46 lg-le 2 ja § 66 lg-le 1, VSkE §-le 641 ning leidis, et spordikinnaste kambrisse saamise taotlus on põhjendamatu, kuna kinnipeetavatel ei ole seal spordivahendeid. Vangla ei saa julgeoleku kaalutlusel lubada olukorda, kus kinnipeetavatel on kambris esemed, millised pole küll keelatud, kuid on otstarbest lähtuvalt ebavajalikud. Vangla on otsustanud lubada kaebajale tema isiklike spordikinnaste kasutamist järelevalve all ajal, mil ta kasutab sportimiseks trenažööri. Seda selgitati ka kaebajale, kuid teda see lahendus ei rahuldanud ning on tekkinud arusaam, et H. Laas ei soovi kasutada spordikindaid selleks ettenähtud otstarbel. HALDUSKOHTU LAHEND
10. Tartu Halduskohus jättis
11. veebruari 2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole VSkE §-s 641 kehtestatud keelatud asjade loetelus spordikindaid nimetatud, kuid selle paragrahvi p-s 9 sätestatu kohaselt tohivad spordivahendeid omada vaid avavangla kinnipeetavad. Mõiste spordivahend on väga üldine ja seetõttu mitmeti mõistetav. Seda keelatud asjade loetelu kehtestamisel kasutades ei ole vastava määruse andja aga ilmselgelt silmas pidanud olukorda, kus spordivahend on kinnipeetavale keelatud, kuid selle kasutamist abistav vahendid või ese lubatud. Kuna vastava taotluse ja vaide lisades kirjeldatud konkreetsed kindad on kaebaja enda väidetel kasutatavad vaid sportimisel, tuleb neid käsitledagi kui sellekohaseid abivahendeid, milledel ei saa kinnipeetava kambris ilma spordivahenditeta olemasoluta mingit otstarbest tulenevat põhjendust olla. Viru Vangla väidetel on isiklikud spordikindad H. Laasile tagatud ajal, mil ta kasutab sportimiseks trenažööri ja seega ei riku nende kambrisse mittelubamine sisuliselt tema õigusi neid vastavalt otstarbele kasutada. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
12. H. Laas esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
13. veebruari 2010 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus tõlgendanud valesti seadust, jätnud arvestamata või arvestanud ebaõigesti esitatud tõendeid ja jõudnud seetõttu väärale järeldusele. Asja õigeks lahendamiseks on vajalik teha kindlaks, kas on olemas tõendeid, milliste alusel võiks spordikindad VangS § 15 lg 2 sätetele vastavaks lugeda. Oluline ei ole vangla arvamus, et spordikindaid ei ole kambris vaja. Vangla saab keelata kindaid vaid VangS § 15 lg 2 alusel, mitte enda arvamuse alusel. Viru Vangla direktori 05.09.2008 käskkirja nr 208 lg 2 p 2.3 lubab omada kambris 1 paari kindaid. Viru Vangla tegi kaebajale pakkumise, lubades kasutada kindaid 3-l korral nädalas treeningul. Vastutasuks nõuti, et kaebaja võtaks tagasi kohtusse esitatud kaebuse. Kaebajal on tuginedes VangS § 55 lg-le 1 ja kohtupraktikale õigus tegeleda kehakultuuriga, s. h kasutada spordikindaid kui vajalikku abivahendit minimaalselt 1 tunni jooksul igapäevaselt. Samas keeldus vangla hüvitamast 250 krooni riigilõivu, millise kaebaja oli sunnitud halduskohtusse pöördumisel tasuma. 2 Kaebaja vajab kindaid kaitsmaks käsi harjutuste ajal, mida ta teeb põrandale toetudes, s. h kambrisiseselt. Seega on spordikinnastel kaebaja jaoks kambris otstarve. Seadus ei näe ette, et lubatud või keelatud ese väljastatakse kinnipeetavale ajutiselt. Lubatud esemed on lubatud, kas laos või kambris.
14. Viru Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt jääb vastustaja halduskohtule esitatud kirjalike seisukohtade juurde ning ei pea vajalikuks neid vastuses apellatsioonkaebusele täielikult korrata. VSkE-s abstraktselt toodud mõistete sisustamisel tuleb lähtuda VangS § 15 lg 2 mõttest ja eesmärgist. Kinnipeetavatel ei ole kambris spordivahendeid. Osakonnas, kus kaebaja paikneb, on vangla poolt kinnipeetavatele tagatud päevaruumis trenažöör. Seega on sportimine trenažööril võimalik vaid päevaruumis ja seda ajal, mil kambrite uksed on avatud. Kaebaja väide, et spordikindad on kambris vajalikud käte kaitsmiseks sportimise ajal, on otsitud. Vangla eeldab, et kaebaja soovib tegeleda tervisespordiga ning tervisespordi harrastamisel ei ole vajalik kanda spordikindaid. Kambris ei ole ainuvõimalikuks sportimise viisiks harjutuste tegemine toetudes samal ajal kätega põrandale. Kaebajale on igapäevaselt tagatud VangS § 55 lg-s 2 sätestatud õigus, s. o 1 tund kestev jalutuskäik värskes õhus, mil on samuti võimalik soovi korral teha võimlemisharjutusi ja anda füüsilist koormust oma kehale. Seega ei ole kaebaja taotlus spordikinnaste kambrisse lubamiseks põhjendatud. Kambrisse mittevajalike esemete lubamine toob kaasa ohu vangla üldisele julgeolekule, sest raskendatud oleks igapäevaselt loenduse käigus tehtav kambrite visuaalne kontroll aga ka läbiotsimiste teostamine. Kinnipeetavatele kambrisse mitteotstarbeliste esemete lubamine võib tuua kaasa vangla julgeoleku ohu VangS § 15 lg 2 p 3 mõttes. Vastustaja peab võimalikuks lubada kaebajal kasutada tema isiklikke spordikindaid 3-l korral nädalas järelevalve all, seda ajal, mil ta kasutab trenažööri. Kaebaja viide Viru Vangla direktori 05.09.2008 käskkirja nr 208 „Esimese üksuse lukustatud kambritesse, teise, kolmandasse ja viiendasse üksusesse ning töötavate kinnipeetavate osakonda paigutatud kinnipeetavate riietus“ p-le 2.3, mille kohaselt võib kinnipeetaval olla kambris isiklikest esemetest 1 paar kindaid, on asjakohatu. Nimetatud haldusakti eesmärgiks ei ole lubada kambrisse spordikindad, vaid haldusakt annab loa omada kinnipeetavatel kambris kindaid, kaitsmaks käsi ilmastikumõjude eest, näiteks jalutuskäigul viibimise ajal. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
16. veebruari 2010 otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole kaebajal spordikinnaste omamine kambris vajalik. Vastavalt vastustaja seletustele, on kaebajal võimalik spordikindaid kasutada ajal, mil tal on kolmel korral nädalas võimalik kasutada trenažööri. Kuidagi ei saa nõustuda kaebajaga nagu oleks spordikindad talle vajalikud ka harjutuste tegemise ajal kambris. Selliste harjutuste tegemiseks ei ole vaja kasutada spordikindaid. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et spordikinnaste puhul on tegemist tugevdatud kinnastega ja nende omamine kambris on keelatud vangla julgeolekukaalutlustest lähtuvalt. Selliseid kindaid on võimalik kasutada teiste isikute kallal vägivalla tarvitamiseks, kaitstes samaaegselt enda käsi. Asjaolu, et kaebajal on õigus omada ühte paari kindaid kambris kaitsmaks käsi ilmamõjutuste eest, ei pea tingimata kaasa tooma 3 seda, et kaebajal on võimalik omada kambris ka spordikindaid. Spordikinnaste mitteomamine ei võta kaebajalt ära õigust tegeleda kehakultuuriga. Ka muud apellatsioonkaebuses toodud asjaolud ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi