Obsah (5)

§ 23§ 24§ 26§ 1§ 4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Ivo Pilving, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2009 Tartu Haldusasja number 3-09-221 Haldusasi A

) § 23 lg 6 kohase heakskiidu. Samas tegi maavanem

§ 23

lg 7 tuginedes ettepaneku üldplaneeringu osaliseks kehtestamiseks, jättes üldplaneeringu kehtestamata AS Tartu Jõujaam 26.11.2007 kirjas nr 11-1/10 esitatud ettepanekut puudutava maa-ala ulatuses. 16.12.2008 võttis Vara Vallavolikogu vastu määruse nr 16 „Vara valla üldplaneeringu kehtestamine“ (edaspidi nimetatud Määrus), millega kehtestati Vara valla üldplaneering täies ulatuses.

1. 29.01.2009 esitas AS Tartu Jõujaam Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus osaliselt, s. o Keressaare raba puudutavas osas tühistada Vara Vallavolikogu 16.12.2008 määruse nr
2. Vara valla üldplaneeringuga on Keressaare raba senist maakasutust kaebaja õigusi ja huve puudutavas osas muudetud. Üldplaneeringuga on Keressaare rabas ette nähtud senise turbamaardla mittelaiendamine. Keressaare rabale ette nähtud maakasutuse juhtfunktsioon ei võimalda realiseerida kaebajal õigusi, mis tulenevad talle Vabariigi Valitsuse 21.11.1997 korraldusest nr 883-k ja 23.12.1997 väljastatud kaevandamisloast, mille kasutamiseks on algatatud keskkonnamõju hindamise menetlus. Riigiorganid on otsustanud, et Keressaare rabas laiendatakse praegust turbamaardlat ja seal hakatakse turvast kaevandama, kui keskkonnamõju hindamise tulemused seda võimaldavad. Kaebajal on õiguspärane ootus, et pärast keskkonnamõju hindamist on tal võimalik realiseerida kaevandamisloaga antud õigus, s. o kaevandada Keressaare raba põhjaosas turvast. Maavanem on 09.12.2008 andnud heakskiidu üldplaneeringu kehtestamiseks üksnes osaliselt ja ei ole pidanud võimalikuks, et Vara valla üldplaneering kehtestatakse kaebaja õigusi ja huve puudutavas osas. Vastustajal puudus maavanema heakskiit kehtestada Vara valla üldplaneering ka Keressaare raba põhjaosa kohta. Vastustaja on kõrvale kaldunud kaalutlusõiguse eesmärgist, jättes arvestamata kaebaja poolt planeeringu täiendamiseks tehtud ettepaneku ja pidamata vajalikuks analüüsida haldusakti adressaadi põhjendatud huve kaevandamisloast tulenevate õiguste realiseerimiseks. Seejuures ei ole vastustaja arvestanud ka maavanema juures toimunud vastuväidete lahendamise protseduuri käigus kokkulepitud kompromisslahendusega. Vastustaja pole kogunud kaalutlusõiguse teostamiseks piisavalt andmeid. Määrusest ei nähtu veenvaid põhjuseid kaebaja ettepanekuga mittearvestamiseks ega erinevate huvide kaalumist. Määrusest ei selgu, milline on see avalik huvi, mille tõttu ei saa nõustuda 2 kaebaja ettepanekuga või maavanema juures vastuväidete lahendamisel saavutatud kokkuleppega kehtestada üldplaneering osaliselt.
3. Vastustaja Vara Vallavolikogu leidis, et kaebus on põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Üldplaneering ei saa rikkuda kaebaja õigusi, kuna on kehtestatud vastavalt seadusele ja on kehtiv. Tegemist ei ole olnud kaebajale maavara kaevandamise loa andmisega. Loa väljastamist on peetud võimalikuks alles pärast seda, kui AS Tartu Jõujaam on vormistanud eelpoolnimetatud maale kehtivas korras maakasutuse ning maavalitsuse keskkonnaosakonnale on esitatud keskkonnaekspertiisi aruanne. 1997 väljastatud dokumendid ei saa nende sisust olenemata mõjutada 2004 alustatud üldplaneeringu koostamist. 09.12.2008 Tartu maavanema kirjas on tõepoolest märgitud, et

§ 23

lg 7 tuginedes tehakse ettepanek üldplaneeringu osaliseks kehtestamiseks, kuid dokumendist ei nähtu, et ettepanekut tuleks lugeda siduvaks või see oleks seotud heakskiidu andmisega üldplaneeringule. Vastustaja on täiendavalt kaalunud üldplaneeringu osalise kehtestamise võimalust ning jõudnud järeldusele, et osaline kehtestamine ei ole põhjendatud. Vastustaja ei ole kõrvale kaldunud kaalutlusõiguse eesmärgist. Planeeringu menetlemisel ei ole seadust rikutud. Samuti ei saa pidada kompromisslahenduseks seda, kui planeering jäetakse kaebaja taotletud ulatuses kehtestamata. Sel juhul oleks tegemist kaebaja huvide täieliku arvestamisega ja valla huvide mittearvestamisega. Üldplaneeringu kehtestamiseks ei ole vaja Keressaare raba osas eelnevalt ära oodata keskkonnamõju hindamise tulemusi. Kaebaja võimalikke huve on piisavalt kaalutud. Asjaolu, et kaebaja on kunagi soovinud kaevandada kuigi ei ole selles suunas juba aastaid aktiivseid samme astunud, ei saa takistada üldplaneeringu kehtestamist. Isikule, kellele pole väljastatud kaevandamisluba, ei ole vajalik põhjendada üldplaneeringu osalist kehtestamata jätmist tema poolt soovitud ulatuses põhjalikumalt, kui seda antud juhul on tehtud. 4. Kaasatud isik Tartu maavanem toetas AS Tartu Jõujaam kaebust. 21.11.2008 Tartu Maavalitsuses toimunud ärakuulamisel jõudsid osapooled kokkuleppele kaaluda üldplaneeringu osalise kehtestamise võimalust, jättes planeeringu kehtestamata vaidlusaluse maa-ala osas. Kaudselt kinnitab kokkuleppele jõudmist ka kaebaja, väites et talle jäi valla käitumisest mulje, et esitatud vastuväite suhtes on jõutud kokkuleppele. Üldplaneeringu osalise kehtestamata jätmisega antakse võimalus kaevandamistaotlustega seonduva keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks, mille tulemused on kohalikule omavalitsusele vajalikud planeerimisettepaneku suhtes kaalutlusotsuse langetamiseks. Eelnimetatud seisukohavõtt on käsitletav

§ 23

lg 6 mõistes seisukoha andmisena vastuväidete suhtes ja see avaldati vallale 09.12.2008 kirjas, mis tähendab, et maavanem oli andnud seisukoha

§ 23mõttes.

Samuti oli nimetatud kirjas antud seisukoht kaevandamistaotlustega seonduva keskkonnamõju hindamise läbiviimist puudutavatele küsimustele. 03.04.2009 toimunud kohtuistungil asus maavanema esindaja aga seisukohale, et valla kui terviku huvist lähtudes oleks otstarbekas jätta kaebus rahuldamata, kuna üldplaneeringut on võimalik muuta detailplaneeringu menetluse käigus. Kui oleks hakatud keskkonnamõju hindamise tulemusi ootama, siis oleks terve vald olnud üldplaneeringuta, mis toob kaasa probleemid eurorahadega ja valla üldise tegevusega. HALDUSKOHTU LAHEND 5. Tartu Halduskohus rahuldas 20. aprilli 2009 otsusega kaebuse ja tühistas Vara Vallavolikogu 16.12.2008 määruse nr 16 osaliselt, s. o Keressaare raba osas. 3 Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on järelevalve käigus osapooled saavutanud kaebaja ettepaneku suhtes kokkuleppe ning selle kokkuleppe kohaselt olid osapooled nõus kehtestama planeeringu osaliselt ehk saavutati

§ 23lg 6 vastav tulemus, kus maavanemal on õigus planeering kehtestada.

Kui järelevalve käigus saavutatakse kokkulepe, siis ei tule maavanemal saata osapooltele kirjalikku seisukohta vastuväite suhtes, mida maavanem ka antud juhul ei teinud. See kinnitab veelkord seda, et maavanema heakskiit üldplaneeringule oli antud tulenevalt osapoolte saavutatud kokkuleppest, mille kohaselt tuli üldplaneering kehtestada osaliselt. Segadust võib tekitada maavanema juures 21.11.2008 toimunud arutelu kohta koostatud protokoll, kuna selles on märgitud, et osapooled jõudsid kokkuleppele kaaluda üldplaneeringu osalise kehtestamise võimalust, jättes planeeringu kehtestamata vaidlusaluse maa-ala osas. Kuid maavanema poolt saadetud kooskõlastuse kirjas 09.12.2008 ei ole märgitud, et enne planeeringu osalist kehtestamist tuli ettepanekut veel menetleda. Ka kohtuistungil kinnitas maavanema esindaja, et nende hinnangul jõudsid pooled kokkuleppele, et planeering tuleb kehtestada osaliselt. Kaebaja on põhjendatult viidanud Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-12-07, kus on märgitud, et maavanema heakskiidu puhul on tegemist haldusmenetluse seadustiku (edaspidi HMS) § 16 lg 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming. Sellest seisukohast lähtudes ei saa kohalik omavalitsus planeeringut ilma maavanema kooskõlastuseta ehk antud juhul heakskiiduta kehtestada. Kui kohalik omavalitsus ei või kehtestada üldplaneeringut, mis ei ole saanud maavanema heakskiitu (

§ 24

lg 3), siis ei saa kohalik omavalitsus kehtestada ka üldplaneeringut osas, mille kohta ei ole maavanem heakskiitu andnud. Antud juhul on aga Vara Vallavolikogu selliselt toiminud ning kehtestanud valla üldplaneeringu tervikuna. Vallavolikogul puudus õigus otsustada teisiti, kui oli kokku lepitud järelevalveorgani juures. Sel juhul kaotab ka maavanema poolt järelevalve teostamine ja maavanema heakskiit kui haldustoiming oma mõtte. Seejuures ei ole kumbki osapool vaidlustanud maavanema ettepanekut planeeringu osaliseks kehtestamiseks. Ainuüksi asjaolu, et vastustaja on vaidlustatud valla üldplaneeringu kehtestamisel rikkunud seadust, toob kaasa kaebuse rahuldamise ning vaidlustatud määruse osalise tühistamise. Rikutud on ka kaebaja õiguspärast ootust saada kaevandamisluba pärast seda, kui ta on täitnud Tartu maavalitsuse 1997 otsuses seatud tingimused. Kaebajal tekkis õiguspärane ootus ka selles, et üldplaneering vaidlustatud maa-ala suhtes kehtestatakse pärast seda, kui on teostatud keskkonnamõju hindamine. Samas ei saa kaebajal olla õiguspärast ootust, et keskkonnamõju hindamise positiivsed tulemused toovad automaatselt kaasa kaevandamise õiguse. Maavanema juures saadud kokkuleppe järgi oli võimalik vaidlusaluse maa-ala suhtes üldplaneering kehtestada peale keskkonnamõju hindamise kokkuvõtet, mis tähendab, et ka selle kokkuvõtte saamisel on volikogul õigus teha kaalutlusotsus ehk mitte nõustuda kaebaja poolt esitatud ettepanekuga. Kohus ei nõustu seisukohaga, et kaebajal on võimalus oma küsimus lahendada läbi detailplaneeringu. Sellega rikutakse veelkord kaebaja õigusi, pannes teda olukorda, kus kaebaja on vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu sunnitud asuma läbi viima detailplaneeringut, kuigi küsimus oli võimalik lahendada pärast keskkonnamõju hindamist üldplaneeringu ülejäänud osa kehtestamise menetluses. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Vara Vallavolikogu esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
2. aprilli 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja ebaõigesti hinnanud tõendeid. Kohtul puudus taotluse rahuldamiseks alus, sest isegi kõigi kaebuse põhjendustega nõustumise korral saaks üldplaneeringu tühistada vaid kaebuses sisuliselt käsitletud osas. Üldplaneeringu 4 osalisel tühistamisel tuleks üldplaneeringuga hõlmamata jääv ala määratleda võimalikult täpselt, soovitatavalt katastriüksuste kaupa. Halduskohtu otsuses ei ole võetud seisukohta selles osas, kas otsuses kajastatud õiguste rikkumine tooks kaasa vaidlustatud määruse osalise tühistamise. Kohus ei ole õiguste rikkumise käsitlemisel viidanud materiaalõigusnormidele. Üldplaneeringu tervikuna kehtestamine ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Halduskohtu otsuses puuduvad põhjendused vallavolikogu väidete kohta, et enam kui 10 aastat tagasi antud nõusolek ei saa olla takistuseks üldplaneeringu kehtestamisele. Samuti pole viidatud asjaoludele ega õigusaktidele, mis sunniksid kohalikku omavalitsust talle seadusega pandud ülesande täitmisel arvestama Vabariigi Valitsuse 1997 korraldusega või maavalitsuse 1997 antud seisukohaga. Halduskohtu seisukoht, et kaebaja õigusi rikutakse detailplaneeringu läbi viimisele suunamisega uuesti, ei ole põhjendatud. Kaebajal ei ole realiseeritavaid õigusi. Kui kaebajal peakski olema õiguspärane ootus kaevandamisloa saamisele, siis tervikliku üldplaneeringu olemasolu kaevandamisloa saamist ei välista. Üldplaneeringu kehtestamisega on volikogu väljendanud vallaelanike seisukohti. Volikogu on vastavalt

§-le 4 lg 2 kaalunud osalise ja tervikliku planeeringu kehtestamise vahel. Planeeringus väljendub kohalike elanike ja kohaliku omavalitsuse seisukoht. Planeeringu kehtestamisel on järgitud seaduste nõudeid ning kaalutud asjassepuutuvate isikute huvisid. Kohtuotsuses on asjaolud õigesti ära toodud kuni maavanema 09.12.2008 kirja käsitlemiseni. Kohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud, leides, et järelevalvemenetluses jõuti kokkuleppele üldplaneeringu osaliseks kehtestamata jätmiseks. Maavanema kirjas on küll märgitud, et pooled jõudsid põhimõttelisele kokkuleppele, kuid seal ei ole kirjas, milles kokkulepe seisnes. Kirjeldatud ei ole kokkuleppe sisu, vaid ühte umbisikulist arvamust. Volikogu jõudis hiljem järeldusele, et võimalus keskkonnamõju hindamiseks on olemas ka planeeringu tervikuna kehtestamise järgselt. Küsimus anti otsustamiseks volikogule, kus täideti järelevalvemenetluses saavutatud kokkulepe – kaaluti veelkord üldplaneeringu osalise kehtestamise võimalust. Asjas puuduvad tõendid, millest oleks võimalik teha järeldust, et jõuti kokkuleppele planeeringu osaliseks kehtestamiseks. Maavanem on

§ 23lg 6 alusel andnud Vara valla üldplaneeringule üheselt mõistetava heakskiidu.

Maavanema ettepanek saab seetõttu olla vaid soovitusliku iseloomuga. Eelnevalt on põhjendatud kokkuleppe saavutamist ning seda, et kokkuleppe sisu oli otsuses märgitust erinev. Kuid antud asjas oli heakskiidu andmiseks ka teine alus. Kirjalikus vastuses kaebusele on maavanem märkinud, et käsitles 09.12.2008 kirja seisukoha andmisena. Järelikult oli olemas alus heakskiidu andmiseks ning asjaosalised mõistsid olukorda ühtviisi kuni hetkeni, kui selgus, et kaebaja mõistab küsimuse kaalumise all küsimuse enda kasuks otsustamist. Selline käsitlus on aga vastuolus diskretsiooni olemusega.

§ 23

lg 7 tekstist nähtub, et planeeringu osaliseks kehtestamiseks ettepaneku tegemiseks peab olema põhjendatud vajadus. Taolist vajadust ei ole põhjendatud. Ettepaneku soovituslikkus tuleneb ka asjaolust, et sellisel juhul poleks olnud mingit põhjust viidata

§ 23lg-le 6 ning märkida heakskiidu andmist planeeringule kui tervikule.

7. AS Tartu Jõujaam vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on Keressaare raba piisavalt määratletud maa-ala ning sellest tulenevalt on ka kohtuotsuse resolutiivosa piisavalt selge, et tagada kohtuotsuse täidetavus. Põhjendatud ei ole vastustaja soov määratleda üldplaneeringust hõlmamata ala katastriüksuste kaupa, kuna üldplaneeringust väljajääv ala võib hõlmata katastriüksusi ka osaliselt ega pruugi tagada suuremat selgust. Keskkonnamõju hindamise aruande lõppjäreldused sõltuvad ka kehtivast planeeringust. On ilmne, et kui kehtiv planeering ei võimalda turba kaevandamist, tuleb ekspertidel nentida, et kavandatav tegevus on vastuolus kehtiva planeeringuga. 5 Vastustaja väide, et kehtestatud üldplaneering ei välista kaevandamist, on oletuslik. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-37-04 märkinud, et üldplaneeringul on maakasutus- ja ehitustingimuste kindlaksmääramisel oluline roll, kuivõrd see on vastavat investeeringut ja ehitust ettevalmistava detailplaneeringu aluseks ning vaatleb linna või valla arengut tervikuna. Seega määratakse üldplaneeringuga kindlaks maakasutuse tingimused ning maakasutus peab toimuma vastavalt üldplaneeringule. Kui kaebaja poolt kavandatav tegevus on vastuolus üldplaneeringuga, siis võib see välistada sellise tegevuse elluviimise. Võimalus muuta kehtestatud üldplaneeringut läbi detailplaneeringu on üksnes teoreetiline. Ükski õigusakt ei taga kaebajale vastavat õigust ka siis, kui keskkonnamõju hindamise aruande kohaselt ei ole turba kaevandamise laiendamine Keressaare rabas vastunäidustatud. Samuti ei ole see otstarbekas arvestades seda, milliseid täiendavaid kulutusi tooks nii vallale kui ka kaebajale kaasa detailplaneeringu algatamine ja menetlemine. Vastustaja ei ole haldusakti vastuvõtmisel teostanud kaalutlusõigust nõuetekohaselt. Kaalutlusõiguse teostamisel ei saa lähtuda üksnes vallaelanike seisukohtadest. Tuginedes HMS § 4 lg-le 2 on vastustaja jätnud arvestamata kaebaja õiguste ja huvidega. Vaidlustatud haldusakti sisust nähtuvalt ei ole vastustaja arvestanud kaebaja ettepanekutega ega analüüsinud tema põhjendatud huve. Seejuures ei ole arvestatud ka vastuväidete arutelul saavutatud kokkuleppe ja maavanema seisukohaga kehtestada üldplaneering osaliselt ning lahendada Keressaare raba puudutavad küsimused pärast keskkonnamõjude hindamise tulemuste saamist. Kaalutlusõiguse teostamine ei ole õiguspärane, kui haldusorganil puuduvad andmed kaalutlusotsustuse tegemisel tähtsust omavate asjaolude kohta. Vastustajal puudusid haldusakti vastuvõtmisel andmed kaebaja poolt soovitud tegevuse võimalike keskkonnamõjude kohta, mistõttu ei saanud ta ka kaaluda kaebaja vastuväidete ja ettepanekute põhjendatust. Haldusakti põhjendused on üldsõnalised ja mitteveenvad ning see ei vasta HMS-st tulenevatele haldusakti nõuetele. Kaevandamise mõju keskkonnale on võimalik hinnata igakülgselt ka ilma kehtiva üldplaneeringuta. Planeeringu kehtestamine enne keskkonnamõjude hindamise lõpuleviimist piirab kaevandamise mõju igakülgset hindamist ja selle teostamise võimalusi.

ei näe ette võimalust, et kokkuleppele jõudmise ja maavanemalt sellele kokkuleppele vastava heakskiidu andmise järgselt saaks üldplaneeringut kehtestada kokkulepet rikkudes. Nõustuda ei saa seisukohaga, mille kohaselt oli maavanema ettepanek üldplaneeringu osaliseks kehtestamiseks vaid soovituslik. Maavanem andis heakskiidu üldplaneeringu kehtestamiseks pärast vastuväidete suhtes kokkuleppe saavutamist, lähtudes seejuures saavutatud kokkuleppe sisust. Juhul, kui vastuväidete suhtes saavutatakse kokkulepe, peab seaduse mõttest tulenevalt ka maavanema heakskiit lähtuma saavutatud kokkuleppest, s. o kokkuleppe tingimused peavad olema planeeringu kehtestamise tingimuseks. Kuna kaebaja ja vastustaja olid saavutanud kokkuleppe üldplaneeringu osaliseks kehtestamiseks, sai maavanem anda heakskiidu üldplaneeringu osaliseks kehtestamiseks, mida ta ka tegi. Vastustajal puudus maavanema heakskiit kehtestada Vara valla üldplaneering Keressaare raba põhjaosa kohta. Kuna

§ 23

lg 6 tulenevalt on maavanema heakskiit kohustuslikuks üldplaneeringu kehtestamise eelduseks, on vaidlustatud haldusakt osas, millega kehtestati Vara valla üldplaneering Keressaare raba põhjaosas asuva maa-ala suhtes, ebaseaduslik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu
2. aprilli 2009 otsuse tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus peab aga vajalikuks muuta osaliselt halduskohtu vaidlustatud otsuse põhjendusi.
3. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja seisukohaga selle kohta, et Vara valla üldplaneeringu tervikuna kehtestamisega ei rikuta kaebaja subjektiivseid õigusi. 6 Riigikohtu 20.12.2001 määruses nr 3-3-1-8-01 on Riigikohus leidnud, et: „Vastavalt HKMS § 7 lg-le 1 võib kaebusega haldusakti peale halduskohtusse pöörduda vaid isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või vabadusi. Tühistamiskaebuse rahuldamiseks peab seega olema täidetud kaks tingimust: vaidlustatav haldusakt või toiming peab olema õigusvastane ja rikkuma samas ka kaebuse esitaja õigusi./…/Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi - põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi.“ Ka 07.03.2002 lahendis nr 3-3-1-9-02 märkis Riigikohus, et: „Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu leidis
4. detsembri
5. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-15-01, et haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel tuleb kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi: põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, samuti haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Haldusakt piirab subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist.“ 25.09.2008 lahendis nr 3-3-1-15-08 leidis Riigikohus, et: „Võimalikud on ka sellised kaebused, kus kaebajad tuginevad nii planeeringuotsuse eeldatavale objektiivsele õigusvastasusele kui ka oma õiguste ja vabaduste rikkumisele./…/Nendel asjaoludel puudub kohtul kaebuse lahendamisel võimalus jätta käsitlemata isikute subjektiivsete õiguste rikkumisega seonduvad väited. Kui vaidlustatud haldusakt riivab isikute õigusi, peab haldusakti andmisel kaaluma ka sellise riive õiguspärasust ja mõõdukust. Asja lahendav kohus peab aga omakorda veenduma, kas kaalutlusõigust kasutati õiguspäraselt. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
6. jaanuari
7. a otsuses haldusasjas nr 3-4-1-9-06 rõhutati, et kohalik omavalitsus peab detailplaneeringu algatamise ja kehtestamise üle otsustades igal konkreetsel juhul kaaluma, missugune on avalikes huvides tehtava otsustuse mõju isikute põhiõigustele ja huvidele, kas seonduvad õiguste riived on proportsionaalsed ning kas see otsus vastab ühetaolise kohtlemise põhimõttele. /…./Subjektiivsete õiguste rikkumise väite korral peab kohus andma hinnangu, kas õiguste riive on proportsionaalne ning kas järgitud on ühetaolise kohtlemise nõuet.
8. Käesoleval juhul on Vabariigi Valitsuse
9. novembri 1997 korraldusega nr 883-k nõustutud AS-le Tartu Jõujaam kaevandamisloa väljaandmisega Möllatsi, Laukasoo ja Keressaare kütteturba maardlates ning
10. detsembril 1997 pidas Tartu Maavalitsus võimalikuks anda kaebajale maavara kaevandamise luba mäeeraldise pindalale 96,02 ha (koos mäeeraldise teenindusmaaga 123,02) ja kaevandavatele turba varudele koguses 251 tuhat tonni pärast seda, kui AS Tartu Jõujaam on vormistanud eelpoolnimetatud maale kehtivas korras maakasutuse ning esitanud maavalitsuse keskkonnaosakonnale keskkonnaekspertiisi (keskkonnamõju hindamise) aruande.
11. a kehtinud maapõueseaduse (MaaPS) § 25 lg-te 1 ja 3 kohaselt tekkis maavara kaevandamise õigus kaevandamisloa alusel ning kohaliku tähtsusega maardla puhul andis kaevandamisloa oma tööpiirkonnas välja keskkonnateenistus. Keressaare turbamaardla registriandmete kohaselt on tegemist kohaliku tähtsusega maardlaga (tl 31) ning
12. a MaaPS alusel ei ole Tartu Maavalitsuse keskkonnaosakond kaebajale kaevandamisluba andnud. Kehtiva MaaPS § 28 järgi annab kohaliku tähtsusega maardla puhul kaevandamisloa Keskkonnaamet ning kui kavandatava tegevusega kaasneb keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses oluline keskkonnamõju, annab kaevandamiskoha kohalik omavalitsus ja Eesti Maavarade Komisjon oma arvamuse pärast keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmist. MaaPS § 34 lg 1 p 16 ja lg 2 kohaselt tohib juhul, kui kohalik omavalitsus ei ole kaevandamisloa andmisega nõustunud selle siiski välja anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul. 7 Asjaolu, et Vara valla üldplaneeringu kehtestamise ajal ei olnud kaebajal olemas MaaPS-s sätestatud korras välja antud kaevandamisluba, mis oleks talle andnud õiguse Keressaare turbamaardla põhjaosas 96,02 ha (koos teenindusmaaga 123,02 ha) ulatuses turvast kaevandada, ei tähenda siiski seda, et siis ei saanudki üldplaneeringu kehtestamine rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Eelpoolviidatud Riigikohtu lahendites väljendatud mõistes on haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavateks õigusteks ja vabadusteks ka isiku subjektiivsed avalikud õigused e. isiku põhiõigused ja –vabadused. Ka

§ 26

lg 1 kohaselt on planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Asja materjalidest nähtuvalt on Tartumaa Keskkonnateenistuse

1. juuli 2006 kirjaga algatatud Keressaare turbamaardla põhjaosa turbatootmisala kasutuselevõtuga kaasneva keskkonnamõju hindamine ning
2. a oktoobris on valminud ka keskkonnamõju hindamise aruanne, milles on leitud, et taotletavast alast 96,02 ha on soovitatav kasutusele võtta 53% väiksem ala e. 45,16 ha. MaaPS-st tulenevalt on alles pärast keskkonnamõju hindamise aruande tulemuste teadasaamist võimalik vormistada kaevandatavale alale maakasutusõigus ja taotleda kaevandamisloa väljastamist. Valla üldplaneeringuga (vt. Vara valla üldplaneering aastani 2015 üldplaneeringu protsess, arengustrateegia ja ruumilised arengusuunad lk 26-27 ning üldplaneeringu põhijoonisega (http://www.varavald.ee/images/stories/failid/yldplaneering/joonised/vara%20yldplaneering_p6h ikaart%2004.10.2007.pdf.) on Keressaare rabas ette nähtud kaevandatava ala mittelaiendamine ning kaebaja poolt taotletud kaevandatavast alast itta on üldplaneeringu põhijoonise ja keskkonnakaardi (kättesaadav samuti Vara valla koduleheküljel) järgi planeeritud miljööväärtuslik ala (üldplaneeringu arengustrateegia ruumiliste arengusuundade joonisel on see määratletud aktiivse puhkuse alana – matka- ja rattateed, suusarajad, ujumiskohad) ning kaevandatavast alast põhja jäävad planeeringu kohaselt perspektiivsed jalgratta- ja matkarajad. Halduskohtule esitatud vastuses (tl 66) ja kohtuistungil antud selgituses on vastustaja olnud seisukohal, et üldplaneeringu olemasolevas vormis ja tervikuna kehtestamisega kaitstakse just kohalike elanike huve, kes ei soovi Keressaare rabas kaevandatava ala laiendamist. Kuigi kaebaja poolt viidatud mäeeraldise näol on tegemist turbamaardlaga, mida on varem turba tootmiseks kasutatud ning selles asuvad turbavarud on aktiivsed, s. o neid on võimalik kaevandada, on üldplaneeringuga ette nähtud Keressaare raba kaevandatava ala mittelaiendamine. Samas sätestab

§ 1

lg 2 et

eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks ning kaebaja on 26.11.2007 teinud planeerimismenetluses ettepaneku näha Keressaare turbaraba põhjaosa potentsiaalse kasutusotstarbena ette kaevandatav ala e. mäetööstusmaa, kuna tegemist on turba tootmiseks ettenähtud alaga ning kaebaja on taotlenud kaevandamisloa väljastamist ja selle väljastamise üheks eeltingimuseks oleva ja turba kaevandmise võimalikkust ning mahtu selgitava keskkonnamõju hindamise aruande koostamine alles käib. Tartu Maavalitsuses 2008 toimunud arutelul leiti, et üks lahendusvariant tekkinud vaidlusele oleks kehtestada üldplaneering osaliselt, s. o mitte kehtestada seda Kererssaare turbamaardla põhjaosa suhtes enne keskkonnamõju hindamise aruande valmimist. MaaPS § 34 lg 1 p 2 näeb muuhulgas ette, et kaevandamisluba ei anta, kui taotleja kavatseb kasutada avakaevandamist ja kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskiri keelab maavara kaevandamise või kaevandamine kahjustab loodusobjekti, mille kaitse alla võtmine on menetluses. 8 Käesoleval juhul käib planeeringuvaidlus selles osas, kas Keressaare turbamaardla põhjaosa tuleks ja saaks üldplaneeringus määratleda potentsiaalse kaevandatava alana e. mäetööstusmaana. Keressaare turbamaardla põhjaosa turbatootmisala kasutuselevõtuga kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi (tl 33-36) kohaselt oli keskkonnamõju hindamise läbiviimise sisuks ja eesmärgiks ka see, et tehakse kindlaks, milline on optimaalne mäeeraldise laiendusvariant, arvestades kavandatava tegevuse ja selle võimalike alternatiivide keskkonnamõju põhja- ja pinnaveele, taimestikule, loomastikule, välisõhule, inimeste tervisele ja heaolule ning piirkonna sotsiaal-majanduslikule olukorrale. Seega sõltus vastus küsimusele, kas Keressaare turbamaardla põhjaosa tuleks ja saaks üldplaneeringus määratleda potentsiaalse kaevandatava alana e. mäetööstusmaana suures osas ka keskkonnamõju hindamise tulemustest. Nimetatud vaidluse lahendamiseks oleks seega olnud oluline keskkonnamõju hindamise aruanne. Samas tuleneb MaaPS-st võimalus jätta üldplaneeringus mäetööstusmaana määratlemata turbamaardla osas kaebajale kaevandamisluba andmata, kui vaidlusaluse maa-ala osas on menetluses taotlus selle kaitse alla võtmiseks või on see maa-ala juba kaitse alla võetud. Sellest tulenevalt on kaebaja isik, kelle õigusi (PS §-st 31 tulenevat ettevõtlusvabadust) on üldplaneeringu tervikuna kehtestamisega, mis tõi kaasa kaebaja planeeringulahenduse ettepaneku kõrvalejätmise ilma selle rahuldamise võimalust kaalumata, riivatud. Isikul, kelle õigusi ja vabadusi planeeringud riivavad, on õigus oma õiguste kohtulikul kaitsmisel nõuda õiguslike hüvede õiglase kaalumise kontrollimist (

§ 26lg 1 ja HKMS § 19 lg 6).

11. Halduskohus on asunud vaidlustatud otsuses ebaõigele seisukohale, et maavanema poolt läbi viidava järelevalvemenetluse käigus jõuti kokkuleppele selles, et üldplaneering kehtestatakse üksnes osaliselt (Keressaare raba üldplaneeringust välja jättes) ja selle kokkuleppega oli seotud ka maavanema heakskiidu andmine

§ 23

lg 6 alusel, mistõttu ei olnud kohalikul omavalitsusel enam pädevust üldplaneeringut tervikuna kehtestada ja seda tehes rikkus vallavolikogu seadust.

§ 23

lg 3 p 5 alusel maavanema juures 21.11.2008 toimunud kirjalike vastuväidete arutelu kohta koostatud protokollist (tl 18) nähtub, et osapooled jõudsid kokkuleppele kaaluda üldplaneeringu osalise kehtestamise võimalust, jättes planeeringu kehtestamata vaidlusalase maa-ala osas. Seega jõuti kokkuleppele kaaluda veelkord üldplaneeringu osalist kehtestamata jätmist ja selliselt on vallavolikogu iseenesest ka toiminud, arutades 16.12.2008 toimunud koosolekul seda küsimust uuesti ja pidades siiski võimalikuks kehtestada üldplaneering tervikuna. 21.11.2008 arutelu protokollist ei nähtu, et asjaosaliste vahel oleks kokkulepe saavutatud selle kohta, et Vara valla üldplaneering kehtestatakse osaliselt. Kuna vaidlusalases küsimuses kokkulepe saavutati (otsustati veel kaaluda üldplaneeringu osalise kehtestamise võimalust), siis andis ka maavanem 09.12.2008

§ 23lg 6 alusel õigesti planeeringule oma heakskiidu.

Asjaolu, et maavanem on

§ 23

lg 7 alusel pidanud vajalikuks teha kohalikule omavalitsusele ettepaneku kehtestada valla üldplaneering osaliselt, jättes selle kehtestamata AS Tartu Jõujaam 26.11.2007 ettepanekus märgitud maa-ala ulatuses, ei tähenda seda, et haldusorgani jaoks on tegemist siduva ettekirjutusega ning sellest ja kooskõlastuse andmise faktist tulenevalt ei saanud Vara Vallavolikogu põhjendatud kaalutluste olemasolul üldplaneeringu küsimust teisiti otsustada. Seega ei ole põhjendatud halduskohtu seisukoht, et Vara Vallavolikogu on valla üldplaneeringu kehtestamisel rikkunud seadust sellega, et ei järginud maavanema ettekirjutust ja planeeringule heakskiidu andmise aluseks olnud kokkulepet. 12. Eeltoodust tulenevalt oli vallavolikogul õigus 16.12.2008 koosolekul uuesti kaaluda, kas kehtestada valla üldplaneering tervikuna või osaliselt.

§ 4

lg 2 p 2 järgi peab kohalik omavalitsus tagama huvitatud isikute huvide arvesse võtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Kohalik omavalitsus peab seega planeeringu menetlemise käigus piisava tõhususega täitma

-st tulenevaid kohustusi, mh kohustust leida erinevate huvide vahel tasakaalustatud lahendus. 9 Planeeringu kehtestamine on kaalutlusotsus, mida halduskohus saab kontrollida HKMS § 19 lg 6 alusel. Nagu varem juba märgitud, on isikul, kelle õigusi ja vabadusi planeeringud riivavad, õigus oma õiguste kohtulikul kaitsmisel nõuda õiguslike hüvede õiglase kaalumise kontrollimist. Riigikohus on oma 10.10.2002 lahendis nr 3-3-1-42-02 märkinud, et: „Kohalik omavalitsus, teostades planeerimisdiskretsiooni, peab kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil, samas tuleb piisavalt põhjendada, miks menetlusosalise poolt esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud. Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt.“ 18.10.2004 lahendis nr 3-3-1-37-04 on Riigikohus täiendavalt märkinud, et: “Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus.“ 14.10.2003 lahendis nr 3-3-1-54-03 on Riigikohus leidnud, et: „Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. /…./Kohus võib sekkuda kaalutlusõiguse teostamisse ka siis, kui otsustus jääb küll kaalutlusõiguse piiridesse, kuid tekivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses. Iseäranis on diskretsiooniveaga tegu juhtudel, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta.“ 16.01.2008 lahendis nr 3-3-1-81-07 märgib Riigikohus muuhulgas, et: „Diskretsioonivolituse mittetäielik kasutamine ja olulistele asjaoludele mittetuginev kaalumine võivad endast kujutada sellist olulist diskretsiooniviga, mis on kaalutlusotsuse tühistamise aluseks.“

1. Ringkonnakohus leiab, et 16.12.2008 määruse nr 16 andmisel ei ole vallavolikogu teostanud kaalutlusõigust nõuetekohaselt. Nii istungi protokollist kui ka üldplaneeringu kehtestamise määrusest nähtuvalt on üldplaneering otsustatud kehtestada tervikuna eelkõige tulenevalt vallaelanike huvist, kuid millised need vallaelanike huvid konkreetselt on olnud ning kas need on põhjendatud ja kaaluvad üles kaebaja õiguse ettevõtlusvabadusele, määrusest ei nähtu. 16.12.2008 istungi protokollis viidatakse sellele, et juba enne turbaraba laiendamist on kaardile märgitud matkarajad, seega võib eeldada, et elanike huvina on silmas peetud planeeringujoonistel märgitud aktiivse puhkuse ala (matka- ja rattateed, suusarajad, ujumiskohad) moodustamist Keressaare raba lähedusse ning jalgratta- ja matkaradade väljaehitamist vaidlusalasest maa-alast põhja poole. Kuna viidatud aktiivse puhkuse ala ei kattu planeeringujooniste järgi selle maa-alaga (96,02 ha), mille osas esitas kaebaja planeerimismenetluses omapoolse ettepaneku ja mille ulatuses taotles kaebaja üldplaneeringu kehtestamata jätmist, siis ei ole ilmselge, kas ja kuidas võimalik turbatootmise ala laiendamine või üldplaneeringu taotletava kaevandamisala ulatuses kehtestamata jätmine kuni keskkonnamõju hindamise aruande valmimiseni rikub kohalike elanike huve seoses planeeritava puhkealaga. Sama kehtib ka taotletud kaevandatavast alast põhja poole planeeritud jalgratta- ja matkaradade kohta. Miks ja millistel põhjendustel on üldplaneeringuga (Vara valla üldplaneering aastani 2015 üldplaneeringu protsess, arengustrateegia ja ruumilised arengusuunad ning üldplaneeringu põhijoonis) Keressaare rabas ette nähtud turbamaardla mittelaiendamine ja kuidas kaitstakse üldplaneeringu tervikuna kehtestamisega elanike huve ning kuidas ja kas on planeerimismenetluses sellise otsustuse tegemisel täidetud kohustus tagada kõigi huvitatud isikute huvide arvesse võtmine ja tasakaalustamine, ei nähtu ka kohtule täiendavalt esitatud 10 planeerimismenetluse materjalidest. Kohalikul omavalitsusel oleks selle kohustuse täitmiseks muuhulgas tulnud selgitada näiteks ka seda, miks matkaradasid või aktiivse puhkuse ala ei ole võimalik planeerida kavandatavast kaevandamisalast eemale või üldse mujale ja miks selle võimatuse korral oleks siiski täiesti välistatud nõusolek kaevandamisala laiendamiseks nii kaebaja poolt soovitud ulatuses kui ka väiksemal määral. Vara valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on üldplaneeringu eesmärgiks saavutada tasakaalustatud parim maa-alade kasutamine valla territooriumil. Ühtegi põhjendust selle kohta, miks nähakse üldplaneeringuga ette Keressaare turbamaardla mittelaiendamine, üldplaneeringu seletuskirjast ega ka muust dokumendist (üldplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne jne) ei nähtu. Selliseid põhjendusi ja kaalutlusi ei nähtu ka 17.12.2007 toimunud üldplaneeringu avaliku arutelu protokollist. Planeeringu menetluse materjalidest nähtuvalt vastas Vara Vallavalitsus 13.12.07 kaebaja 26.11.2007 ettepanekule selgitades, et ettepanekut ei arvestata, kuna vallavalitsus ei näe võimalust määrata taotletavat ala mäetööstusmaaks, sest alles keskkonnamõju hindamine peab välja selgitama Keressaare mäetööstusmaa laienemise võimalikkuse. Sedasama põhjendust on korratud ka 17.12.07 toimunud üldplaneeringu väljapaneku tulemuste avalikul. 21.11.2008 Tartu Maavalitsuses toimunud arvestamata jäetud ettepanekute arutelul on Vara valla seisukoht kaebaja 26.11.2007 ettepaneku osas olnud selline, et volikogu arvamuse kohaselt ei saa kuni keskkonnamõju hindamise tulemuseni kaebaja ettepaneku osas seisukohta võtta ning elanikud on tõstatanud keskkonnamõju hindamise menetluses võimalikud keskkonna-alased probleemid (võimalik mõju kaevude veetasemele, Kääpa jõe veekvaliteedile, tolmu ja müra levimine taludeni, loomade liikumiskoridoride kadumine) seoses turbamaardla laiendamisega. Kaebaja on selle peale selgitanud, et need küsimused saavad vastuse keskkonnamõju hindamise aruandga ja enne selle valmimist ei ole mõtet üldplaneeringut kehtestada, s. o vallal on ökonoomsem mitte hakata üldplaneeringut hiljem vaidlusaluse maa-ala osas muuma, vaid enne üldplaneeringu kehtestamist tuleb keskkonnamõju hindamise tulemused ära oodata. Arutelu protokollis on märgitud, et osapooled jõudsid kokkuleppele kaaluda üldplaneeringu osalise kehtestamise võimalust jättes planeeringu kehtestamata vaidlusaluse maa-ala osas, s. o 96,02 ha ulatuses. Vallavolikogu vaidlustatud määrusest ega ka volikogu istungi protokollist ei nähtu, kas ja kuidas on enne üldplaneeringu tervikuna kehtestamist kaalutud AS Tartu Jõujaam huve ja väidetavaid kohalike elanike huve ning miks siiski leiti, et väidetavad avalikud huvid kaaluvad üles kaebaja huvi oma 26.11.2007 ettepaneku arvestamiseks üldplaneeringus ning selleks üldplaneeringu osaliselt kehtestamata jätmiseks kuni keskkonnamõju hindamise aruande valmimiseni. Kuigi maavalitsuses toimunud arutelus viidati ka võimalikele elanike poolt tõstatatud keskkonna-alastele probleemidele (turbamaardla laiendamise mõju kaevude veetasemele, Kääpa jõe veekvaliteedile, tolmu ja müra levimine taludeni, loomade liikumiskoridoride kadumine) seoses turbamaardla laiendamisega, ei nähtu vaidlustatud määrusest, kas neid asjaolusid on loetud üldplaneeringu tervikuna kehtestamise aluseks ning kui on, kuidas need siiski kaaluvad üles kaebaja huvid turbamaardla laiendamiseks Keressaare raba põhjaosas. 16.12.2008 määruses märgitud põhjendus, et vaidlusalusel maa-alal planeeringu kehtestamata jätmise ainsaks argumendiks on olnud see, et planeeringu tervikuna kehtestamine segab keskkonnamõju hindamist, ei ole õige. AS Tartu Jõujaam on sellise ettepaneku tegemisel leidnud, et keskkonnamõju hindamine on pooleli ja enne seda ei ole vallal otstarbeks Keressaare raba osas üldplaneeringut väljapakutud kujul kehtestada, sest alles keskkonnamõju hindamise tulemusena selgub, kas Keressaare raba põhjaosas on võimalik turvast kaevandada ja kas see maa-ala peaks olema mäetööstusmaa või mitte. Planeeringu kehtestamine või kehtestamata 11 jätmine ei saa iseenesest takistada keskkonnamõju hindamise läbiviimist, sest selles menetluses hinnatakse võimaliku planeeringulahenduse faktilisi asjaolusid, mitte õigusliku sisuga küsimusi. Määruse motiveeringust ei nähtu seega, et vallavolikogu oleks kaalutlusõigust teostanud vastavalt HMS nõuetele. Vaidlustatud määruses ei ole välja toodud asjas tähtsust omavaid asjaolusid ega erinevate huvitatud isikute konkreetseid huve ja õigusi, mida vallavolikogu pidi kaaluma ja kaalus. Määruses esitatud põhjendused ei veena kohut, et olukorras, kus turbamaardla laiendamise taotlusega seoses läbiviidav keskkonnamõju hindamine oli veel pooleli, on kaebaja planeeringuettepaneku ja üldplaneeringu osaliselt kehtestamata jätmise taotluse osas erinevate huvide kaalumine toimunud ratsionaalselt ning arvestatud ja kaalutud on kõiki olulisi põhjendusi ja huve. Viidatud motiveerimisvead tekitavad kaalutlusotsuse sisulises õiguspärasuses kahtlusi. Eeltoodust tulenevalt on halduskohtu vaidlustatud otsus oma lõppjäreldustelt õige ning selle tühistamiseks puudub alus.
2. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad Vara Vallavolikogu poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud tema enda kanda. AS Tartu Jõujaam on esitanud ringkonnakohtule taotluse ja menetluskulude nimekirja, paludes apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral mõista AS Tartu Jõujaam kasuks Vara Vallavolikogult välja menetluskulud (tasu õigusabi eest) summas 11 947,50 krooni. Õigusteenuse kirjelduse kohaselt tuleneb nimetatud summa sellest, et AS Tartu Jõujaam lepinguline esindaja on tutvunud vallavolikogu poolt esitatud apellatsioonkaebusega ja koostanud sellele vastuse, milleks on kulunud 6,75 tundi. Ringkonnakohus leiab, et sellise sisuga ja sellises mahus õigusabiteenuse osutamise eest on 11 947,50 krooni HKMS § 93 lg 5 mõttes vajalik ja põhjendatud kulu, mis tuleb vallavolikogult kaebaja kasuks välja mõista. Einar Vene Ivo Pilving 12 Maili Lokk