3-08-2279 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2009, Tartu Haldusasja number 3-09-1510 H

) § 202 lg-s 1 või lg-s 3 ettenähtud korras. Kui isegi asuda aga seisukohale, et juhtimisõiguse äravõtmist kui karistust peab täitma süüdlane ise, siis lugedes Ida Politseiprefektuuri 15.02.2008 väärteoasja otsusest, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast ja lõpeb 16.06.2008, ei kahelnud D.T. , et tal oli 24.06.2009 mootorsõiduki juhtimise õigus olemas. Kaebaja ei nõustu halduskohtu tõlgendusega, et kaebaja arvas ekslikult, et tal oli 24.06.2009 mootorsõiduki juhtimise õigus juba olemas. Kaebaja ei arvanud seda ekslikult, vaid ta luges selle asjaolu välja 15.02.2008 väärteoasja otsusest. Kaebajale ei ole arusaadav ka halduskohtu otsuses kajastatud sedastus selle kohta, et isegi kui 15.02.2008 väärteoasja otsuse lõpus on märgitud, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg lõpeb 16.06.2008, siis ei tähenda see D.T. suhtes sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tühistamist tulenevalt HMS §-st

1. Kaebaja ei arvanudki, et nimetatud väärteoasja otsus on tühistatud, vaid, et kui väärteoasja otsuses on märgitud, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg lõpeb 16.06.2008, siis 24.06.2009 oli tal juhtimisõigus olemas.
2. Ida Politseiprefektuur vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on 15.02.2008 väärteoasja otsuses märgitud lause, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast ja lõpeb 16.06.2008, isiku jaoks informatiivne ning omab isiku jaoks siduvat mõju üksnes sel juhul, kui kohtuvälise menetleja otsusele ei esitata kaebust. Samuti on väärteoasja otsuse selgitavas osas kirjas otsuse jõustumise kuupäev juhuks, kui menetlusalune isik ei esita kaebust selle otsuse peale. Arusaamatu on kaebaja seisukoht, justkui saaks lisakaristust täitmisele pöörata enne, kui väärteoasjas tehtud otsus jõustub. D.T. l oli lisakaristusena juhtimisõigus ära võetud 3-ks kuuks ning ta teadis, et kohtuvälise menetleja 15.02.2008 otsus väärteoasjas jõustus Viru Maakohtu 02.06.2009 määruse alusel 13.06.
3. Seega oli D.T. l 24.06.2009 keeld juhtida sõidukit ning seda tehes rikkus ta seadust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
5. septembri 2009 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud peamiste põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele.
6. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Põhjendamatu on kaebaja väide, et ta pidi ja sai temalt juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja alguse ja lõpu kuupäevade osas tugineda 15.02.2008 väärteoasjas tehtud otsuses märgitule, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast ja lõpeb 16.06.2008, mistõttu leidis kaebaja heauskselt, et tal oli 24.06.2009 mootorsõiduki juhtimise õigus juba 3 olemas ja seetõttu tuleb Ida Politseiprefektuuri 24.06.2009 otsus kaebaja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise kohta tühistada. 15.02.2008 väärteoasja otsuses märgitud lause, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast ja lõpeb 16.06.2008 omanuks isiku jaoks siduvat mõju üksnes siis, kui kohtuvälise menetleja otsusele ei oleks esitatud edasikaebust. Väärteoasja otsuse selgitavas osas on ka kirjas Viru Maakohtule väärteoasja otsuse peale kaebuse esitamise viimane tähtaeg 14.03.2008 ja märge, et väärteoasjas tehtud otsus jõustub 15.03.2008 juhul, kui sellele edasikaebust ei esitata. Juhtimisõiguse äravõtmise kui lisakaristuse kohta on väärteoasja otsuses märgitud, et väärteoasja otsuse jõustumisel pööratakse otsus lisakaristuse osas täitmisele seaduses sätestatud korras. Eelnimetatud selgitustest, mis on 15.02.2008 väärteoasja otsuses kirjas, peaks ringkonnakohtu arvates mõistlikkuse põhimõttest lähtudes iga sarnases olukorras olev isik mõistma, et lisakaristusena määratud kolmeks kuuks juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg oleks lõppenud 16.06.2008 ainult sellisel juhul, kui väärteoasja otsus oleks ilma edasikaebamata jõustunud 15.03.2008, sest üksnes siis oleks 16.06.2008 möödunud 3 kuud väärteoasja otsuse jõustumise päevast 15.03.
7. 15.02.2008 tehtud väärteoasja otsus aga ei jõustunud 15.03.2008, sest D.T. ja tema kaitsja vaidlustasid selle otsuse edasikaebamise tähtaja jooksul Viru Maakohtus. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane ega põhjendatud kaebaja väide, et tal oli tulenevalt väärteoasja otsuses märgitust alus 24.06.2009 eeldada, et tal oli sel päeval juhtimisõigus olemas, kuna väärteoasja otsuses oli märgitud, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg lõpeb 16.06.
8. Lisaks eelnimetatule märgitakse ka Viru Maakohtu 02.06.2009 määruses, millega lõpetati menetlus D.T. ja tema kaitsja R. Laidi kaebuses Ida Politseiprefektuuri 15.02.2008 otsuse tühistamiseks tulenevalt kaebusest loobumisest, et Ida Politseiprefektuuri 15.02.2008 otsus jõustub, kui möödub kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg (10 päeva alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama), s. o siis, kui jõustub Viru Maakohtu 02.06.2009 määrus. Nimetatud kohtumäärus jõustus 13.06.
9. Seda, et kaebaja sai aru maakohtule esitatud kaebusest loobumise tagajärgedest, s. o ka sellest, et kui maakohtu määrus jõustub, siis jõustub sellest päevast arvates ka kohtuvälise menetleja 15.02.2008 otsus kaebajale määratud karistuse ja lisakaristuse osas, on D.T. 02.06.2009 kohtumääruse põhjenduste kohaselt maakohtule kohtuistungil kinnitanud. Lisaks sellele oli D.T. l maakohtus olemas ka kaitsja, kes õigusteadmistega isikuna oleks saanud ja pidanud oma esindatavale vajadusel täiendavalt selgitama maakohtu määruse jõustumise tagajärgi ja

-i sätteid, millest nähtub, millal ja kuidas tulenevalt edasikaebuse esitamisest või mitteesitamisest jõustub kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus.

§ 199

lg 1 järgi jõustub kohtuvälises menetluses tehtud otsus siis, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. 9. Kaebaja viited

-i ja KrMS-i sätetele, mis reguleerivad kohtuvälise menetleja jõustunud otsuse täitmisele pööramise ja lisakaristuse täitmisele pööramise korda, ei anna samuti alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks.

§ 201

lg 1 järgi pööratakse kohtuvälise menetleja otsus ja määrus ning kohtuotsus ja määrus täitmisele, kui see on jõustunud ja kui täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud vastavalt

§-le 209. Kuna kohtuvälise menetleja 15.02.2008 otsus jõustus alles koos Viru Maakohtu 02.06.2009 kohtumääruse jõustumisega 13.06.2009, siis ei saadudki väärteoasjas tehtud otsust enne 13.06.2009 täitmisele pöörata. Mis puudutab kaebaja viiteid

§-le 202 lg 1 ja KrMS §-le 421 lg 1 ja väiteid, et temal puudub informatsioon selle kohta, et kohtuväline menetleja oleks jõustunud väärteootsuse täitmisele pööranud, siis ei nõua kumbki viidatud sätetest ega ka

§ 204

, mis reguleerib väärteootsusega määratud rahatrahvi täitmisele pööramise korda, et väärteootsuse täitmisele pööramisest tuleks menetlejal veel eraldi teavitada ka väärteo toime pannud isikut.

§ 204

lg 2 järgi pööratakse väärteootsus rahatrahvi osas täitmisele juhul, kui kohtuvälise menetleja otsusega 4 kohaldatud rahatrahvi ei ole tasutud ja seda tehakse selliselt, et menetleja saadab jõustunud väärteootsuse koopia koos kaaskirjaga kohtutäiturile. Mis puudutab lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise täitmisele pööramist, siis seda

eraldi ei reguleeri. KrMS § 421 lg 1 järgi käesoleva seadustiku §-s 420 nimetamata lisakaristuse täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus või –määrus asjaomasele asutusele süüdimõistetult kohtulahendis märgitud õiguste äravõtmiseks või nende piiramiseks ning süüdimõistetule nende õiguste teostamiseks väljastatud dokumentide kehtetuks tunnistamiseks või hoiulevõtmiseks. Ka see säte ei näe ette, et lisakaristuse täitmisele pööramisest peaks süüdimõistetut (väärteo toime pannud isikut) veel eraldi teavitama, v. a juhul, kui on tegemist lisakaristusena ära võetud õiguste teostamiseks väljastatud dokumentide kehtetuks tunnistamisega või nende hoiulevõtmisega. Käesoleval juhul on kaebajale määratud lisakaristuseks olnud juhtimisõiguse äravõtmine, mille täitmisele pööramisega ei kaasne vajadust tunnistada kehtetuks mootorsõiduki juhtimisõiguse teostamiseks väljastatud dokument (juhiluba) või võtta see lisakaristuse kandmise ajaks hoiule. Ükski õigusakt ei näe käesoleval ajal ette, et lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisel tuleks väärteo toime pannud isikult juhiluba hoiule võtta või kehtetuks tunnistada. Selleks, et D.T. le määratud lisakaristus täitmisele pöörata, on asja materjalidest nähtuvalt (tl 19) tehtud politsei andmebaasi kanne selle kohta, et D.T. lt on juhtimisõigus ära võetud kolmeks kuuks, s. o alates 13.06.2009 kuni 12.09.2009 ja juhtimisõigusega seotud andmete osas on alusena tehtud viide ka ARK andmetele, millest saab järeldada, et vastav kanne kaebajal mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise kohta on tehtud ka Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi.

1. Iseenesest on õige kaebaja väide selle kohta, et halduskohtu otsuses tehtud viide HMS §-le 58 ei ole arusaadav. Vaidlustatud otsuses on halduskohus märkinud, et: „Kuna vastustaja Ida Politseiprefektuuri 15.02.2008 väärteoasja otsuses nr 2440,08,001090, mille tegi Jõhvi politseiosakonna patrullitalituse juhtivkonstaabel Heiki Lindus, on eelviimases lõigus märgitud, et „juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast ja lõpeb 16.06.2008.a.“, siis arvas kaebaja ekslikult, et tal oli 24.06.2009 mootorsõiduki juhtimise õigus juba olemas. Kuid halduskohus on seisukohal, et isegi kui Ida Politseiprefektuuri 15.02.2008.a. väärteoasja otsuse nr 2440,08,001090 lõpus on märgitud, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast ja lõpeb 16.06.2008.a, siis ei tähenda see käesoleval juhul D.T. suhtes sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tühistamist. HMS §-st 58 tulenevalt ei kuulu haldusakt tühistamisele üksnes menetlusvea tõttu juhtumil, kui see menetlusviga ei võinud mõjutada asja otsustamist. Halduskohus leiab, et käesoleval juhtumil ongi tegemist sellise juhtumiga, kuna see ei võinud mõjutada asja otsustamist.“ Ka ringkonnakohtul jaoks on halduskohtu selline põhjendus arusaamatu, sest vaidlustatud otsusest ei nähtu, mida on halduskohus seoses 15.02.2008 otsuses tehtud viitega juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja algusele ja lõpule pidanud menetlusveaks käesolevas asjas vaidlustatud Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna konstaabel A. Panšini 24.06.2009 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tegemise puhul. 15.02.2008 väärteoasjas tehtud otsus ei ole käesoleva kohtuvaidluse esemeks, mistõttu ei saa kohus selle õiguspärasust hinnata. Kuid üksnes see ebaselgus halduskohtu otsuses ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks. Viide HMS §-le 58 oleks olnud kohane ja põhjendatud juhul, kui halduskohus oleks andnud sellele viidates hinnangu kaebuses esitatud väitele, et sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kui haldusakt on ebaselge, sest selles on märgitud, et kaebaja kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et D.T. l ei ole esitada juhiluba, kuid sõiduki juhtimiselt kõrvaldati ta hoopis seetõttu, et tal puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus (201 lg 2 p 3 alusel). LS § 201 ei näe isiku sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise alusena ette seda, et isikul ei ole esitada juhiluba 5 ja seetõttu on vaidlustatud otsuses motiveeriva osa ja resolutsiooni vahel iseenesest vastuolu olemas, kuna juhtimiselt kõrvaldamise otsuse blanketil on põhjendava osa vastavas loetelus juhtimiselt kõrvaldamise põhjendusena märgitud ka „ei ole esitada juhiluba“, millele otsuse koostaja ongi viidanud. Samas on otsusest siiski selgelt aru saadav, et D.T. kõrvaldati 24.06.2009 sõiduki juhtimiselt seetõttu, et tal puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus, kuna otsuse resolutsioonis on alusena ära märgitud LS § 201 lg 2 p 3, mille kohaselt juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui tal puudub vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus.
2. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel kaebaja poolt kantud menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Einar Vene Agu Timmi 6 Maili Lokk