KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-2061 Haldusasi A

) § 37 lg 1 annab subjektiivse nõudeõiguse vanglas töö saamiseks. Kaebaja ei nõustu vastustaja hinnangutega ja leiab, et tema seaduslikke õigusi on vaides nimetatud faktide toimepanemisega ja sellest tulenevate tagajärgedega rikutud.

1. Tartu Vangla oli seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei anna kinnipeetava töökohustus kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda endale tööd. Samuti puudub kinnipeetaval õigus nõuda vanglalt tööd kindlal tegevusalal, majanduslikult tulutoovat tööd ja tööd kinnipeetava õpitud kutsealal. Õiguslik regulatsioon näeb ette, et võimaluse korral kindlustab vangla kinnipeetava tööga, millest tuleneb, et töökohustus tekib kinnipeetaval vastava töö olemasolul. HALDUSKOHTU LAHEND
2. Tartu Halduskohus jättis
3. detsembri 2009 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei tulene õigusaktidest vanglale kohustust tagada kinnipeetavale vanglas tööd ning vangla tagab kinnipeetavatele töötamise võimaluse vastavalt oma võimalustele ja vabade töökohtade olemasolul. Töökohustus tekib kinnipeetaval vastava töö olemasolul. Arvestades seejuures vangla piiratud ressursse töökohtade osas, on paratamatu, et vangla ei suuda tagada kõikidele kinnipeetavatele võimalust töötada.

sätted annavad vangla territooriumil kinnipeetava töö korraldamiseks kolm põhimõttelist võimalust, milleks on kinnipeetava rakendamine majandustöödel, vangla rajatud käitises või eraõigusliku isiku käitises. Tartu Vangla territooriumil ei ole vangla oma käitiseid loonud, kuna ehituslikult käitiste jaoks vajalikke ruume või eraldatud territooriume ette nähtud ei ole. Vangla saab ise kinnipeetavaid rakendada tööle ainult 80 isikkoosseisu hulka kuuluval majandustöö ametikohal. Samuti asub Tartu Vangla territooriumil ühe eraõigusliku isiku, AS-i Eesti Vanglatööstus käitis. Arvestades, et tegemist on äriühinguga, siis ei ole vanglal õigust määrata, kui palju ning millise tasuga kinnipeetavad eraõigusliku isiku käitises tööd saavad, samuti ei saa vangla kohustada eraõiguslikku isikut võtma käitisesse tööle kõiki vanglas tööd soovivaid kinnipeetavaid isikuid. Vangla annab küll kinnipeetavale loa eraõigusliku isiku käitisesse tööle asumiseks, kuid see ei kujuta endast vangla ja kinnipeetava vahel vastastikust töösuhte õiguslikku reguleerimist. Kui aga vanglateenistus on kinnipeetava tööle vormistanud, siis on kinnipeetaval kohustus töötada, kuid vangla ei ole seotud 2 kinnipeetava poolt esitatud taotlusega tööhõivesse suunamiseks, mistõttu võib vangla tööle vormistada ka kinnipeetava, kes ei ole avaldanud soovi vanglas töötada. Vangla ei ole rikkunud töö mittevõimaldamisega kaebaja õigusi. Tööhõive saavutamine ei ole õiguslik, vaid majanduslik küsimus terve ühiskonna seisukohalt ning sellisena tuleb seda vaadelda ka kinnipidamiskoha tingimustes. Ka Eesti Vabariigi Põhiseadus (edaspidi PS) ei garanteeri õigust tööle ning töötul ei ole õigust nõuda, et riik tagaks talle töö. Vanglas ei reguleeri töötamist mitte töölepinguseadus (edaspidi TLS), vaid vanglas töötamist ja selle eest tasu maksmist reguleerib

.

§ 43

lg 2 kohaselt peab kinnipeetava töötasu olema vähemalt 10% TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määrusega nr 382 vastu võetud „Kinnipeetava töötasu määrad, maksmise ja arvutamise kord“ hetkel kehtiva § 2 lg 2 regulatsiooni kohaselt on täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl 188 krooni kuus. Tartu Vanglal puudub pädevus võtta isikut töötuna arvele ja maksta isikule töötutoetust, kuna tulenevalt tööturuteenuste ja –toetuste seadusest võtab isikuid töötuna arvele Eesti Töötukassa, kes maksab ka töötutele töötutoetusi. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kuna Tartu Vanglal vastav kohustus puudub, siis ei ole kaebajal õigust sellise taotluse esitamiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. A.S. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 1. detsembri 2009 otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada tema kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti hinnanud tõendeid. Käesolevaga on rikutud PS-s olevat õigustatud ootuste printsiipi sellega, et kaebaja ootab vanglalt huvide rahuldamiseks vajalikku materiaalset baasi, mille peab tagama

§ 37

töökohustus ja töö eest saadav tasu

§ 43

. Karistuspoliitilisest seisukohast on vanglale pandud kohustus luua töökohad kinnipeetavate tööhõive tagamiseks. Kinnipeetav on kohustatud töötama töökohal, mille vangla on kohustatud looma. Vangla kohustus töökohti luua ei anna küll õiguslikku alust kinnipeetaval nõuda töökohta, vaid kohustab viimast töötama, mille tagajärjel saab tagatud kinnipeetava huvid. Vangla poolt kinnipeetavate tööhõiveks töökohtade loomata jätmine ei vabasta vanglat kohustusest luua vastavad töökohad või leida eraviisilisi tööandjaid, koostööpartnereid selle tarbeks, et kinnipeetavad tööle rakendada. TLS § 29 lg 5 alusel on Eestis kehtestatud töötasu alammäär ja sellest väiksema töötasu maksmist väärilise töö eest saab tõlgendada diskrimineerimisena. Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruse alusel on kinnipeetava töötasu samaväärse töö eest 90% väiksem kui TLS § 29 lg 5 järgi tasustatud isikul ning see on diskrimineerimine. Halduskohus on rikkunud kohtumenetlusnormi kuna ei ole välja nõudnud vanglalt kaebaja isiklikku täitmiskava, mille raames on esitatud kaebaja kriminogeensete riskide vähendamise abinõuna töötamine. Seega on halduskohtu otsus vastuolus kaebaja kriminogeensete riskide maandamise programmiga, mis näeb ette kaebaja tööle rakendamise vajaduse. Kaebaja palub võimaldada talle tööle asumine õiglaselt tasustatud tööle, teha vanglale ettekirjutus kinnipeetavatele töökohtade loomiseks ja hinnata Vabariigi Valituse 28.11.2000 määruse nr 382 vastavust PS-le.

1. Tartu Vangla vaidles A. Saki apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt taotles A.S. halduskohtus toimingu – vanglas töö mittevõimaldamine – õigusvastasuse kindlakstegemist, seega ei saa apellant esitada apellatsioonkaebuses nõuet ettekirjutuse tegemiseks, et vangla looks täiendavalt töökohti kinnipeetavatele. Samuti ei 3 saa apellant nõuda, et ringkonnakohus hindaks Vabariigi Valituse 28.11.2000 määruse nr 382 vastavust PS-ga. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-5-09 märkinud, et kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus ei võimalda kohustada haldusorganit toimingut sooritama, siis tulenevalt riigivastutuse seaduse § 6 lg-st 1 ei saa kohus kohustada haldusorganit toimingut sooritama ja sellesisuline kaebus tuleb jätta rahuldamata. Justiitsministri 26.05.2008 määruse nr 25 kohaselt on Tartu Vanglas ette nähtud 80 töökohta kinnipeetavatele, millest 9 töökohta on mõeldud oskustöölistele ning ülejäänud lihttöölistele. Rohkemate kinnipeetavate töökohtade jaoks vanglasiseselt vajadus puudub. Samuti ei anna kehtiv õigus vanglale õigust kohustada ühtegi äriühingut looma töökohti või võtta vabadele töökohtadele kinnipeetavaid selle tarbeks, et kinnipeetavatel oleks olemas töökoht, läbi mille saaksid tagatud kinnipeetava huvid vanglas. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-5-09 märkinud, et võrdsusõiguse puhul ei ole võrreldavateks gruppideks kinnipeetavad ja vabaduses viibivad isikud. Kinnipeetavate olukord erineb vabaduses viibiva isiku olukorrast, kuna kinnipeetav kannab karistust ning on allutatud vangla režiimile. Kinnipeetavatel puuduvad vanglas olles kulutused igapäevaseks elutegevuseks vajalikele asjadele (toit, eluase, riietus), sest nad on täielikul riigi ülalpidamisel. Halduskohus ei rikkunud kohtumenetluse normi, kui jättis vastustajalt välja nõudmata apellandi poolt taotletud temale Tartu Vanglas koostatud individuaalse täitmiskava. Apellant ei põhjendanud, miks ta ei saa ise soovitud tõendit esitada. Kinnipeetava individuaalne täitmiskava asub tema isiklikus toimikus ning apellandi taotluse alusel saab ta sellest koopia, seega oli tõend apellandile kättesaadav. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
3. detsembri 2009 otsus muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. tuleb jätta Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ning ei pea HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus mõistab halduskohtu otsust selliselt, et halduskohus on käsitlenud A. Saki kaebust kohustamiskaebusena – kohustama Tartu Vanglat A. Sakile töö võimaldamiseks. Selline kaebus vastab ringkonnakohtu arvates kõige paremini A. Saki kaebuse eesmärgile. Seetõttu ei pea ringkonnakohus oluliseks menetlusnormi rikkumiseks seda, et halduskohus on oma otsuses märkinud, et A.S. on esitanud kaebuse ka Justiitsministeeriumi vaideotsuse peale, kuid asjas Justiitsministeeriumi kaasatud ei ole. Halduskohtu otsuse tühistamiseks see alust ei anna. A. Saki kaebuse eesmärki annab kõige paremini saavutada kohustamiskaebus ning vaideotsuse iseseisev vaidlustamine vajalik ei ole. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

§ 38

lg 1 kohaselt vangla kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.

§ 38

lg 3 alusel kinnipeetavatele töö tagamiseks võib vangla territooriumil käitise rajamist lubada ka füüsilisel isikul või äriühingul, kui ta on selleks lepingu sõlminud riigiga või riigi haldusülesannet täitva eraõigusliku juriidilise isikuga. Nagu nähtub eelpoolviidatud sätetest ei ole tööga kindlustamine vangla kohustus, vaid ta on seda kohustatud juhul, kui on olemas võimalused kinnipeetava kindlustamiseks tööga. Tartu Vanglal puuduvad võimalused kindlustada kõiki tööle soovivaid kinnipeetavaid tööga. Ringkonnakohtul puudub õigus teha 4 vanglale apellatsioonkaebuses taotletud ettekirjutus kinnipeetavatele töökohtade loomiseks, kuna sellist nõuet ei olnud kaebaja esitanud kaebuses halduskohtule. HKMS § 34 lg 3 alusel ei saa ringkonnakohtus esitada nõudeid, mida esimese astme kohtus ei esitatud. Kaebaja on taotlenud nii halduskohtus kui ka ringkonnakohtus, et kohtud annaksid hinnangu Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruse nr 382 vastavusele Põhiseadusele. Ringkonnakohus leiab, et antud määrus ei ole vastuolus Põhiseadusega. Antud määrusega ei ole kuidagi kaebajat ebavõrdselt koheldud võrreldes teiste isikutega. Võrreldavateks gruppideks ei saa lugeda kinnipeetavaid ja vabaduses viibivaid isikuid. Kinnipeetavate olukord erineb vabaduses viibivate isikute olukorrast ja neil puuduvad kulutused igapäevaseks elutegevuseks vajalikele asjadele kuna nad on täielikult riigi ülalpidamisel. Seega on õigustatud, et nendele töötamise eest makstav tasu erineb vabaduses viibiva isiku saadavast tasust. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et halduskohus rikkus kohtumenetluse normi, kuna ei nõudnud vastustajalt välja tema individuaalset täitmiskava. Tartu Halduskohus on kaebaja individuaalse täitmiskava vastustajalt välja nõudnud ning see asub toimiku materjalides (tl 41). Ka sellest ei nähtu, et vastustaja peaks kindlasti kaebaja kindlustama tööga. Individuaalse täitmiskava kohaselt arvestades vangla võimalusi ning vabade töökohtade olemasolu tuleb kaebajat rakendada tööhõives. Einar Vene Maili Lokk 5 Agu Timmi