KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht
- detsember 2009, Tartu Haldusasja number 3-09-1108 Haldusasi Jüri Juhkami kaebus Justiitsministeeriumi 23.04.2009 otsuse nr 11-5/5343 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- septembri 2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Jüri Juhkami apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - Jüri Juhkam Vastustaja - Justiitsministeerium RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
- septembri 2009 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- Justiitsministeeriumi vanglate osakonna karistuse läbiviimise talituse juhataja 23.04.2009 haldusaktiga nr 11-5/5343 „Kinnipeetava paigutamine“ otsustati paigutada kinnipeetav Jüri Juhkam edasise karistuse kandmiseks Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse. Jüri Juhkam esitas 21.05.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse 23.04.2009 otsuse nr 11-5/5343 tühistamiseks, mis edastati kohtualluvuse korras Tartu Halduskohtule, kuna kaebaja kannab karistust Tartu Vanglas.
- Kaebaja ei nõustunud tema ümberpaigutamisega Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse. Kaebuse kohaselt oli ümberpaigutamise peamiseks põhjuseks 22.04.2009 Tallinna Vanglas toimunud intsident, kus kolmes kambris kinni peetud isikud ei allunud vangla kodukorrale ja ohustasid vangla julgeolekut. Selles intsidendis tehti ka kaebaja süüdlaseks ja paigutati ümber Tartu Vanglasse põhjendusega, et kaebaja omab kaaskinnipeetavate seas teatud mõjuvõimu ning mõjutab teisi käituma negatiivselt vangla administratsiooni suhtes. Kaebaja sissekirjutus ja elukoht on Harjumaal. Kaebaja perekond on Harjumaal ja neil on finantsiliselt raske käia teda külastamas Tartu Vanglas. Kaebaja ema on invaliid, kelle tervislik seisund on raske ja seetõttu ei saa kaebaja enam oma emaga kohtuda. Kaevatavat ümberpaigutamise otsust tehes on seega rikutud vangistusseaduse (VangS) § 23 lg-d 1 ja
- Ka Euroopa vanglareeglistiku REC
(2006)2 p 17.1 sätestab, et kinnipeetavad tuleb suunata vanglasse, mis on võimalikult lähedal nende kodule.
- Justiitsministeerium leidis, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Õigusaktidega on antud Justiitsministeeriumile üldine raamistik kinnipeetava paigutamise otsustamiseks. Õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust viibida konkreetses vanglas või nõuda enda paigutamist mingisse konkreetsesse vanglasse, vangla osakonda või kambrisse. Kinnipeetava paigutamine ja ümberpaigutamine otsustatakse lähtuvalt kinnipeetava ja vanglasüsteemi vajadustest ning seda teostatakse ulatusliku kaalutlusõiguse kaudu. Euroopa Inimõiguste Kohus on otsuses Bastone v. Itaalia leidnud, et EIÕK ei anna kinnipeetavale õigust valida kinnipidamiskohta. Ka Euroopa vanglareeglistik sätestab punktis 17.2, et kinnipeetava paigutamisel tuleb arvesse võtta nõudeid, mis on seotud jätkuva eeluurimise, ohutuse ja turvalisusega ning vajadusega tagada asjakohased režiimid kõikidele vangidele. Vangide sooviga tuleb võimaluse korral arvestada. Euroopa vanglareeglistik kui vangistusõiguse alane soovituslik akt ei näe ette, et siseriiklikult peaks sätestama kinnipeetavale subjektiivse õiguse valida kinnipidamiskohta. Asjaolu, et kinnipeetav võidakse paigutada Eesti-siseselt erinevatesse vanglatesse ei tähenda seda, et vangla ei oleks täitnud VangS § 23 lg-te 1 ja 2 nõudeid. Eesti on geograafiliselt väike riik ning vanglad asuvad suurtes regionaalkeskustes, kuhu on kõikidel olemas suuremate raskusteta logistiline ligipääs. Lisaks ei ole pikaajalised ega ka lühiajalised kokkusaamised ainsaks suhtlusviisiks, sest perekonnaga on võimalik kontakti hoida ka kirjavahetuse teel ning kasutades selleks telefonikõnesid. Ka Tartu Vanglas on kaebajal olnud võimalus kohtuda oma perekonnaga - seal on kaebajat külastanud ema 19.06.2009 ning korduvalt ka kaebaja abikaasa. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis
- septembri 2009 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on otsus kaebaja ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglast kambersüsteemiga Tartu Vanglasse tehtud julgeolekukaalutlustel. Kinnipeetaval puudub õigus valida vanglat, millises ta karistust kannab. Kambertüüpi vanglas, nagu seda on Tartu Vangla, on kinnipeetavate omavaheline suhtlemine piiratud ja kontrollitav ning see kindlustab paremini vangla julgeoleku. Euroopa vanglareeglistik küll sätestab soovituse, et vangid tuleb suunata vanglatesse, mis on võimalikult lähedal nende kodule või sotsiaalse rehabilitatsiooni keskusele, kuid vanglareeglistiku p 17.2 kohaselt tuleb kinnipeetavate vanglatesse paigutamisel arvesse võtta ka nõudeid, mis on seotud eeluurimise, ohutuse ja turvalisusega. Just ohutuse ja turvalisuse tagamise vajadust on kaebaja ümberpaigutamisel ühest vanglast teise antud juhul silmas peetud. Kaebaja paigutamine Tartu Vanglasse ei ole takistanud tema suhtlemist oma perekonnaga. Tartu Vanglas on Jüri Juhkamit 19.06.2009 külastanud tema ema ning korduvalt ka abikaasa. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- J. Juhkam esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
- septembri 2009 otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. 2 Apellatsioonkaebuse kohaselt on demokraatliku riigi ülesanne tagada nii julgeolek vanglas kui ka kaebaja peresidemete säilimine. Halduskohtu otsusest saab aga järeldada, et vangla julgeoleku tagamisel võib riivata kaebaja õigust kanda karistust elukohajärgses vanglas, kus säiliksid kaebaja sotsiaalsed sidemed efektiivsemalt. Arvestatud ei ole kaebaja pere hetkeolukorraga, vaid lähtutud on asjaolust, et nii on vanglale mugavam kui kinnipeetav isoleeritakse. Tartu Vanglasse sõitmine on kulukas ja kaebaja ema on invaliid, mistõttu on kaebajaga suhtlemine temale topelt raske. Kaebaja ümberpaigutamisel puudub õiguslik alus ja see on oletuslikku laadi kaebaja isiku vähese tundmise tõttu. Vangla pole selgitanud, kellele julgeolek kaebaja tõttu ohustatud on. Seega on ümberpaigutus olnud suvaline, represseeriv ja meelevaldne tegevus.
- Justiitsministeerium vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei nähtu apellatsioonkaebusest halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 31 lg-st 1 tulenevad asjaolud, s. o milles seisnes kohtupoolne materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamine, tõendite ebaõige hindamine või kohtumenetluse normide rikkumine. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei ole asjakohased ning ei ole aluseks kohtuotsuses toodud põhjenduste ümberhindamisele. Riik ei ole teinud Eestis kinnipeetavale takistusi suhtlemaks perekonna või lähedastega. Samuti ei ole takistatud J. Juhkamil perekonna ja lähedastega suhelda. Isegi kui kinnipeetava ema vanglakülastused on mingil põhjusel komplitseeritud, ei rikuta sellega kinnipeetava õigusi ega ka tema õigust perekonnaelule, sest tegemist on täisealise isikuga. Euroopa Inimõiguste Kohus on seisukohal, et perekonnaelu kaitse alla EIÕK alusel kuuluvad ennekõike suhted abikaasa või elukaaslasega ning täisealiste laste ja vanemate suhted ei ole üldjuhul käsitletavad perekonnana konventsiooni art. 8 tähenduses. Riigil on küll kohustus soodustada kinnipeetava vanglavälist suhtlust, kuid see ei tähenda, et kinnipeetava paigutamisele seaks piiranguid see, kuidas on kinnipeetava lähedastel kõige mugavam ja odavam vanglat külastada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- septembri 2009 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Tulenevalt VangS § 19 lg-st 1 on Justiitsministeeriumil kinnipeetava ümberpaigutamisel ulatuslik kaalutlusõigus. Kohus ei teosta selle raames antud haldusaktide kontrollimisel aga ise kaalutlusõigust, vaid hindab sisulisest küljest üksnes seda, kas otsus jääb kaalutlusõiguse piiresse kas ei ole tehtud kaalutlusviga. Ringkonnakohus ei näe vaidlustatud haldusaktis kaalutlusvigu. Samuti ei ilmne, et vaidlustatud haldusakti andmisel oleks tehtud olulisi menetlusvigu.
- Justiitsministeeriumi
- aprilli
- a otsus on motiveeritud ja kontrollitav, sest sellest nähtub põhjus, miks otsustati J. Juhkam Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse ümber paigutada. 3
- Asjaolu, et kinnipeetava perekond elab Harjumaal, ei tähenda, et kaebajat ei tohi Tartu Vanglasse üle viia. Kinnipidamine Tartu Vanglas Tallinna Vangla asemel võib kaebaja perekonnaliikmetel küll mõnevõrra raskendada kaebaja külastamist, kuid tegemist ei ole sedavõrd intensiivse riivega, mis tooks kaasa Justiitsministeeriumi kaalutlusõiguse kitsenemise. Kinnipeetava ümberpaigutamise alused on ära toodud VangS §-s 19, mille kohaselt võib kinnipeetava ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlusel. Seadus ei näe ette võimalust, et kinnipeetaval oleks võimalus ise valida, millises kinnipidamiskohas ta viibib. Justiitsministeeriumi otsus paigutada kinnipeetav Tallinna Vanglast ümber kambersüsteemiga Tartu Vanglasse on tulenenud kaaskinnipeetavate ja vangla julgeoleku tagamise vajadusest ning J. Juhkami vangistuse täideviimise eesmärkide parema saavutamise vajadusest, mis on piisavalt kaalukad alused, et õigustada võimalikke kinnipeetava peresidemetele põhjustatud tagajärgi. Asja materjalid ei anna ringkonnakohtule alust kahelda, et kaebaja ümberpaigutamisel eksisteerivad julgeoleku tagamise vajadus ning kaebaja vangistuse täideviimise eesmärkide parema saavutamise vajadus. Samas nähtub asja materjalidest (tl 25 ja 54), et kaebaja paigutamine Tartu Vanglasse ei ole väga intensiivselt takistanud tema suhtlemist oma perekonnaga, sest Tartu Vanglas on J. Juhkamit 19.06.2009 külastanud tema ema ning korduvalt (s. h ka käesoleva kohtumenetluse toimumise ajal) ka abikaasa.
- Eeltoodust tulenevalt ei ole Justiitsministeeriumi otsus vastuolus vanglareeglistiku ega VangS-ga, samuti Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Einar Vene Agu Timmi 4 Euroopa Maili Lokk