KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht
- detsember 2009, Tartu Haldusasja number 3-09-419 Haldusasi OÜ Terviklik Mina kaebus haridus- ja teadusministri 29.01.2009 käskkirja nr 61 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- mai 2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Terviklik Mina apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - OÜ Terviklik Mina, esindaja Eiko Keeman Vastustaja - Haridus- ja teadusministeerium Mitte võtta asja juurde apellatsioonkaebusele lisatud seminaritööd „Psüühilise tervise käsitlus erinevates psühhoteraapia teooriates“, E. Keemani selgitustaotlust, OÜ Terviklik Mina kaebust Eesti Riikliku Eksamija Kvalifikatsioonikeskuse kutseharidusosakonna toimingule, kaebaja kirjalikult esitatud väiteid ekspertiisi vigade ja valeinfo esitamise ning andmete fabritseerimise kohta ja Direktiivi rakendamise käsiraamatut. RESOLUTSIOON Jätta OÜ Terviklik Mina apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- mai 2009 otsus muutmata. Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- OÜ Terviklik Mina esitas Tartu Halduskohtule 23.02.2009 kaebuse haridus- ja teadusministri 29.01.2009 käskkirja nr 61 „Ekspertiisikomisjoni moodustamine“ tühistamiseks.
- Kaebuse kohaselt esitas OÜ Terviklik Mina 27.10.2008 koolitusloa taotluse kutsehariduse õppekavale „Transpersonaalne nõustamine“ ning soovis erakutsekooli asutamist, et oleks võimalik ametlikult Eestis läbiviidava õppe järel pakkuda lõpetajatele ka Briti NVQ4 tasemel kvalifikatsiooni Higher Proffessional Diploma in Councelling. Kaebaja peab ekspertiisi tegemise vajadust põhjendamatuks. Käskkirja lisas toodud küsimustikud ekspertiisikomisjonile väljuvad seadusega toodud raamidest. Ekspertiisikomisjoni moodustamise käskkirja andmine ega ka käskkirjas toodud küsimustik täies mahus ei ole kooskõlas Euroopa Liidu (edaspidi EL) siseturu õigusega. Kõik eksperdid on Tartu Ülikooli taustaga ning nende täiendkoolituse kohta teistes valdkondades puudub info. Ei ole põhjendatud, et ekspertiisi tegemisel kasutatakse ainult teise valdkonna, teise koolkonna ja teise haridustaseme eksperte. Kaebaja seab kahtluse alla ka käskkirja lisas toodud ekspertiisikomisjonile esitatud küsimuste kohasuse õppekava hindamisel. Kaebajale jääb arusaamatuks, kas Suurbritannias SACH International poolt analoogse õppekava alusel osutatav õppetöö ja selle alusel väljaantav diplom on tunnustatud Eesti riigi poolt kehtiva õiguse alusel.
- Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM) taotles jätta kaebuse rahuldamata. Käskkirja andmise aluseks on erakooliseaduse (EraKS) § 8 lg 1, mille kohaselt tehakse haridus- ja teadusministri käskkirja alusel õppekavale, millele koolitusluba taotletakse, õppemateriaalsele baasile või arengukavale ekspertiis ning moodustatakse vastav komisjon, kes hindab, kas õppekavas õppe eesmärgiks seatud vajalikud pädevused, oskused ja teadmised on õppekavaga saavutatavad või kas õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia vastava taseme õpet ning kas tagatud on erakooli jätkusuutlikkus. Põhjalik õppekava kvaliteedi ekspertiis teenib nii HTM-i kui ka koolitusloa taotleja huve. EL-i õiguse kohaldamine saab kõne alla tulla üksnes siis, kui Eesti õigus seaks teise liikmesriigi ettevõtjad ebasoodsamale positsioonile. Antud juhul kehtib EraKS § 2 lg-st 1 tulenev piirang võrdselt nii Eesti kui ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtjatele. Ekspertiisi tegemine on vajalik ja põhjendatud, kuna vaja on kontrollida Eestis tegutsevate ettevõtete nõuetele vastavust. Kaebaja on teavitanud ministeeriumi, milline on erakooli SACH International Suurbritannias määratletud tase, kuid see ei too automaatselt kaasa eeldust, et see tase vastab OÜ Terviklik Mina õppekava Eestis olemasolevale tasemele. OÜ Terviklik Mina on iseseisev äriühing, millel puuduvad muud seosed erakooliga SACH International peale selle omanikeringi ning ainuüksi asjaolu, et OÜ Terviklik Mina osanik peab Suurbritannias sama õpet pakkuvat kooli, ei anna alust väita, et HTM peaks loobuma EraKS §-s 8 sätestatud õppekava hindamise nõudest. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis
- mai 2009 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kaevatava käskkirja puhul tegemist menetlustoiminguga ning ainuüksi ekspertiisikomisjoni moodustamine ning küsimustiku kinnitamine ekspertiisikomisjonile ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Kaevatava käskkirjaga on moodustatud ekspertiisikomisjon, kinnitatud selle koosseis, määratud ekspertiisikomisjoni ülesanne, kinnitatud küsimustik ekspertiisikomisjonile ja kinnitatud ekspertiisikomisjoni töökord. Ajani, mil kaebus käesolevas asjas halduskohtule esitati, ei olnud ministeeriumi poolt välja antud OÜ Terviklik Mina koolitusloa andmisest keeldumise kohta haldusakti. Koolitusloa andmisest 2 keeldumise kohta on haldusakt välja antud 03.03.2009 ning selle vaidlustamiseks on OÜ Terviklik Mina esitanud kaebuse 02.04.2009 (haldusasi 3-09-703). Vastustaja on rõhutanud, et põhjalik õppekava kvaliteedi ekspertiis teenib nii haridus- ja teadusministeeriumi kui ka koolitusloa taotleja huve, kuna positiivse ekspertiisiotsuse korral tagastatakse tagatisraha koolitusloa taotlejale (s. t täiendavaid kulusid koolitusloa taotlejale sellega ei kaasne) ning ekspertiis annab juba enne koolitusloa väljastamist koolitusloa taotlejale kasuliku eksperthinnangu õppekava kvaliteedi suhtes. Kaebaja taotlus haridus- ja teadusministri 29.01.2009 käskkirja nr 61 tühistamiseks jätab mulje, et koolitusloa taotleja ei ole huvitatud oma õppekava kvaliteedile sõltumatu hinnangu saamisest. Ministeerium märkis, et arvestatud on ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12.12.2006 Direktiivi 2006/123/EÜ (edaspidi Direktiiv) nõuetega. Oluline on eristada Eesti kehtiva õiguse ja Direktiivi funktsioone. Kehtiv õigus sätestab Eestis kehtivad nõuded erakooli asutamisele, Direktiiv aga nõuded teenuseosutajate asutamisvabadusele ja teenuste vabale liikumisele. Ministeerium on tunnustanud Direktiivi art 10 p-s 3 kajastatud põhimõtet, mille kohaselt autoriseeringu andmise tingimused ei tohiks dubleerida nõudeid ja kontrolle, mis on oma eesmärgilt samaväärsed või võrreldavad teises liikmesriigis kohaldatavate kontrollidega. Ettevõtte asutamisvabadust piiravate sätete kehtestamine on liikmesriigi pädevuses ning Euroopa Liidu õiguse kohaldamine saab kõne alla tulla üksnes siis, kui Eesti õigus seaks teise liikmesriigi ettevõtjaid ebasoodsamale positsioonile. Antud juhul kehtib aga EraKS § 2 lg-st 1 tulenev piirang võrdselt nii Eesti kui ka teiste EL liikmesriikide füüsilisest isikust ettevõtjatele, seega on lähtutud võrdsuse printsiibist. Ekspertiisi määramine õppekavale ning küsimustiku sisu on kooskõlas EraKS §-s 8 sätestatuga. Ekspertiisikomisjon ei pea tuvastama õppekava sarnasust Suurbritannias tegutseva erakooli SACH International õppekavaga. OÜ Terviklik Mina on äriühing, kellel puuduvad muud seosed erakooliga SACH International peale selle omanikeringi. Kuigi OÜ Terviklik Mina osanik peab Suurbritannias sarnast õpet pakkuvat erakooli, ei anna see alust selleks, et ministeerium ei peaks moodustama ekspertiisikomisjoni ega kinnitama ekspertiisikomisjonile küsimustikku õppekava hindamiseks. Nii ministeerium kui ka ekspertiisikomisjon kontrollivad esitatud õppekava vastavust Eestis kehtivatele nõuetele. Kaebaja on kahtluse alla seadnud küsimuse, et kas eksperdid valdavad koolkonna nõudeid õppekavale. Ekspertide ülesandeks antud asjas ei ole vaja hinnata õppekava vastavust koolkonna juhendile, vaid anda hinnang õppekava eesmärgiks seatud vajalike pädevuste, oskuste ja teadmiste saavutustele. Vastustaja on märkinud, et ekspertkomisjoni kõrgelt kvalifitseeritud liikmed saavad hinnangu anda ka psühholoogia valdkonnas, kus tuleb eristada isiku nõustamist ja kliinilist psühholoogiat. Kaebaja on käesolevas asjas esitanud väiteid ja selgitusi, mis ei seondu kaevatava käskkirjaga, küll aga võiksid need väited puudutada haldusakti, millega koolitusluba antakse või jäetakse andmata. Antud juhul on olnud aga tegemist menetlustoiminguga, mis iseseisvalt ei saa rikkuda kaebaja õigusi. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- OÜ Terviklik Mina esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
- mai 2009 otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt on jäetud tuvastamata, kas vaidluses tuleb kohaldada kehtiva õigusena EÜ asutamislepingu art-d 43, 46 ja 48 koos kaasuva juhtumiõigusega, mis tuleneb EÜ asutamislepingu art-st 220 ja
- Kohtu seisukoha esitamisel menetlustoimingu osas on viide õiguse allikatele jäetud esitamata ning seisukoht põhjendamata. Kohtuotsuse motiveerivast osast puuduvad täielikult viited EÜ asutamislepingu art 43 rakendamisele Euroopa Kohtu poolt antud tõlgendustest lähtuvalt. Siseriiklik kohus peab EÜ õiguse alusel kohtuasja lahendama lähtudes Euroopa Kohtu poolt asutamislepingule antud tõlgendustest, eriti kui puuduvad vastavat valdkonda reguleerivad määrused ja direktiivid. 3 Halduskohus on antud haldusasjas seda reeglit rikkunud. EÜ asutamisõiguse sätete kohaselt on omanikuna tütarettevõtja asutamine sihtriigis Eestis igati kohane EL asutamisvabaduse teostamise võimalus. Asjaolu, et OÜ Terviklik Mina ei ole SACH International tegevuslubade omanik, ei ole seega antud asjas oluline. Asja lahendamisel on halduskohus oma pädevuse piire ületades otsustanud, et asutamisõiguse sätted ei kuulu antud vaidluses kohaldamisele. Kuna EÜ asutamisõiguse sätted on Eesti põhiseadusest tulenevalt ülimuslikud, siis tuli antud kohtuasjas tuvastada millised piirangud seab EÜ õigus EraKS-i ja HMS-i rakendamisele ning kas nendest piirangutest on kinni peetud. Halduskohtu seisukoht, et kaevatava käskkirja puhul on tegemist menetlustoiminguga ning ekspertiisikomisjoni moodustamine ning küsimustiku kinnitamine ei saa rikkuda kaebaja õigusi, on vastuolus Euroopa Kohtu seisukohtadega, sest teostatav ekspertiis on osa liikmesriigi autoriseerimismenetlusest ning OÜ Terviklik Mina nn. omanikettevõtjal SACH Internationalil on olemas riiklik tunnustus rakendatavale õppekavale. Autoriseerimisskeemid on üks tavapärasemaid formaalsusi, mida teenuseosutajate suhtes liikmesriikides kohaldatakse ning nende puhul on tegemist asutamisvabaduse piiramisega. Seepärast võib vastavalt Direktiivi art 9 lg-le 1 autoriseerimisskeeme kasutada vaid juhul, kui need ei ole diskrimineerivad, on põhjendatud olulise avaliku huviga seotud põhjusega ning on proportsionaalsed. Ekspertiisikomisjoni moodustamine, mis pikendab tegevusloa taotluse menetlusaega kuni 2 kuud ning nõuab tagatisraha 4000 krooni, on autoriseerimisprotsessi põhiosale lisanduv piirang. Vale on halduskohtu väide, et vastustaja on tunnustanud Direktiivi art 10 p-s 3 kajastatud põhimõtet. Vastustaja ei ole esitanud ühtegi fakti või dokumenti, mis viitaks, milles see tunnustamine seisneb. EÜ asutamisõigusega on vastusolus ka käskkirja p 6, mis sätestab tagatisraha 4000 krooni tasumise ning selle tagastamise juhul, kui ekspertiisi tulemus on positiivne. Vahepeal on selgunud, et ekspertiisi tulemus on negatiivne ning see tuleneb asjaoludest, et komisjon oli erapooletu ja diskrimineeriv. Kui tuvastatakse ekspertiisikomisjoni poolt valeinfo esitamine ning andmete fabritseerimine, ei ole võimalik tühistada ekspertiisikomisjoni negatiivset otsust. Seega tekib rahaline kohustus nii, et selle tekkimine ei ole vaidlustatav. HTM ei edastanud ekspertidele mingeid andmeid selle kohta, et tegu on EL siseturu asutamisõigust teostava taotlejaga ning seda, et emaettevõtja tegevus on Suurbritannias riiklikult tunnustatud. Ekspertiisiga asuti andmete fabritseerimise teele ning kahjustati sellega ka kaebaja mainet.
- Haridus- ja teadusministeerium vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on ekspertiisi määramine menetlustoiming ning pole sellisena iseseisvalt üldjuhul vaidlustatav. HTM tunnustab Direktiivi art 10 p-s 3 kajastatud nõuete ja kontrolli dubleerimise keeldu. Samas ei ole kaebaja esitanud teise liikmesriigi pädeva järelevalveasutuse hinnangut või ekspertiisiotsust, millest nähtuks ja mille alusel saaks võrrelda, kas OÜ Terviklik Mina esitatud õppekava vastab Eesti õiguses kehtestatud nõuetele. City&Guilds koolitusluba ei ole samastatav ekspertiisiakti ega koolitusloaga EraKS mõistes. City&Guilds väljastatud dokument tõendab seda, et õppeasutus on vastavuses City&Guilds liikmetele kehtestatud kvaliteedikriteeriumitega. Kas aga õppekava ja õppe materiaalne baas on vastavuses Eestis kehtestatud kvaliteedikriteeriumitega, pole selle alusel võimalik tuvastada. Tagatisraha motiveerib koolitusloa taotlejaid esitama õigusaktidest tulenevatele nõuetele vastavaid ning sisuliselt hästi ülesehitatud õppekavasid. See, kas tagatisraha muutub koolitusloa taotleja jaoks ka reaalseks kuluks, sõltub ekspertiisi tulemusest. Seega ei saa see nõue olla iseseisvaks subjektiivse õiguse rikkumise tekke aluseks ekspertiisi määramisel. Reeglina ei saa kohus hinnata ekspertiisi õiguspärasust, vaid üksnes seda, kas ekspertiisi määramisel on kinni peetud menetlusreeglitest. Ekspertide töö tulemuse hindamiseks on vaja 4 spetsiifilisi teadmisi. Ekspertiisi tulemust ei saa kasutada tõendina ekspertiisi määramise käskkirja õiguspärasuse üle otsustamisel. Käskkirja õiguspärasust saab hinnata selle vastuvõtmise ajahetke kontekstis. Viidates EraKS § 8 lg-le 1 võimaldab ekspertiis hinnangu saamisse kaasata just vastava valdkonna spetsiifikat hästi teadvaid spetsialiste. Ekspertiisi määramine on koolitusloa menetluses tavaline protseduur ning kaebajal pole alust arvata, et OÜ Terviklik Mina puhul on ekspertiisi määramine midagi erakordset ja mõeldud üksnes koolitusloa väljaandmisest keeldumise aluse leidmiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- HKMS § 37 lg 2 ja TsMS § 238 lg 1 alusel ei võta ringkonnakohus asja juurde ja ei arvesta otsuse tegemisel apellatsioonkaebusele lisatud seminaritööd „Psüühilise tervise käsitlus erinevates psühhoteraapia teooriates“, E. Keemani selgitustaotlust, OÜ Terviklik Mina kaebust Eesti Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kutseharidusosakonna toimingule, kaebaja kirjalikult esitatud väiteid ekspertiisi vigade ja valeinfo esitamise ning andmete fabritseerimise kohta ja Direktiivi rakendamise käsiraamatut, sest tegemist ei ole tõenditega TsMS § 229 mõistes ja nendega ei ole võimalik tõendada asjaolusid, mis võiksid olla olulised hindamaks kaebaja õppekavale ekspertiisi määramise õiguspärasust. Apellatsioonkaebusele lisatud HTM 29.01.2009 käskkiri nr 61 ja Tartu Halduskohtu 11.05.2009 otsus on haldusasja toimikus juba olemas. Kuna eelnimetatud materjalid olid ringkonnakohtule saadetud koos apellatsioonkaebusega elektrooniliselt, mitte paberkandjal, siis puudub ringkonnakohtul vajadus neid TsMS § 238 lg 3 mõistes kaebajale tagastada. Selguse huvides võtab ringkonnakohus käesoleva asja materjalide juurde ekspertiisikomisjoni 20.02.2009 hinnangu OÜ Terviklik Mina kutseõppe kavale „Transpersonaalne nõustamine.“ Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohtu otsus jääb muutmata ning vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 ja TsMS § 654 lg-le 6 ei pea ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Käesoleva vaidluse esemeks on haridus- ja teadusministri 29.01.2009 käskkiri nr 61 «Ekspertiisikomisjoni moodustamine". Vaidlustatud käskkirjaga kinnitatakse ekspertiisikomisjoni koosseis ning küsimused, millele ekspertiisikomisjon peab ekspertiisi tegemise käigus vastama. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et ekspertiisi määramine on menetlustoiming. Riigikohtu 18.06.03 otsuses nr 3-3-1-53-03 on märgitud, et: „Ekspertiisi määramine ei kujuta endast haldusakti haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 tähenduses, sest sellega ei tekitata, muudeta ega lõpetata haldusvälise isiku õigusi ega kohustusi. Samuti ei ole ekspertiisi määramine eelhaldusakt haldusmenetluse seaduse § 52 lg 1 p 2 tähenduses, sest sellega ei tehta õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid." Reeglina ei vaidlustata menetlustoiminguid iseseisvalt, vaid koos haldusaktiga, sest haldusmenetluse seaduse § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Menetlustoimingut saab iseseisvalt vaidlustada siis, kui menetlusnõuete rikkumine toob kaasa menetlusosalise subjektiivse õiguse rikkumise sõltumata menetluse lõpptulemusest või siis, kui menetlusnõude rikkumisel on nii oluline tähendus, et rikkumine mõjutab igal juhul hilisema haldusakti sisu. Halduskohus ei pea kontrollima haldusakti või toimingu seaduslikkust, kui ta jõuab järeldusele, et see ei puuduta kaebaja õigusi (vt. näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi
- jaanuari
- a määrus haldusasjas nr 3-3-1-64-00;
- jaanuari
- a määrus 5 haldusasjas nr 3-3-1-65-00) Vaidlustatud otsuses on halduskohus leidnud, et komisjoni moodustamine ja ekspertiisi määramine OÜ Terviklik Mina kutseõppe õppekavale ei riku kaebaja õigusi, kuid on siiski hinnanud ka menetlustoimingu sisu. Kaebaja väide, et vaidlustatud käskkirja menetlustoiminguks lugemine on vastuolus Euroopa Ühenduse õiguse ja Euroopa Kohtu seisukohtadega, sest ekspertiis on osa liikmesriigi autoriseerimismenetlusest ja ekspertkomisjoni moodustamine pikendab koolitusloa taotluse menetlusaega, mistõttu tuleb seda lugeda autoriseerimisprotsessile lisanduvaks piiranguks, mille vastavust nõuetele peab saama eraldi kontrollida, ei ole õige. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene Euroopa õigusest või Euroopa Kohtu seisukohtadest nõuet, et autoriseerimismenetluse erinevaid osi peab olema võimalik eraldi vaidlustada. EraKS § 8 lõike 4 kohaselt pikeneb koolitusloa menetlemise tähtaeg tõepoolest ekspertiisi tegemise aja võrra, kuid kuna võimalus, et koolitusloa taotluse menetlemise käigus võidakse õppekavale määrata ekspertiis, on erakooliseaduses sätestatud ning seega on kaebajal menetlust alustades võimalik selle määramist ette näha, ei saa menetluse pikenemist ekspertiisi määramise tõttu lugeda iseseisvaks kaebaja subjektiivse õiguse rikkumise aluseks.
- Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumiseks ei saa pidada ka seda, et ekspertiisi määramisega kaasneb 4000 kroonise tagatisraha maksmise vajadus. EraKS § 8 lõike 3 kohaselt tasub koolitusloa taotleja enne ekspertiisi teostamist tagatisraha, mis tagastatakse, kui ekspertiis on positiivne. Seega motiveerib tagatisraha koolitusloa taotlejaid esitama õigusaktidest tulenevatele nõuetele vastavaid ning sisuliselt hästi ülesehitatud õppekavasid. See, kas tagatisraha muutub koolitusloa taotleja jaoks reaalseks kuluks, sõltub ekspertiisi tulemusest ja ei saa olla iseseisvaks subjektiivse õiguse rikkumise aluseks ekspertiisi määramisel.
- Põhjendatud ei ole ka kaebaja väited, et halduskohus oleks pidanud ka tuvastamata, kas vaidluses tuleb kohaldada kehtiva õigusena Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikleid 43, 46 ja 48, kuna asutamislepingu art 43 tõlgenduse kohaselt on asutamisvabaduse teostajal vaba valik valida endale asutamisõiguse teostamiseks õiguslike vormide vahel, sh filiaali, tütarettevõtte või agendi/esindaja vahel (Case 270/83, C-212/97 jm). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole viited asutamislepingu art-le 43, 46 ja 48 ning Euroopa Kohtu lahenditele siinkohal asjakohased. Art 43 kohaselt „keelatakse piirangud, mis kitsendavad liikmesriigi kodaniku asutamisvabadust teise liikmesriigi territooriumil. Niiviisi keelatakse ka piirangud, mis takistavad mis tahes liikmesriigi territooriumile asunud liikmesriigi kodanikel rajada esindusi, filiaale ja tütarettevõtjaid. Kui kapitali käsitleva peatüki sätetest ei tulene teisiti, hõlmab asutamisvabadus õigust alustada ja jätkata tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada ja juhtida ettevõtjaid, eriti äriühinguid artikli 48 teises lõigus määratletud tähenduses, neil tingimustel, mida oma kodanike jaoks sätestavad selle riigi seadused, kus niisugune asutamine toimub.“ OÜ Terviklik Mina ei ole käsitatav välismaa äriühingu esinduse, filiaali ega tütarettevõtjana. OÜ Terviklik Mina ei ole Eesti äriregistrisse kantud välismaa äriühingu filiaalina (äriseadustiku § 384 lg 1-2), vaid iseseisva äriühinguna. Samuti ei ole Briti maksuametis sole trader’ina registreeritud J. Biechonski (Eesti mõistes füüsilisest isikust ettevõtja) ärinimega SACH International ning Eesti äriregistris registreeritud OÜ Terviklik Mina käsitatavad kontsernina, st emaettevõtja ja tütarettevõtjana äriseadustiku § 6 mõttes. Asjaolu, et J. Biechonski füüsilise isikuna on äriregistri andmetel OÜ-s Terviklik Mina osanik poole osakapitali ulatuses, ei tähenda, et SACH International ja OÜ Terviklik Mina oleksid emaettevõte ja tütarettevõte. Ka Euroopa õiguses eeldatakse Euroopa Kohtu lahendite (C-347/04 ja C-231/05) kohaselt, et Euroopa õigust kohaldatakse juhul, kui liikmesriigi kodanikule kuulub mõnes teises 6 liikmesriigis asutatud äriühingu kapitalis osalus, mis võimaldab tal otsustavalt või määravalt mõjutada selle äriühingu otsuseid ning otsustada äriühingu tegevuse üle. Viidatud kohtuasjades on olnud tegemist 100%lise osalusega. Kaebaja pole esitanud tõendeid, mille alusel oleks saanud kindlaks teha, et OÜ Terviklik Mina puhul on välisriigi äriühingul või kodanikul nimetatud ühingus selline osalus, mis võimaldab tal kindlalt otsuseid mõjutada. Äriregistri andmetel oli seisuga 16.11.2009 OÜ Terviklik Mina osakapitali suurus 1 000 000 krooni, millest 500 000 kuulub Katrin Eimlale ja 500 000 Jerzy Igor Biechonskile. Ka äriregistrist kättesaadavast OÜ Terviklik Mina põhikirjast ei tulene välisriigi kodaniku suurem mõju OÜ Tervikliku Mina juhtimisel. Põhikirja punkti 4.
- kohaselt annab iga 100 krooni ühe hääle. Seega jaotuvad hääled osanike vahel võrdselt ning pole alust arvata, et ühel osanikul on ühingu tegevuse üle kindel kontroll. Rikutud ei ole ka asutamislepingu art 43 kolmandas lauses sätestatud asutamisõigust. See norm sätestab, et äriühingu asutamisel võivad piirangud tuleneda siseriiklikust õigusest. Art 43 eesmärgiks on eeskätt vältida välismaalaste ja kohalike elanike erinevat kohtlemist asutamisõiguse realiseerimisel. OÜ Terviklik Mina suhtes sellist erinevat kohtlemist toime pandud ei ole. Õppekava suhtes ekspertiisi teostamine põhineb siseriiklikul õigusel ning ei ole EÜ õigusega vastuolus. Samuti märgib ringkonnakohus, et väidet asutamisõiguse rikkumisest ei saa pidada käesoleva vaidluse raames täiel määral asjakohaseks, kuna J. Biechonski on saanud soovitud äriühingu Eestis OÜ Terviklik Mina näol asutada. Vaidlus on eeskätt teenuse pakkumise võimaldamise üle. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on halduskohus vaidlustatud otsuses õigesti asunud seisukohale, et vaidlustatud käskkirja andmisel ei ole rikutud Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid nõudeid ning, et OÜ Terviklik Mina on äriühing, kelle seos SACH Internationaliga seisneb üksnes omanikeringis.
- Asjakohane ei ole ka kaebaja väide, et kohtuotsusest ei nähtu, kuidas on vastustaja tunnustanud Direktiivi art 10 p-s 3 kajastatud põhimõtet, mille kohaselt autoriseeringu andmise tingimused ei tohiks dubleerida nõudeid ja kontrolle, mis on oma eesmärgilt samaväärsed või võrreldavad teises liikmesriigis kohaldatavate kontrollidega ja kohus oleks pidanud lähtuma sellest, et kui kaebaja õppekava vastab Briti kutsestandardile, oleks olnud mõistlik eeldada, et Suurbritannias kasutatava õppekava eesmärgid on ka Eestis adekvaatsed ning saavutatavad. Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 6 sätestatud uurimisprintsiibist tulenevalt on haldusmenetlust läbiviival haldusorganil kohustus selgitada välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Ekspertiisi läbiviimise nõue tulenes käesoleval juhul EraKS § 8 lg-st
- Ekspertiisi läbiviimine ei ole vastuolus ka Direktiivi art 10 p-ga 3, kuna miski ei kinnita, et Suurbritannias oleks SACH Internationali suhtes läbi viidud samasugune kontroll samasuguste eesmärkide saavutamiseks ning samasuguse kontrollieseme (samasuguste tingimustega õppekava) suhtes, nagu viidi läbi Eestis. Samuti võimaldab Direktiivi art 9 p 1 alapunkt b autoriseerimise kasutamist, kui selleks esineb oluline avalik huvi, seega on liikmesriigil lubatud olulise avaliku huviga seotud põhjustel seada oma territooriumil teenuste osutamise valdkonnale juurdepääsuks eeltingimusi (vt. näiteks ka Direktiivi preambula p 66). Oluliseks avalikuks huviks loeb Direktiivi preambula p 40 ja art 4 p 8 muuhulgas sotsiaalpoliitika eesmärgid, teenuste kasutajate kaitse, tarbijate kaitse, sotsiaalkindlustussüsteemi finantstasakaalu säilitamise ja kõrge haridustaseme tagamise vajaduse. Ringkonnakohtu hinnangul on nende väärtuste kaitseks põhjendatud siseriiklik kontroll haridusalast teenust pakkuva isiku koolituskava suhtes ning mitte automaatne koolituskava aktsepteerimine üksnes põhjusel, et väidetavalt sellist koolituskava juba teises liikmesriigis rakendatakse. Riigil on kohustus vältida olukorda, kus õppurid ei saa kvaliteetset haridust või olukorda, kus kasutatakse alusetult ära võimalusi saada õppe läbiviimiseks või selles osalemiseks riigipoolseid soodustusi. Õppekava nõuetekohasuse kontroll ekspertiisi 7 teostamise kaudu on selleks eesmärgipärane, mittediskrimineeriv, vajalik ja proportsionaalne abinõu. Ringkonnakohtu hinnangul vastab selline abinõu ka Direktiivi preambula p 54 tingimustele.
- Kaebaja kordab apellatsioonkaebuses ka juba kaebuses esitatud väiteid kahtluste kohta ekspertiiskomisjoni liikmete pädevuses (ainult ühe erialaühenduse liikmed, valdavalt kõrghariduse spetsialistid jne) ja ekspertidele esitatud küsimuste põhjendatuses. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on vaidlustatud otsuses piisavalt selgitanud seda, et ekspertidele antud ülesanne oli anda hinnang õppekava eesmärgiks seatud vajalike pädevuste, oskuste ja teadmiste saavutamise võimalikkusele ning sellele, kas õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia vastava taseme õpet, millised eesmärgid olid kooskõlas EraKS §-s 8 lg 1 sätestatud ekspertiisikomisjoni ülesannetega. Vaidlustatud käskkirjaga määratud ekspertiisi tulemust, mis oli kaebaja suhtes negatiivne, ei saa iseenesest kasutada tõendina ekspertiisi määramise õiguspärasuse üle otsustamisel.
- Kuna ka muud apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks, siis jääb OÜ Terviklik Mina apellatsioonkaebus tervikuna rahuldamata ja kaebaja poolt kantud menetluskulud (riigilõiv) jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel samuti tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Agu Timmi Einar Vene 8 Maili Lokk