3-09-2199/36

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-2199 Haldusasi Jevgeni Potštarjovi kaebus Tartu Vangla esimese üksuse juhi 14.08.2009 käskkirja nr 1-4/1182 tühistamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. novembri 2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Jevgeni Potštarjovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
3. märts 2010 Menetlusosalised Kaebaja - Jevgeni Potštarjov Vastustaja - Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. novembri 2009 otsus muutmata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates
5. märtsist
6. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
7. Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi K. Meho 14.08.2009 käskkirjaga nr 1-4/1182 karistati Tartu Vangla kinnipeetavat Jevgeni Potštarjovi kartserisse paigutamisega 5-ks ööpäevaks tingimisi 6-kuulise katseajaga Tartu Vangla kodukorra p-de 7.1.3 ja 7.2.3 nõuete süülise rikkumise eest. Rikkumine seisnes selles, et J. Potštarjov väljendus 22.07.2009 kella 14.30 paiku valvuriga suheldes ebaviisakalt, öeldes ametnikule „kozjol (sokk)“. 24.08.2009 esitas J. Potštarjov vaide Tartu Vangla 14.08.2009 käskkirja nr 1-4/1182 peale. 29.09.2009 vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata, kuna käskkirja väljaandmine oli õiguspärane.
8. 05.10.2009 saabus Tartu Halduskohtusse J. Potštarjovi kaebus Tartu Vangla 14.08.2009 käskkirja nr 1-4/1182 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole J. Potštarjovi süü tõendatud. Üheaegselt oli sama ukse juures vähemalt 5 kinnipeetavat ning see seab kahtluse alla vanglatöötaja Rein Kroonbergi sõnade tõepärasuse, et just kaebaja lõi jalaga vastu ust ja nimetas teda sokuks. Kaebaja ei saa loetleda neid kinnipeetavaid, kes olid lähedal, sest ta ei pööranud sellele tähelepanu ning temal ei ole ka kohustust mäletada neid kinnipeetavaid. Ukse juures oli koos kaebajaga kinnipeetavate grupp, kes ootas korrapidajalt ukse avamist. Nad ootasid kuskil 2 minutit, mis on pikk aeg. 1 minuti jooksul võiks valvur ukse lahti teha. Varasematest distsiplinaarrikkumistest seoses konfliktidega vanglatöötajatega ei saa juhinduda ning peab vaatama eraldi ainult seda juhtumit. Vangla ei leidnud ega kuulanud üle tunnistajaid, kes kinnitaksid R. Kroonbergi ütlusi. Vanglal ei ole otseseid tõendeid kaebaja süü kohta ega ka õigust karistada selle eest, mida kaebaja teinud ei ole. Kaebajal ei olnud mõtet vanglaametnikku sokuks nimetada.
9. Tartu Vangla leidis, et J. Potštarjovi kaebus on põhjendamatu ja vaidles sellele vastu. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud vanglaametniku R. Kroonbergi 22.06.2009 ettekandega nr 1196, mille kohaselt ütles kinnipeetav J. Potštarjov talle karjudes, et: „Kas sa „kazjol“ ei näe, et mina tulen ja ei jookse kohe avama“. Korruse uks, millest kinnipeetavad sisenesid, on kohe trepi kõrval ning avaneb koridori ehk väljapoole ning sellest mahub sisenema korraga üks või kaks kinnipeetavat. Kaebaja seisis ukse avamisel kohe ukse taga ning oli esimene uksest siseneja. Seega, kuna valvuril oli kaebajaga otsene silmside, ei ole alust kahelda, et just kaebaja käitus ebaviisakalt ning kasutas vanglaametnikuga suhtlemisel solvavat väljendit. Uksel, mille taga kinnipeetavad ootasid, on kitsas paksust klaasist aken. Seega, kui J. Potštarjov nägi läbi akna R. Kroonbergi tulemas, siis nägi R. Kroonberg ka teda. Kaebajal on kogu vangistusaja jooksul olnud probleeme vanglaametnikega suhtlemisel. Tema käitumine on üleolev ning ilmestab selgelt negatiivset suhtumist nii vanglaametnikesse kui ka üldisesse õiguskorda. Kaebaja käitumismustrit iseloomustavad vanglas juhtunud intsidendid ja varasemalt toimepandud ning kehtivad distsiplinaarkaristused. Distsiplinaarmenetluse läbiviija on arvestanud kaebaja distsiplinaarkorras karistamise ettepaneku tegemisel nii toime pandud teo raskusega, kui kaalunud preventiivse meetmena karistuse täitmise edasilükkamist, kui kaebaja käitub katseajal õiguskuulekalt. HALDUSKOHTU LAHEND
10. Tartu Halduskohus jättis
11. novembri 2009 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kaebaja süü vaidlustatud käskkirjas kirjeldatud rikkumises täielikult tõendatud. Kaebaja väide, et ta ei ole kasutanud solvavaid väljendeid ametniku R. Kroonbergi suhtes, on ümber lükatud ametnik R. Kroonbergi ettekandega, kus on märgitud, et J. Potštarjov 22.07.2009 kella 14.30 paiku tulles spordisaalist, peksis jalaga vastu teise korruse ust ja karjus, et: „Kas sa „kozjol“ ei näe, et mina tulen ja ei jookse kohe avama“. Kohtul ei ole kahtlust vanglaametniku ettekande sisu osas. Kaebaja väited on paljasõnalised ja ennastõigustavad. Kaebaja on selgitanud, et R. Kroonbergiga on ta kokku puutunud ainult nii palju, kui see valvur valves oli ja sai teada tema nime alles siis, kui luges ettekannet. Seega, R. Kroonbergil ja J. Potštarjovil üksteise suhtes mingeid erisuhteid ei ole, mistõttu puudus valvuril põhjus olla ettekande kirjutamisel erapoolik. Vastustaja tõendas kohtule juhtunu asjaolusid kirjeldades, et R. Kroonberg ei näinud, kes lõi jalaga vastu ust, kuid nägi ja kuulis, et just kaebaja solvas teda. Vanglaametniku ettekandega on tõendatud kaebaja süü ja selles situatsioonis oli välistatud vanglaametniku eksimus. Kaebajal endal on vanglaametnike kohustustest moondunud ettekujutus ja vale arusaam. Kaebaja leiab, et vanglaametnik on kohustatud koheselt avama ukse, kui kinnipeetavad 2 lähenevad uksele. Kaebaja ütlustest on näha, et tal puudus enesekriitika, ta õigustab ennast ja seega on seletatav ka eitamine distsipliinirikkumise osas. Kaebaja kasutas oma õigust distsipliinirikkumise vaidlustamiseks, lootes, et ainult valvuri ettekanne ei ole piisav karistuse määramiseks. Karistuse määramisel on arvestatud juhtumi asjaolusid, käskkirjas on märgitud otsuse tegemiseks ja karistuse määramiseks vajalikud kaalutlused. On arvestatud distsiplinaarrikkumise raskust ja laadi, kinnipeetava varasemat distsiplinaarkorras karistatust, samuti isiku suhtumist rikkumisse ning võimalust teda mõjutada õiguskuulekalt käituma. Karistusmäär on proportsionaalne, arvestades toimepandud süütegu ja isiksust. Käskkiri on motiveeritud, sanktsiooni valik on põhjendatud. Vastustaja on järginud vangistusseaduse (edaspidi VangS) §-des 63-64 sätestatut. Distsiplinaarkaristuse valikul on VangS § 63 lg 3 kohaselt arvesse võetud vangistuse täideviimise eesmärki. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
12. J. Potštarjov esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
13. novembri 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt on R. Kroonbergi ettekanne paljasõnaline ja seda ei saa keegi tõendada. Kaebaja on esitanud väiteid, et ta ei nimetanud R. Kroonbergi kitseks ega löönud jalaga ust ning oma süüd ta ei tunnista. Vastupidiselt kaebajale ei ole R. Kroonberg öelnud, et tal kaebajaga mingeid erilisi suhteid ei ole. Kuidas sai halduskohus siis otsustada, et R. Kroonbergil puudus põhjus olla kaebaja suhtes erapoolik. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas vastustaja halduskohtule tõendas, et R. Kroonberg nägi ja kuulis, et just kaebaja karjus tema peale. Uks, mis kinnipeetavaid R. Kroonbergist lahutas oli paks ja klaasiga 25x50 cm. Kaebaja isiklik arvamus, et ukse avamise ootamine üle 1 minuti on juba pikk aeg, ei saa olla tõendiks selle kohta, et rikkumine on toime pandud. Antud asi on lahendatud ebaobjektiivselt, ilma fakte ja tõendeid arvestamata.
14. Tartu Vangla vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt toimis halduskohus õigesti, hinnates mõlemat seletust kogumis teiste asjas kogutud tõenditega. Kaebaja kinnitas ise, et tal ei ole varem selle valvuriga kokkupuuteid olnud ja ta ei teadnud isegi tema nime. Sellega on tõendatud, et kaebajal ei ole varem olnud R. Kroonbergiga konflikte ning ka R. Kroonbergil puudus igasugune põhjus koostada väljamõeldud ettekannet talle tundmatu kinnipeetava kohta. Koridori uks, mille taga kaebaja distsipliinirikkumise toimepanemise ajal seisis, on paks ja sellel on kitsas piklik (laiusega 25cm, kõrgusega 50 cm) klaas. Just see asjaolu lükkabki ümber kaebaja väite, et ta seisis koridoris teiste kinnipeetavate keskel, mitte vahetult ukse juures. Läbi nii kitsa ukseklaasi on võimalik näha ainult seda isikut, kes seisab vahetult ukse juures, mitte ukse kõrval ega kellegi teise taga. Kinnipeetavaid sisse lastes oli R. Kroonbergil koheselt võimalik kinnipeetava kaelas oleva nimesildi järgi tuvastada isik, kes talle inetusi karjus ja seega oli ka eksimine välistatud. R. Kroonberg oli ettekannet koostades veendunud, et isik, keda ta läbi ukseklaasi karjumas nägi ja kuulis, oli kaebaja. Kaebaja muutus koridoris ukse avamist oodates ilmselt kannatamatuks ja see asjaolu põhjustaski distsipliinirikkumise toimepanemise. Teades, et koridoris puuduvad valvekaamerad, uskus J. Potštarjov, et vanglal ei ole võimalik tema süüd tõendada ning tal on võimalik valvurit karistamatult solvata. Ka see asjaolu tingis vajaduse kaebajat distsiplinaarkorras karistada. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
16. novembri 2009 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas alusetu. Kaebaja väide, et ta ei ole kasutanud solvavaid väljendeid valvur R. Kroonbergi suhtes, on ümber lükatud R. Kroonbergi ettekandega, kus on märgitud, et J. Potštarjov 22.07.2009 kella 14.30 paiku tulles spordisaalist, karjus, et: „Kas sa „kozjol“ ei näe, et mina tulen ja ei jookse kohe avama“. Ringkonnakohtul, nagu ka halduskohtul, ei ole kahtlust vanglaametniku ettekande sisu õigsuse osas, sest asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit või sellise tähendusega vastuväidet, mis annaks aluse seada kahtluse alla ettekandes toodud rikkumise kirjelduse või selle, et rikkumise pani toime just kaebaja. R. Kroonbergi ettekandes on selgelt kirjas, et valvuri suhtes väljendus ebaviisakalt just kinnipeetav J. Potštarjov ning eeltoodut kinnitab ka see, et just kinnipeetav J. Potštarjovile anti vahetult pärast ettekande koostamist võimalus anda ettekandes kirjutatud fakti kohta seletusi, millest kinnipeetav aga keeldus (tl. 25). Alles järgmisel päeval on kaebaja andnud omapoolse seletuse ja väitnud selles, et tema ei ole ettekandes kirjeldatud rikkumist toime pannud (tl. 23). HKMS § 16 lg 2 järgi peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Kaebaja ei ole millegagi tõendanud oma väiteid, et tema 22.07.2009 spordisaalist tulles valvuri suhtes ebaviisakalt ei väljendunud ning, et seda võis teha ükskõik kes nendest 4-5 kinnipeetavast, kellega koos ta spordihoonest tuli ja süüdimõistetute hoone teisele korrusele pääsemiseks valvuri poolt ukse avamist ootas. Samuti ei ole kaebaja teinud tema väidete kontrollimist võimalikuks haldusmenetluses ega ka kohtumenetluses, sest ei ole nimetanud ühegi kinnipeetava nime, kes temaga koos 22.07.2009 spordisaalist tulid ja oleksid eeldatavalt võinud vajaduse korral juhtunu kohta ütlusi anda. Kaebaja seisukoht, et tal ei ole kohustust mäletada neid kinnipeetavaid, kellega koos ta spordisaalist tuli või et ta ei pööranud sellele lihtsalt tähelepanu, ei vabasta kaebajat oma väidete tõendamise kohustusest. Pealegi ei ole usutav, et kaebaja, kes viibis teiste, 22.07.2009 koos temaga spordisaalist tulnud kinnipeetavatega samas sektsioonis juba teist kuud ja käis nendega koos ka iganädalaselt spordisaalis, ei suuda ka tema suhtes väidetavalt alusetult läbiviidava distsiplinaarmenetluse käigus nimetada ühegi nende 4-5 kinnipeetava nime, kes 22.07.2009 koos temaga spordisaalist tulid ja kellega koos ta sektsiooni ukse avamist ootas. Kuna nii vastustaja esindaja kui ka kaebaja enda selgituste kohaselt (tl. 48) ei olnud selles koridoris, e. trepikoja ukse juures, kus kinnipeetavad sektsiooni sisselaskmist ootasid, turvakaamerat ja eluhoone koridoris olnud kaamera videosalvestisi ei olnud säilinud, siis puudus vastustajal distsiplinaarmenetluse läbiviimise käigus reaalne võimalus kontrollida kaebaja väiteid videosalvestise kaudu. Eeltoodu tõttu ei saa videosalvestise läbivaatamata jätmist ka Tartu Vanglale ette heita.
17. Samuti ei ole asja materjalide pinnalt võimalik tuvastada ühtegi põhjendatud kahtlust selles osas, et valvur R. Kroonberg ei pruukinud mingil põhjusel olla kaebaja suhtes erapooletu ja võis tema kohta ettekande kirjutada alusetult. Kaebaja on ise halduskohtus tunnistanud, et tema kokkupuuted valvur R. Kroonbergiga on seisnenud üksnes selles, et see valvur on samas eluhoones valves olnud ja seal on ta teda mitmeid kordi näinud, ning, et valvuri nime sai ta teada, lugedes ettekannet (tl 48). Kui kinnipeetav ise ei olnud varasemalt selle konkreetse valvuriga lähemalt kokku puutunud ei tavasuhtluse tasemel ega ka konfliktsituatsioonis, siis puudub kohtul alus eeldada, et olenemata sellest võib ettekande 4 kirjutanud valvur ikkagi olla erapoolik ja kirjutada kaebaja väidete kohaselt tema kohta alusetu ettekande. Tulenevalt Tartu Vangla esindaja ja kaebaja enda poolt halduskohtu istungil antud olukorra kirjeldusest (tl. 47-48) selle kohta, milline nägi välja uks, mille taga kinnipeetavad sisselaskmist ootasid ja selle ukse klaas, kus seisis kaebaja ja mida (keda) ta läbi ukseklaasi nägi, kes tuli ust avama, kes kinnipeetavatest sisenes eluhoonesse esimesena jne, puudub ringkonnakohtul ka alus kahelda selles, et valvur R. Kroonbergil oli koridori ust avama minnes võimalik näha, kuulda ja kindlaks teha seda kinnipeetavat, kes talle karjus, et: „Kas sa, sokk, ei näe, et mina tulen ja ei jookse kohe avama.“ Kaebaja paljasõnalised väited selle kohta, et ta ei ole rikkumise toimepanemises süüdi, ei ole käsitletavad tõendina. Kaebaja ei ole distsiplinaarmenetluse läbiviimise käigus ega ka kohtus millegagi tõendanud oma väidet, et tema 14.08.2009 käskkirjas nr 1-4/1182 kirjeldatud rikkumist toime ei pannud ning samuti ei ole ta võimaldanud ka kohtu kaudu võimalike tõendite kogumist (ei ole nimetanud ühegi kaaskinnipeetava nime, kes vaidlusalust intsidenti pealt nägid), mistõttu puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Agu Timmi Einar Vene 5 Maili Lokk