KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märts 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-1931 Haldusasi J.A.

§ 5

lg-st 4 kohustust paigutada parkimiskella osuteid täpselt mehaanilise kella tööpõhimõtet arvestades. Peamine nõue on, et parkimise algusaeg peab olema tähistatud arusaadavalt ja üheselt mõistetavalt. Selge on, et kõige täpsemalt ja arusaadavamalt on parkimise algusaeg tähistatud juhul, kui parkimiskella osutid paigutatakse vastavalt mehaanilise kella tööpõhimõtetele. Kuid ainult asjaolu, et parkimiskella ajanäit ei kajasta täpselt mehaanilise kella näitu, ei tähenda, et parkimise algusaeg ei ole arusaadav, mis toob koheselt kaasa viivistasu määramise. Kohus ei nõustu vastustajaga, et parkimise algusaeg vaidlusalusel juhul ei ole esitatud fotodelt arusaadav ja tuvastatav. Fotodelt nähtub, et parkimiskellal asub minuti osuti number 8 peal ning tunniosuti asub poole minutijaotuse võrra üle 8 (üheksa suunas). Vaidlusalusest osutite asendist ei ole võimalik välja lugeda ühtegi muud kellaaega. Kuigi osutid ei ole paigutatud parkimiskellal vastavalt vastustaja poolt nõutud mehaanilise kella osutite paigutusele, ei ole võimalik esitatud fotolt lugeda muud kellaaega välja kui 8.

1. Parkimist reguleerivate õigusaktide järgi ei ole viivistasu määramine seatud sõltuvusse osutite paigutamise täpsusest parkimiskellal, vaid sellest, kas fikseeritud kellaaeg on arusaadav ja üheselt selge. AS Ühisteenused poolt 07.07.2009 koostatud viivistasu otsus nr TA-64878 on õigusvastane ning kuulub tühistamisele. Õigusselgusest lähtuvalt kuulub tühistamisele ka Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna 04.08.2009 korraldus nr
2. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. AS Ühisteenused esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
4. novembri 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt tuleb halduskohtu otsus tühistada nii materiaalõiguse väära kohaldamise kui ka tõendite ebaõige hindamise tõttu. Halduskohus on vääralt sisustanud LS § 501 lg-t 4 ja Tartu Linnavolikogu 07.12.2006 määruse nr 47 "Parkimistasu" (edaspidi määrus "Parkimistasu") § 5 lg-t
5. Parkimiskella kasutamise eesmärgiks on fikseerida kellaaeg, millal on alustatud sõiduki parkimist. Kui isik kasutab kellaaja märkimiseks kahe osutiga parkimiskella, on ta 3 kohustatud fikseerima mõlema seieri abil kellaaja, millal ta oma sõiduki parkimist alustas. Eeldada saab, et kui juht kasutab parkimise algusaja märkimisel kahe osutiga parkimiskella, lähtub ta osutite liigutamisel mehhaanilise kella tööpõhimõttest. Seda põhjusel, et parkimiskell ise kajastab mehhaanilise kella tööpõhimõtet ning sellega fikseeritud parkimise algusaja kindlaksmääramisel lähtub keskmine, mõistlikult käituv inimene samuti eeldusest, et parkimiskell kajastab parkimise algusaega ligilähedaselt samasuguse seierite asetusega nagu mehhaaniline kell. Ei seadusandja ega ka ükski tasulist parkimist korraldav kohalik omavalitsus ei ole pidanud vajalikuks sätestada konkreetseid juhiseid, kuidas parkimiskellal parkimise algusaega fikseerida. Ehk sarnaselt apellandiga on nii seadusandja kui ka kõik teised omavalitsused eeldanud, et kellaaja märkimisel parkimiskellal lähtutakse üldtuntud mehhaanilise kella tööpõhimõtetest. Käesoleval juhul saab kell olla 08.40 vaid juhul, kui väike osuti on asetatud numbrite 8 ja 9 vahele, kolm kuni neli minutijaotist pärast numbrit 8, ning suur osuti 40 minuti peale. Kella väike seier saab asetseda numbril 8 või veidi edasi vaid juhul, kui kellaaeg on 08.00 või veidi rohkem. See tähendab, et ka juhul, kui kella väike osuti on asetatud pool minutijaotist üle number 8, ei saa taoline väikese osuti asend suure osuti suhtes üheselt mõistetavalt tähistada kellaaega 08.
6. Ehk vaidluse all oleva parkimiskella näidu puhul on ilmne, et vastustaja parkimiskell ei kajasta parkimise algusaega täpselt mehaanilise kella seierite omavahelist suhet kajastades, kuna selline osutite omavaheline asend pole tavalise kella puhul võimalik. Mehhaanilisel kellal lihtsalt ei asu osutid kunagi sellisel viisil, nagu need olid vastustaja poolt parkimiskellale paigutatud. Arvestades suure seieri asukohta, pidi olema eksitud väikese seieri asukoha määramisel. Võttes arvesse ebatäpsuse väikese seieri paigutamisel, on esmasel visuaalsel vaatlusel sellisel juhul võimalik nentida üksnes seda, et kellaajaks võis olla soovitud märkida kas 07.40 või 08.40, sest eksimisulatus väikese seieri asetuses oleks sellisel juhul ligikaudu samasugune. Ebatäpselt paigutatud tunniosutit võib tõlgendada ka selliselt, et see ei olnud mitte piisavalt number 9 suunas, vaid oli ületanud ekslikult veidi numbrit
7. Mõlemal juhul kajastaks kell erinevat aega. Kui lähtuda seisukohast, et parkimise algusaeg peab olema tähistatud üksnes arusaadavalt, tekitaks see probleeme parkimiskorra ühetaolises toimimises ja annaks võimaluse liiga paljudeks erinevateks tõlgendusteks kellaaja märkimisel ja lugemisel. Tulenevalt asjaolust, et isikute arusaam üheselt arusaadavast kellaajast on väga erinev, ei olegi võimalik LS § 501 lg 4 ja Tartu Linnavolikogu 07.12.2006 määruse nr 47 "Parkimistasu" § 5 lg 4 sätestatud parkimise algusaja märkimise regulatsiooni tõlgendada nii kitsendavalt, nagu seda on teinud halduskohus. Vaidluste vältimiseks on parkimise algusaja märkimisel mõistlik lähtuda eeldusest, et kellaaeg on parkimiskellal arusaadav ja üheselt mõistetav siis, kui selle seierid on asetatud ligikaudu selliselt, nagu need asetseksid mehhaanilisel kellal. Ning kui mehhaanilisel kellal sellist seierite asetust kunagi ei esine, ei ole ka märgitud kellaaeg arusaadav ega üheselt mõistetav. Mehhaanilise kella tööpõhimõttest lähtumine on oma iseloomult kõige objektiivsem. Parkimise algusaega ei saa tagantjärele tõendada. Parkimiskontrolör saab lähtuda üksnes fikseeritud märgistusest. Antud juhul tegi parkimiskontrolör isiklikult asja juures olevad fotod parkimiskellast. Parkimiskontrolöride palk ei sõltu määratud viivistasu otsuste koguarvust ning parkimiskontrolöril puudus igasugune isiklik huvi antud viivistasu otsuse määramiseks.
8. J.A. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt kinnitab apellandi seisukohtade ebaõigsust ning seda, et vastustaja oli parkimise algusaja parkimiskellaga tähistanud nõuetekohaselt ka jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2009 otsus haldusasjas nr 3-09-57.

§ 5

lg-st 4 ei tulene kohustust liigutada parkimiskella osuteid täpselt mehhaanilise kella tööpõhimõtet arvestades. Kehtib nõue, et parkimise algusaeg peab olema tähistatud arusaadavalt. 4 Arusaamatu on apellandi väide, et tuvastada kellaaja mitteüheselt mõistetavalt märkimine, ei ole vajalik, et parkimiskellalt saaks lugeda välja mitut erinevat kellaaega. Kui parkimiskellalt pole võimalik lugeda välja mitut erinevat kellaaega, siis järelikult on võimalik lugeda sellelt välja ainult üks kellaaeg ning tegemist on arusaadavalt märgitud kellajaga. Väited selle kohta, et fikseeritud kellaaeg ei vasta täpselt mehhaanilise kella tööpõhimõtetele on pahatahtlikud ning toovad kaasa viivistasu määramise ka olukordades, kus isik on teinud endast kõik oleneva, et märkida arusaadavalt parkimise algusaeg. Igapäevaseid toimetusi tehes on ebamõistlik nõuda inimestelt, et enne parkimise algusaja tähistamist juurdleksid nad mehaanilise kella tööpõhimõtete üle ning järgiksid seda, et kella väike osuti tuleb parkimiskellal asetada eelneva ja järgneva tunni vahele samasuguses ulatuses, kui on tunni raames liikunud minutiseier. Käesoleval juhul oli parkimise algusaeg tähistatud arusaadavalt, kuna juhul, kui parkimiskella tunniosuti asetseb numbril 8 või on sellest veidi nihutatud numbri 9 suunas nagu käesoleval juhul ning minutiosuti asetseb numbril 8, on mõistlikul inimesel võimalik üheselt järeldada, et parkimiskellaga on tähistatud kellaaeg 8.

1. Vastustaja oli parkimise algusaja märkimisel piisavalt hoolas ja tähelepanelik, kuna andis parkimisaja alguse edasi viisil, mis on igale inimesele arusaadav. Ka Tartu Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-09-57 leidnud, et õigusaktidest ei tulene kohustust paigutada parkimiskella osuteid täpselt mehaanilise kella tööpõhimõtet arvestades. Asjaolu, et mehhaanilisel kellal ei saa osutid kunagi paikneda täpselt sellises asendis, ei muuda parkimiskellaga tähistatud kellaaega iseenesest mitmetitõlgendavaks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
3. novembri 2009 otsus kuulub tühistamisele kohtu järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab J.A.i kaebuse AS Ühisteenused 07.07.2009 viivistasu otsuse nr TA-064878 ja Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna 04.08.2009 korralduse nr 675 tühistamiseks rahuldamata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Antud asjas käib vaidlus parkimiskella abil märgitud parkimise algusaja üle. AS Ühisteenused seisukoha kohaselt on parkimise algusaeg tähistatud üheselt mittemõistetavalt. A. A. i seisukoha kohaselt on see märgitud üheselt mõistetavalt. LS § 501 lg 4 kohaselt peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat aega.

§ 5

lg 4 sätestab, et kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Kirjaliku teate või parkimiskellaga märgitud parkimise alguaeg peab olema vormistatud loetavalt ja arusaadavalt. Kirjalik teade või parkimiskell peab olema paigaldatud sõiduki sisse esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt oleks võimalik tuvastada teate sisu või parkimiskella näit. Kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise algusaega nõuetekohaselt teada andnud, tekib parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Seega peab isik, kes soovib kasutada ettenähtud ulatuses tasuta parkimise õigust, määrama kirjaliku teate või parkimiskella abil loetavalt ja arusaadavalt kindlaks parkimise algusaja ja selle nähtavaks tegema. J.A. oli parkimise algusaja märkinud parkimiskella abil. Ringkonnakohus nõustub AS-ga Ühisteenused, et parkimise algusaeg ei olnud märgitud arusaadavalt. J.A. on halduskohtule esitatud kaebuses väitnud, et ta alustas oma sõidukiga parkimist kell 8.40, mille ta fikseeris parkimiskella abil. 5 Parkimiskellast tehtud fotode järgi otsustades (tl 8, 30, 31) paigutas J.A. parkimiskella osutid selliselt, et väike seier paiknes numbrite 8 ja 9 vahepeal (rohkem numbri 8 pool) ning suur osuti numbri kaheksa peal (varjates osaliselt numbri 8). Tavalisel mehhaanilisel kellal oleks väidetud parkimisaja algus kajastunud selliselt, et suur seier oleks paiknenud samas kohas (number 8 peal), kuid väike seier oleks olnud oluliselt rohkem numbri 9 suunas (asunud üks kriips enne 9). Kuigi õigusaktidest ei tulene kohustust paigutada parkimiskella osuteid täpselt mehhaanilise kella tööpõhimõtet arvestades, tuleb arvestada, et parkimiskell kajastab mehhaanilise kella tööpõhimõtet. Sellega fikseeritud parkimisaja algusaja kindlaksmääramisel lähtub keskmine, mõistlikult käituv inimene eeldusest, et parkimiskell kajastab parkimise algusaega samasuguse seierite asetusega nagu mehhaaniline kell. Seega oli J.A. parkimise algusaja märkinud üheselt mittemõistetavalt. Oluline on parkimiskella mõlema seieri asukoht. Mõlemad seierid koosmõjus peavad peegeldama üheseltmõistetavalt seda, mis oli parkimise algusaeg. Asjas puudub vaidlus selle üle, et väike seier ei olnud päris õiges kohas. Samas võib väikese seieri õige asukoha määratlemisel väita, et taheti märkida parkimisaja alguseks 7.40, mitte 8.40. Pigem on võimalik väita, et parkimisaja alguseks taheti märkida 7.40, kuna sellisel juhul oleks eksimus väikese seieri paiknemisel väiksem. Ringkonnakohus leiab, et AS Ühisteenused apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Viivistasu oli määratud põhjendatult, kuna parkimise alguskellaaeg oli tähistatud ebaselgelt ning mitmetimõistetavalt. LS § 502 lg 1 p 1 kohaselt tehakse viivistasu määramise otsus, kui parkimistasu on maksmata. LS §-st 501 lg 4 ja

§-st 5 lg 4 tuleneb, et kui parkimise algusaega ei ole nõuetekohaselt teada antud, tekib parkimise maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Seega oli viivistasu määramise otsus õiguspärane. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. AS Ühisteenused on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 250 krooni. Kuna AS Ühisteenused apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele, siis tuleb see summa välja mõista J.A.ilt AS Ühisteenused kasuks. Einar Vene Maili Lokk 6 Agu Timmi