KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2009, Tartu Haldusasja number 3-09-1363 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend R.G.i kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 7. septembri 2009. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Viru Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja R.G. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Viru Vangla apellatsioonkaebus osaliselt. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 7. septembri 2009. a otsus osas, millega rahuldati R.G.i kaebus ja mõisteti tema kasuks Viru Vanglalt välja 1000 krooni hüvitist mittevaralise kahju eest. Teha selles osas uus otsus, millega rahuldada kaebus osaliselt ja mõista Viru Vanglalt R.G.i kasuks välja hüvitis summas 500 krooni. 3. Ülejäänud osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 4. Jätta apellandi menetluskulu tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla direktori 8. oktoobri 2008. a käskkirjaga nr 1511-KP karistati vahistatut R.G.ki distsiplinaarkorras vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra p-de 8.1.1, 8.1.7, 8.1.8 ja 8.2.6 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks. Samuti piirati vahistatu suhtes karistuse kandmise ajal täielikult VangS §-de 30, 31, 34–38, 43 ja 46 ning osaliselt (lubati soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid) § 48 kohaldamist. Käskkirja põhjenduse kohaselt pani R.G. toime distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et ta 19. septembril 2008 kell 21.45 helistas Viru Vangla kambrist nr 2209 valvuriruumi sooviga saada valvurilt pliiatsit ja pakkus vastutasuks mobiiltelefoni SIM-kaarti. Järgnenud kambris nr 2209 teostatud läbiotsimise käigus leiti voodi all olevas kilekotis asunud teksapükste taskust vahistatule kuuluv mobiiltelefoni SIM-kaart. R.G. esitas 15. oktoobril 2008 Justiitsministeeriumile vaide, milles taotles käskkirja kehtetuks tunnistamist. Justiitsministeeriumi 23. veebruari 2009. a vaideotsusega nr 11-7/12773 vaie rahuldati ning tunnistati Viru Vangla direktori 8. oktoobri 2008. a käskkiri nr 1511-KP kehtetuks. 2. R.G. esitas 21. aprillil 2009 Viru Vanglale 15 000 kr suuruse moraalse kahju hüvitamise taotluse. Taotluse kohaselt viibis ta 3. novembrist kuni 13. novembrini 2008 õigusvastaselt kartseris Viru Vangla direktori 8. oktoobri 2008. a käskkirja nr 1511-KP alusel, mille Justiitsministeerium 23. veebruari 2009. a vaideotsusega nr 11-7/12773 kehtetuks tunnistas. Viru Vangla jättis oma 15. juuni 2009. a otsusega nr 6.-20.3/16912-1 R.G.i kahjunõude rahuldamata. 3. R.G. esitas 22. juunil 2009 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus hüvitada talle ebaseadusliku kartserisse paigutamisega tekitatud 15 000 kr suurune moraalne kahju. Kaebuse põhjenduste kohaselt viibis ta Viru Vangla direktori 8. oktoobri 2008. a käskkirja nr 1511-KP alusel 3.-13. novembrini 2008 õigusvastaselt kartseris, sest Justiitsministeerium tunnistas käskkirja 27. veebruari 2009. a vaideotsusega nr 11-7/12773 kehtetuks. 18. augustil 2009 toimunud kohtuistungil palus R.G. jätta kahjunõude summa kohtu otsustada. 4. Tartu Halduskohus rahuldas 7. septembri 2009. a otsusega kaebuse ja mõistis Viru Vanglalt R.G.i kasuks välja 1000 kr. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei pea R.G. käesolevas asjas tõendama mittevaralise kahjuna valu ja kannatuste tekkimist, sest alusetu vabaduse võtmise korral eeldatakse mittevaralise kahju tekkimist ja see kehtib ka kinnipeetava õigusvastasel paigutamisel kartserisse. Kuna Justiitsministeeriumi vaideotsuse kohaselt on kaebaja karistamine olnud materiaalselt, mitte formaalselt õigusvastane, esineb käesoleval juhul põhjuslik seos õigusi rikkuva haldusakti ja mittevaralise kahju vahel ning kaebajale tekitati mittevaralist kahju süüliselt tema väärikuse alandamisega alusetu kartseris hoidmise teel. Senises kohtupraktikas on üldjuhul peetud õiglaseks ca 100 kr suurust hüvitist ühe alusetult kartseris veedetud ööpäeva eest. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. Viru Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta R.G.i kaebus Viru Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Halduskohus on kahjuhüvitise väljamõistmisel jätnud arvestamata, et ajal, mil R.G. Viru Vanglas kartserikaristust kandis, ei olnud ta kinnipeetav, vaid vahistatu. Kuna vahistatute elukambrid on ööpäevaringselt suletud, ei piiranud kartserikambris viibimine kuidagi R.G.i liikumisvabadust võrreldes tema tavapäraste elutingimustega vanglas.
- b)Halduskohus on jätnud hindamata, kas ja mil määral olid vastustaja õigused kartseris viibides piiratud tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamisel kehtestatud piirangute tõttu. Viru Vangla direktori 8. oktoobri 2008. a käskkirja nr 1511-KP alusel kehtestatud piirangud ei piiranud R.G.i õigusi kas üldse või ei toonud piirangud kaasa sellist mittevaralist kahju, mille puhul tekkinuks alus kahju hüvitamiseks rahas. R.G. pole oma kaebuses viidanud ühelegi asjaolule, millest nähtuks piirangute kehtestamisest tulenev mittevaralise kahju tekkimine, mis annaks alust rahalise hüvitise väljamõistmiseks.
- c)Halduskohus on uurimispõhimõtet rikkudes jätnud välja nõudmata vajalikke andmeid, mis aidanuks anda hinnangut sellele, kas ja millisel määral kartseris kehtinud piirangud reaalselt R.G.ile mõju avaldasid.
- d)Ebaõiged on halduskohtu seisukohad, et R.G. ei pidanud tõendama mittevaralise kahju tekkimist ja et õigusvastasel paigutamisel kartserisse eeldatakse mittevaralise kahju tekkimist. Iga alusetu kartserisse paigutamisega ei kaasne tingimata mittevaraline kahju ja selle tekkimise eeldamine on antud juhul ebaõige. 6. R.G. leiab oma vastuses, et tal on täielik õigus nõuda Viru Vanglalt talle põhjustatud ebamugavuste eest kahju hüvitamist. Vastuse kohaselt on kartserikaristus kõige rangem karistus, mida saab kasutada vanglas viibiva inimese suhtes. Sellega kaasnevad mitmesugused piirangud ning kartseris on pidevalt külm, mille tõttu kannatas kaebaja kõik need 10 ööpäeva külma ja nälga ning ei saanud päeval madratsil lamada. Suitsetajana ei saanud ta kartseris viibitud aja jooksul suitsetada. See kõik mõjutas tema psüühilist seisundit ja ta oli närvivapustuse äärel. Kuna kaebaja pandi kartserisse ilma igasuguse aluseta, tuleb halduskohtu otsuse põhjal Viru vanglalt välja mõista 1000 kr talle tekitatud ebamugavuste eest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et Viru Vangla apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 8. Apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele osas, milles leitakse, et kahju hüvitamise kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna R.G.il ei tekkinud kartserikaristuse määramise tulemusena mittevaralist kahju. Riigikohtu halduskolleegium on 22. märtsi 2006. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-2-06 leidnud, et kartseri kohaldamine sellekohase õigusliku aluseta on õigusvastane ning selle meetme erakordselt piiravast iseloomust tulenevalt ka inimväärikust kahjustav. Õigusliku aluseta kartserisse paigutamine on väärikust alandav ning tegemist on rikkumisega, mille raskus õigustab mittevaralise kahju hüvitamist. 28. märtsi 2006. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-14-06 leidis Riigikohtu halduskolleegium, et kinnipeetava alusetult kartseris hoidmine kujutab endast riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 silmas peetud väärikuse alandamist ning mõistis välja sellega tekitatud mittevaralise kahju. Seega tuleneb Riigikohtu halduskolleegiumi praktikast, et õigusliku aluseta kartserisse paigutamine on isiku õigusi niivõrd intensiivselt rikkuv meede, et sellega kaasneb üldjuhul isikule mittevaralise kahju tekkimine, mille eest omakorda on õigustatud rahalise hüvitise väljamõistmine. Ringkonnakohus ei näe käesolevas asjas aluseid sellest seisukohast erinevale järeldusele jõudmiseks. Asjaolu, et R.G. oli vahistatu, tähendab küll seda, et tema karistamisega ei kaasnenud täiendavat liikumisvabaduse piiramist, kuid see ei muuda olematuks karistamise fakti ennast. Riigikohtu eelviidatud praktikast on järeldatav mittevaralise kahju hüvitamise nõudeõigus juba ainuüksi õigusvastase kartserisse paigutamise fakti eest. 9. Lisaks kaasnevad kartseris hoidmisega täiendavad ebamugavused ning isiku olukord halveneb ka siis, kui tegemist on vahistatuga. Kartserisse paigutamine tähendab märgatavalt teistsuguseid olme- ja elutingimusi kui tavapärase kinnipidamisasutuses viibimise korral. Erinev on juba kartseri sisustus võrreldes tavapärase kambriga (vrdl Justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 7 lg 1 ja lg 4), millest tingituna on kartseris viibimine märgatavalt ebamugavam. Samuti ei eita Viru Vangla ka seda, et kartseris kinnipidamisega kaasnes VangS §-des 30-31 sätestatud ajalehtede ja ajakirjade lugemise ning televiisori ja raadio kasutamise võimalusest ilmajäämine. Ringkonnakohus peab seda märkimisväärseks piiranguks. Vähetähtsaks piiranguks ei saa ka pidada kartserikaristusega kaasnenud piirangut, millega lubati kaebajal poest osta üksnes Vangla sisekorraeeskirja § 60 lg-s 1 sätestatud esemeid, ja millest tulenevalt ei saanud R.G. kartseris viibimise ajal osta poest toiduaineid. Seega ei ole alust väita, et R.G.il ei kaasnenud õigusvastase kartserikaristuse määramisega mittevaralist kahju. 10. Samas leiab aga ringkonnakohus, et Viru Vangla apellatsioonkaebuse alusel tuleb R.G.ile väljamõistetavat hüvitist vähendada. Halduskohus ei ole arvesse võtnud asjaolu, et distsiplinaarmenetluses leidis R.G.i õigusvastane käitumine tõendamist. Tuvastatud on, et R.G. omas vanglas keelatud eset – mobiiltelefoni SIM-kaarti (vt distsiplinaarasja materjale, tl 24-31). Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri tunnistati vaidemenetluses kehtetuks üksnes põhjusel, et käskkirja põhjendustest ei tulenenud, kas kaebajale pandi süüks keelatud asja hoidmise keelu rikkumist või keelatud asjast teatamise kohustuse rikkumist. Vaideorgan leidis, et isikul puudub kohustus tunnistada enda vastu ning teavitada vanglat enda poolt toimepandud distsipliinirikkumisest. Kuna vaidlustatud käskkirjast ei olnud võimalik üheselt aru saada, millise rikkumise eest kaebajat tegelikult karistati, tunnistati käskkiri kehtetuks (tl 4-4p). Seega oli R.G.i distsiplinaarsüütegu tuvastatud ning karistuse määramise käskkiri tühistati üksnes selle ebaselguse ja ebapiisava põhjendatuse tõttu. Ringkonnakohus leiab, et distsiplinaarsüüteo toimepanemisega on isik ise osalenud endale kahju põhjustamises (RVastS § 13 lg 1 p 4, võlaõigusseaduse § 139 lg 1), mistõttu tuleb halduskohtu poolt väljamõistetud hüvitist vähendada. Ringkonnakohus peab eeltoodust tulenevalt õiglaseks hüvitiseks 500 krooni suurust summat. 11. Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu otsuse osaliselt, st osas, milles mõisteti R.G.i kasuks välja 1000 krooni hüvitist ning määrab hüvitise suuruseks 500 krooni. Ülejäänud osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna R.G. oli halduskohtusse kaebuse esitamisel riigilõivust vabastatud, jääb Viru Vangla taotlus R.G.ilt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu väljamõistmiseks HKMS § 92 lg 10 alusel rahuldamata ning tasutud riigilõiv jääb apellandi enda kanda. Maili Lokk Agu Timmi Einar Vene