3-09-96/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2009, Tartu Haldusasja number 3-09-96 Haldusasi D.K. kaebus Viru Vangla direktori 13.10.2008 käskkirja nr 1563-KP tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. mai 2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus D.K. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - D.K. Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
3. mai 2009 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
4. D.K. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla direktori 13.10.2008 käskkirja nr 1563-KP tühistamiseks. Viru Vangla direktori 13.10.2008 käskkirjaga nr 1563-KP „Kinnipeetav D.K.le distsiplinaarkaristuse määramine“ karistati kinnipeetav D.K.t Viru Vangla kodukorra punkti 8.2.13, Viru Vangla direktori 04.04.2008 käskkirja nr 55 „Viru Vangla kinni peetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu“ punkti 1.29 (mille kohaselt on kinni peetavatele isikutele keelatud isevalmistatud elektriseadmed ja elektriseadmed võimsusega üle 1 kW) nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 10-ks ööpäevaks.
5. Kaebuse kohaselt karistati vaidlustatud käskkirjaga kaebajat teo eest, mida ta pole toime pannud. Käskkiri on ebaselge ja vigane. Kaebajalt ei võetud ära mitte isevalmistatud elektriseadeldist, vaid 2 patareid, mis olid kilega kinni seotud ja mõeldud kambrikaaslase kella jaoks. Seadeldis võeti ära kambrist, mitte kaebaja käest. Kaebajat süüdistatakse tätoveerimises, mida ta tegelikult teinud ei ole, kuid pidi selle eest kartseris karistust kandma. Kambris ei tätoveeritud mitte kedagi. Teine kinnipeetav oli lina taga peidus, sest ta ei tohtinud selles kambris olla.
6. Viru Vangla vaidles kaebusele vastu. Viru Vangla direktori vaidlustatud käskkirjas on süüteona märgitud, et kaebaja tätoveeris kaaskinnipeetavat, kuid hiljem on täpsustatud, et selline tegu ei ole tõendamist leidnud. Kooskõlas Viru Vangla kodukorra punktiga 8.2.13 on kinni peetavatel isikutel keelatud kasutada elektriseadmeid ebasihipäraselt ning omada ja kasutada omavalmistatud elektriseadmeid (Viru Vangla direktori 04.04.2008 käskkiri nr 55 punkt 1.29). Sama käskkirja punkt 1.35 kohaselt on vanglas keelatud tätoveeringute tegemiseks ettenähtud seadeldised. Kuigi käskkirja ja protokolli sisu on kohati ebaselge, nähtub mõlemast dokumendist üheselt, et kinnipeetavat on karistatud isevalmistatud elektriseadeldise omamise eest ja karistuse määramisel ei võetud aluseks kaaskinnipeetava väidetavat tätoveerimist. Patareisid on võimalik osta vangla kauplusest, kuid need on ette nähtud sihtotstarbeliseks kasutamiseks elektriseadmetes ning nende kasutusloa annab kinnipeetavale vangla direktor või tema poolt määratud isik. Patareide kokkuköitmine kilega viitab asjaolule, et neid soovitakse kasutada mittesihtotstarbeliselt. D.K.lt äravõetud esemed (patareidest seadeldis, tint ja lapp) kujutasid endast tätoveerimiseks vajalikke vahendeid. D.K. hoidis valvurite kambrisse sisenemisel käes kahest patareist koosnevat seadeldist ning musta tindiga täidetud tikutopsi. Tätoveeritav kinnipeetav lamas voodil, mis oli linaga kinni kaetud. Kuigi D.K. kambrikaaslasel ei tuvastatud värsket tätoveeringut, võib eeltoodu alusel arvata, et kokkupandud patareide näol oli tegemist isevalmistatud elektriseadmega, mida sooviti kasutada tätoveerimiseks. Kaebajat karistati selle eest, et ta omas patareidest isevalmistatud seadeldist, mida ei tohi vanglas omada ning sellise seadme valmistamine ning omamine on käsitletav distsiplinaarrikkumisena. Keelatud esemete omamist peetakse tõsiseks rikkumiseks, kuna nende omamisega võivad kinnipeetavad seada ohtu nii enda kui kaaskinnipeetavate elu ja tervise, aga samuti vangla üldise julgeoleku. HALDUSKOHTU LAHEND
7. Tartu Halduskohus jättis
8. mai 2009 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt ei ole distsiplinaarmenetluse käigus tuvastatud D.K. poolt toime pandud distsiplinaarsüüteona teise kinnipeetava tätoveerimist, kuid on tõendatud, et D.K. omas isevalmistatud seadeldist, mis koosnes kahest omavahel kilega kinniseotud patareist. Kinnipeetavat on Viru Vanglas tutvustatud 14.04.2008 vangistust reguleerivate õigusaktidega, sealhulgas vangistusseadusega (edaspidi VangS), vangla sisekorra eeskirjaga (edaspidi VSkE) ja Viru Vangla kodukorraga. Seega pani kinnipeetav toime distsiplinaarsüüteo, olles teadlik selle õigusvastasusest ja distsiplinaarkorras karistatavusest. D.K. väitis kohtuistungil, et lina oli voodi ees sellepärast, et kinnipeetav Vjatšeslav Borissov ei tohtinud kambris olla. Selle kohta, miks V. Borissov oli lamamisasendis, kaebaja selgitusi ei andnud. Kui V. Borissov tahtis tõepoolest ennast ära peita nagu kaebaja väidab, siis ei ole see väide tõsiseltvõetav ja tegemist on ilmselt hädavalega. Kahest patareist koosnevat seadeldist võib käsitleda isevalmistatud elektriseadeldisena. Asjaolu, et patareid olid vangla kauplusest ostetud, ei muuda nendest valmistatud seadeldist vanglas lubatud esemeks, sest patareid on kinnipeetavatele ette nähtud elektriseadmetes sihtotstarbeliseks kasutamiseks ning selleks annab kasutusloa vangla direktor või tema poolt määratud isik. Patareidest ise elektriseadme valmistamine ning vastava seadme omamine ja kasutamine on käsitletav distsiplinaarrikkumisena. Kaebajat ei ole karistatud musta tindi ja lapi omamise eest ning ära võeti need 14.09.2008 aktiga selle eest, et oli alust arvata, et neid kasutati tätoveerimisel. Kaebajat karistati kartserisse paigutamisega 10-ks ööpäevaks ning 2 arvestades, et kaebajal oli selle aja seisuga 5 kehtivat distsiplinaarrikkumist, ei karistatud teda rangelt. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
9. D.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
10. mai 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt pandi kaebajale esialgselt süüks teise kinnipeetava tätoveerimine, mille eest käskkirja järgi teda karistati 10-ks päevaks kartserisse paigutamisega. Hiljem selgus, et kaebaja ei tätoveerinud kedagi, vaid temalt võeti ära keelatud esemed, mis võivad olla tätoveerimiseks. Kindlaks pole tehtud, kas äravõetud keelatud esemed olid tõesti tätoveerimiseks. Vaidlustatav käskkiri on segane ja mitte arusaadav, samuti on seal puudused. Kambris viibiti kolmekesi, kaebaja, kaebaja kambrikaaslane Denis Goruškin ning V. Borissov. V. Borissov oli tõesti voodi peal ning lina oli voodil ees selleks, et valvur teda ei näeks, kuna V. Borissov ei tohtinud olla kaebaja kambris. Lina ei olnud selleks voodi ette pandud, et varjata mingit tegevust. V. Borissov läks kaebaja kambrisse, et mängida seal malet ja doominod. Kui valvurid kambrisse tulid, oli tõesti tinditops laua peal, mitte kaebajal käes. Poes ei müüda musta värvi pastakat ning kaebaja valmistas ise musta värvi kuna ta tegeleb joonistamisega ja musta värvi tegemine pole keelatud. Äravõetud patareid kuulusid kaebaja kambrikaaslasele D. Goruškinile, millega viimane laadis oma käekella väikest patareid. Kuigi esemete äravõtmise ajal viibis kambris kolm kinnipeetatavat, võeti seletus ainult kaebajalt ja karistati ainult teda, kuigi ta pole süüks pandud tegu toime pannud. Vangla ei ole tuvastanud, kellele äravõetud esemed kuulusid, kuid kaebajale need ei kuulunud.
11. Vastustaja Viru Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole kaebaja apellatsioonkaebuses viidanud, millist materiaalõiguse normi halduskohus ebaõigesti kohaldas või millist kohtumenetluse normi rikkus. Seega ei ole apellatsioonkaebuses argumente, millele tuginedes saaks ringkonnakohus kontrollida esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust. Kaebaja on korranud esimese astme kohtule esitatud kaebuse sisu ning on jätnud välja toomata, mida halduskohus otsuse koostamisel valesti tegi. Kaebaja väide, et vangla ei ole võtnud teistelt kambris viinud kinnipeetavatelt seletusi ja ei ole uurinud välja, kellele äravõetud esemed kuulusid, on esitatud apellatsioonkaebuses esmakordselt. Apellatsioonkaebusest ei nähtu ühtegi asjaolu, miks ei saanud kaebaja vastavat väidet esitada juba esimese astme kohtukaebuses ning seetõttu jätab vastustaja antud väite tähelepanuta. Apellatsioonkaebuses toodud väidetele on vastustaja esitanud omapoolsed seisukohad juba halduskohtule esitatud vastuses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
13. mai 2009 otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks lisada järgmist. 3 Kaebaja on väitnud, et vaidlustatud käskkiri on raskesti arusaadav ja puudustega. Samas ei ole apellatsioonkaebuses välja toodud puudusi, mida see käskkiri väidetavalt sisaldab. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlustatud käskkiri vastab seaduses sätestatud nõuetele. Selles on välja toodud käskkirja väljaandmise faktilised ja õiguslikud alused. Apellatsioonkaebuses on kaebaja viidanud ka sellele, et temalt äravõetud patareid kuulusid hoopis tema kambrikaaslasele D. Goruškinile. Varem ta seda väitnud ei ole. Kaebajale on distsiplinaarmenetluse käigus antud võimalus anda omapoolseid seletusi. Distsiplinaarmenetluse käigus ei ole kaebaja kordagi väitnud, et temalt äravõetud esemed kuuluksid kellelegi teisele. Kaebaja ei ole ka taotlenud kaaskinnipeetavalt seletuse võtmist. Samuti ei ole ta neid väiteid ja taotlusi esitanud halduskohtu istungil. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on püüdega vabaneda vastutusest toimepandud distsipliinirikkumise eest. Mingeid tõendeid, mis kinnitaksid kaebaja poolt väidetut, ei ole kaebaja esitanud ka apellatsioonimenetluses. Seega on tegemist kaebaja paljasõnalise väitega, mis tuleb jätta tähelepanuta. Tunnistaja Ü. Soomlais on kinnitanud, et kambrisse sisenemise ajal oli just kaebaja käes kahest patareist koosnev seadeldis. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda tunnistaja seletuses. Seega on halduskohus õigustatult leidnud, et kaebaja on süüdi talle süüks arvatud distsipliinirikkumise toimepanemises ja puuduvad alused vaidlustatud käskkirja tühistamiseks. Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi