← Eesti

3-09-982/27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-982 Haldusasi Vadim Poslavski kaebus kahju hüvitamise nõudes seoses nõuetele mittevastavate kinnipidamistingimustega Kohtla-Järve arestimajas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  2. oktoobri 2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Vadim Poslavski apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - Vadim Poslavski Vastustaja – Ida Prefektuur RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu 27.10.2009 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus osaliselt ning mõista Ida Prefektuurilt välja Vadim Poslavski kasuks 2000 (kaks tuhat) krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  3. 05.05.2009 esitas Vadim Poslavski Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamise nõudes seoses nõuetele mittevastavate kinnipidamistingimustega Kohtla-Järve arestimajas. Kaebaja palus tunnistada kinnipidamistingimused Kohtla-Järve arestimajas väärikust alandavaks ning mõista vastustajalt mittevaralise kahju tekitamise eest välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel.
  4. Kaebaja võeti Ida Politseiprefektuuri poolt 15.11.2006 vahi alla ja alates 19.11.2006 paigutati Kohtla-Järve arestimajja kambrisse nr
  5. Seal hoiti kaebajat rohkem kui kuu aega. Eeluurimise ajal ja kohtuistungite perioodil toodi V. Poslavski korduvalt Kohtla-Järve arestimaja erinevatesse kambritesse, sealhulgas kaks korda kambritesse nr 7, 5 ja
  6. Kokku viibis kaebaja tema enda väitel Kohtla-Järve arestimajas umbes 4-5 kuud, kambris nr 7 üle 2 kuu. Kinnipidamistingimused Kohtla-Järve arestimajas ei vastanud riigi poolt kehtestatud nõuetele ega ka Euroopa normidele. Kohtla-Järve arestimaja kambris nr 7 ei olnud kraanikaussi, pesta ja vett võtta tuli WC kraanist. Ei olnud riidenagi ega kappi pesu jaoks, asju tuli hoida põrandal. Ei olnud lauda ega toole, sööma ja kirjutama pidi põrandal. Kambris ei olnud voodeid, magama pidi põrandast 30 cm kõrgustel puust alustel. Ei olnud ventilatsiooni, piisavalt valgust ega värsket õhku. Ainus koht, kust kambrisse õhk tuli, oli ava koridori lae all. Valgust oli kambris vähe, seetõttu ei saanud kaua lugeda ega kirjutada, kuna silmad hakkasid valutama. WC oli avatud. Ei saanud pesta riideid, kuna ei olnud sooja vett ega kohta, kus riideid kuivatada. Jalutama kaebajat ei lastud. Kambris ei olnud seinakontakti, mistõttu ei saanud keeta vett ega kuulata raadiot. Kambrid asusid poolenisti keldris, mistõttu oli kambrites pidevalt niiske ja külm. Kambris nr 7 oli erinevatel aegadel 9-12 inimest ehkki kamber oli mõeldud 5-le inimesele. Seinast tuli värv lahti ja laest kukkus krohvi söögi sisse. Osaliselt betoonist ja mädanenud laudadest põrand oli rikutud. Kogu kamber oli antisanitaarne. 15.03.2009 saatis kaebaja avalduse Ida Politseiprefektuuri palvega tunnistada rikkumisi Kohtla-Järve arestimajas ja selgitada, miks kinnipidamistingimuste parandamiseks midagi ei tehta. 17.04.2009 sai kaebaja vastuse, milles Ida Politseiprefektuur lükkas kaebaja pretensioonid tagasi ja teatas, et kõik normid on arestimajas täidetud. Kaebaja kinnipidamist Kohtla-Järve arestimajas võib võrrelda ebaseadusliku kinnipidamisega, mille osas on olemas kindlad piirid - üks päev võrdub 7 päevamääraga. Õiglaseks hüvitiseks peab kaebaja vähemalt 1/3 sellest ehk 20 000 krooni.
  7. Vastustaja Ida Politseiprefektuur palus jätta kaebuse rahuldamata. V. Poslavski viibis Kohtla-Järve arestimajas ajavahemikel 26.08.2006-01.09.2006, 15.11.2006-14.12.2006, 08.02.2007-15.02.2007, 12.04.2007-07.05.2007, 14.06.200725.06.2007, 30.07.2007-02.08.2007, 18.10.2007-25.10.2007 ja 07.01.2008-17.01.
  8. Hoone, milles asus Kohtla-Järve arestimaja, on ehitatud
  9. aastal ning ei vastanud kaasaegsetele ehitustehnilistele nõuetele, kuna hoone ehitamise ajal olid nõuded hoopis teised. Kaebaja eksitab teadlikult kohut väites, et viibis kambris nr 7 üle 2 kuu. Meditsiiniabi osutamise kannete vihikust nähtub, et kaebaja viibis kambris nr 7 lühiajaliselt (mõned päevad) kogu arestimajas viibitud summaarse aja jooksul kokku. Ülejäänud aegadel viibis ta kambrites nr 1, 2, 3, 4, 5 ja 9, kus olid väga head tingimused, arvestades hoone vanust. Nimetatud kambrid olid varustatud WC-nurgaga, mis oli eraldatud kilest sirmiga, olid olemas seinakontaktid, laud (lauad) ja toolid. Kõikidesse kambritesse oli valgustuse parandamiseks paigaldatud luminestsentslambid. Osadel kambritel oli olemas klaasplokkidest aken. Kambrite õhuvahetus toimus sundventilatsiooni abil. Kambris oli lubatud hoida ja kuulata raadiot ning kaebajal on olnud patareidel töötav raadio. Kambrites oli tagatud ööpäevaringselt puhas joogivesi, mis vastas joogivee nõuetele ning mille kvaliteeti kontrolliti regulaarselt. Kinnipeetud said kasutada regulaarselt pesemisruumi ning kambrite korrashoidmiseks ja isiklike esemete pesemiseks oli igas kambris ämber. Kambrite pesemiseks väljastati kinnipeetutele põrandapesu vahendit ning regulaarselt toimus kambrite desinfitseerimine. Tagatud oli meditsiiniabi. Regulaarselt üks kord nädalas vahetati kinnipeetute voodipesu. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et kaebaja viibis kambrites, kus kinnipidamistingimused olid head ning vastavuses hoone vanusega. Eksitavad on kaebaja väited, et arestimajale kehtisid vangla sisekorraeeskirjas sätestatud nõuded, mida Kohtla-Järve 2 arestimajas rikuti. Vangla sisekorraeeskirja nõuded arestimajadele ei laiene. Seoses sellega on eksitavad kaebaja väited, et kambrite sisustus ei vastanud nõuetele. Vastustaja möönab, et osaliselt puudusid kambritel aknad ja täielikult puudus jalutushoov. Samas ei rikutud sellega teadlikult kaebaja õigusi, kuna analoogsetes tingimustes olid kõik arestimajas viibivad kinnipeetud. V. Poslavskit koheldi võrdselt ja samaväärselt teiste kinnipeetutega. Kohtla-Järve arestimajas viibimise ajal ei pöördunud kaebaja kordagi avalduste ja taotlustega arestimaja administratsiooni poole kirjalikult ega suuliselt seoses jalutuskäikude puudumisega või halbade kinnipidamistingimustega. Kohtla-Järve arestimaja renoveerimiseks ning jalutushoovi väljaehitamiseks puudus politseiprefektuuril raha. Vastustaja ei ole V. Poslavskile tekitanud süüliselt tegevuse või tegevusetuse läbi kahju. Kaebaja rahulolematus arestimaja tingimustega pole piisav kahju hüvitamise alus. HALDUSKOHTU LAHEND
  10. Tartu Halduskohus jättis
  11. oktoobri 2009 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt lähtub halduskohus Kohtla-Järve arestimajas kinnipidamistingimustele hinnangu andmisel jõustunud kohtulahenditest. Tartu Halduskohtu 25.06.2007 ja Tartu Ringkonnakohtu 30.10.2007 otsustes haldusasjas nr 3-07-389 on kohtud lugenud piisavaks seda, et igas kambris on olemas veekraan ja igapäevase hügieeni läbiviimiseks on kambritesse antud kausid. Seega on tagatud kinnipeetavale võimalus hoolitseda oma igapäevase hügieeni eest. Vastustaja on kinnitanud, et kambris nr 7 tool ja laud puuduvad, kuna neid ei ole võimalik sinna paigutada ruumipuuduse tõttu. Samas on antud kambris olemas lavats. Seega ei ole tõendamist leidnud väide, et kaebaja oli sunnitud sööma, lugema ja kirjutama põrandal, kuna seda oli võimalik teha lavatsil. Arestimaja ehitustehniliste nõuete kohaselt ei kuulu kambri sisustuse hulka öökapp ja nagi. Nende puudumist ei saa seega pidada inimväärikust alandavaks. Pesupesemiseks on kambris kauss või ämber. Asjaolu kohta, et kambris puudus voodi ja selle asemele oli ehitatud 30 cm kõrgune poolt kambrit hõlmav lavats, on kohtud märkinud, et kambri nr 7 sisustus vastas politseipeadirektori 25.04.2001 käskkirjaga nr 82 kinnitatud „Arestimaja ehitustehnilised nõuded“ p-le 23.
  12. Kambris nr 7 oli veekindla vineerkattega lavats. Kohtud on asunud seisukohale, et õigusvastaseks tuleb lugeda loomuliku valguse puudumist Kohtla-Järve arestimaja keldrikorrusel asuvates kambrites nr 4 ja 7, puudulikku ventilatsiooni, värskes õhus (üks tund ööpäevas) viibimise mittevõimaldamist ja kambris asuva WC seintega eraldamata jätmist. Nimetatud kohtulahendites on käsitletud perioodi 10.10.2006 - 28.11.
  13. Sama perioodi sisse jääb ajavahemik, mil Kohtla-Järve arestimajas viibis ka V. Poslavski. Kaebaja on olnud Kohtla- Järve arestimajas ka 2007 ja 2008 alguses. See asjaolu ei anna aga kohtule alust jõustunud kohtulahendites antud hinnangute osas teistsugusele seisukohale asumiseks. Kinnipidamistingimustes kuni arestimaja sulgemiseni olulisi muutusi ei toimunud. Inimväärikust alandavaks ei saa lugeda seda, et kambris nr 7 ei olnud kraanikaussi, samuti seda, et ei olnud voodeid, lauda ega toole ning riidenagi ega kappi pesu jaoks. Vangla sisekorraeeskirjas sätestatud nõuded kambri sisustusele arestimajas ei laienenud. Kuna kambris nr 7 oli veekindla vineerkattega lavats, siis vastas kambri sisustus vaadeldaval perioodil kehtinud politseipeadirektori 25.04.2001 käskkirjaga nr 82 kinnitatud arestimaja ehitustehnilistele nõuetele. Nagu eelnevalt märgitud, ei loe kohus ka käesolevas asjas laua ja toolide puudumist inimväärikust alandavaks. V. Poslavskile oli antud luba kasutada kambris oma isiklikku patareidel töötavat raadiot, kinnipeetutele anti ka võimalus lugeda ajalehti. Lähtudes eelrefereeritud kohtulahenditest tuleks õigusvastaseks lugeda loomuliku valguse puudumist Kohtla-Järve arestimaja keldrikorrusel asuvates kambrites nr 4 ja 7, puudulikku 3 ventilatsiooni, värskes õhus (üks tund ööpäevas) viibimise mittevõimaldamist ning kambris asuva WC seintega eraldamata jätmist. Kambris asuva WC seintega eraldamata jätmist ei loe kohus inimväärikust alandavaks. Vastustaja väitel rakendas arestimaja juhtkond nende käsutuses olevad võimalikud abinõud selleks, et kinnipeetutel oleks loomulike vajaduste rahuldamisel tagatud privaatsus, st WC eraldati muust ruumist läbipaistmatu kileriidega. Kohtul ei ole alust selle väite õigsuses kahelda. Asjaolu, et kambrid olid ülerahvastatud, pole leidnud tõendamist. Loomuliku valguse puudumist Kohtla-Järve arestimaja keldrikorrusel asuvates kambrites nr 4 ja 7, puudulikku ventilatsiooni ning värskes õhus (üks tund ööpäevas) viibimise mittevõimaldamist võib küll lugeda õigusvastaseks, kuid kohtu veendumusel ei alandatud sellega arestimajas lühiajaliselt viibinud isiku inimväärikust. Õige ei ole kaebaja väide, et ta viibis Kohtla-Järve arestimajas kokku umbes 4-5 kuud ja kambris nr 7 üle 2 kuu. Kohtla- Järve arestimajas viibis kaebaja erinevatel perioodidel lühiajaliselt ja kokku veidi üle 3 kuu. Millises kambris ja kui kaua kaebaja täpselt viibis, ei ole praegu enam võimalik kindlaks teha. Dokumendid selle kohta ei ole säilinud. Informatsiooni, millistes kambrites ja mis perioodil kaebaja viibis on võimalik saada meditsiiniabi osutamise vihikust. Selles vihikus sisalduvad andmed kinnitavad, et kaebaja viibis kambris nr 7 lühiajaliselt, novembris 2006 ja juunis
  14. Kaebaja väärikust ei ole süüliselt alandatud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  15. V. Poslavski esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
  16. oktoobri 2009 otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada tema kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu kaebaja kohtuotsuse põhjendustega, kuna need lähtuvad haldusasjas nr 3-07-389 jõustunud kohtuotsuste valest hindamisest. Arestimaja ehitusnormide erinevused võrreldes tänapäevaste nõudmistega ja seadusele ning kaasajale vastavate nõuete puudumine arreteeritud inimeste kinnipidamisel ei vabasta riiki vastutusest, kui riik ise need vajalikud nõuded paika paneb. Halduskohus on täielikult ignoreerinud kaebaja poolt toodud põhjendusi ja haldusasja nr 3-07-389 kohtuotsustest on toimingute õigusvastasuse tuvastamine kontekstist välja kistud. Ülalnimetatud kohtuotsuste järgi on kindlaks tehtud, et tuleb lugeda õigusvastaseks kambrites loomuliku valguse puudumine, ebapiisav ventilatsioon, värskes õhus jalutuskäikude mittevõimaldamine ja piirdeseinade puudumine kambri tualeti ümber, mis on juba privaatsuse rikkumine. Jääb mõistetamatuks, kuidas kohus kellegi väidete õigsuses veendub ja eelistades vastustaja põhjendusi, heidab kaebaja omad kõrvale. Halduskohus on kaebuses antud Kohtla-Järve Arestimaja kinnipidamistingimuste hinnangut kõvasti alandanud ja määranud valesti inimväärikuse alandamise taseme. Vastustaja poolt esitatud fotomaterjali järgi on ilmne, et kambri nr 7 tingimused on alandavad ja väga halvad ning selle vastu ei saa vaielda. Kambris pole elementaarselt vajalikke ja igapäevaselt kasutatavaid esemeid, nagu laud, toolid, samuti on võimatu kasutada elektrit.
  17. Ida Politseiprefektuur vaidles V. Poslavski apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei pöördunud V. Poslavski Kohtla-Järve arestimajas viibimise ajal kordagi avalduste või taotlustega arestimaja administratsiooni poole kirjalikult ega suuliselt seoses jalutuskäikude puudumisega või halbade kinnipidamistingimustega ega ka väljendanud seisukohta, et tingimused mõjuvad talle inimväärikust alandavana. Arestimaja tingimused ei ole V. Poslavskile kaasa toonud selliseid kannatusi ja alandusi, mis ületaksid vältimatu kannatuse ja alanduse elemente, mis paratamatult kaasnevad kinnipidamisega. Vastustaja on teinud kõik, et leevendada arestimaja kinnipidamistingimustest tekitatud ebamugavusi. 4 V. Poslavski pole esitanud ühtegi väidet ega tõendit, et arestimajas valitsev olukord oli suunatud just tema piinamisele, väärikuse alandamisele või teotamisele. Aprillis 2008 Kohtla-Järve arestimaja suleti, seega puudub kaebajal antud kaebuses preventiivne huvi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  18. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
  19. oktoobri 2009 otsus kuulub tühistamisele kohtu järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ja teeb uue otsuse, millega mõistab Ida Prefektuurilt välja kaebaja kasuks 2000 krooni mittevaralise kahju katteks. RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitatakse mittevaraline kahju süülise väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. V. Poslavski on leidnud, et tema korduval viibimisel Kohtla-Järve arestimajas alandasid tema inimväärikust Ida Politseiprefektuuri toimingud, mis seisnesid loomuliku valguse tagamata jätmises, puudulikus ventilatsioonis ja värskes õhus viibimise mittevõimaldamises, samuti kambrite antisanitaarses olukorras. Haldusasja materjalidega on tuvastatud, et kambris nr 7 oli WC nurk eraldamata. Samuti puudusid seal laud ja tool. Kõikidel kambritel ei ole akent ja valgustuse parandamiseks on paigutatud luminestsentslambid. Seega puudub piisav valgus. Kohtla-Järve arestimajas puudub jalutushoov ja seoses sellega puudub kinnipeetavatel võimalus viibida värskes õhus. Akende ja jalutusvõimaluse puudumist on möönnud ka vastustaja ise. Asjas puudub vaidlus selle üle, et sellistes tingimustes kinnipeetavate pidamise puhul on tegemist õigusvastaste toimingutega. Antud asjas tuleb anda vastus küsimusele, kas need õigusvastased toimingud võisid tekitada kaebajale mittevaralist kahju. Ringkonnakohtu arvates kirjeldatud õigusvastased toimingud oma kogumis on inimväärikust alandavad ning on võimalik kaebajale mittevaralise kahju tekkimine. Ida Politseiprefektuuri vastuste kohaselt on ta olemasolevate võimaluste piires täitnud hoolsuskohustust arestimaja hooldamisel, mis ehitati
  20. a ja ei ole teadlikult rikkunud kaebaja õigusi. Samas on arestimajas nõuetekohaste tingimuste tagamine haldusorgani kohustus ning teda ei vabasta süüst asjaolu, et puuduvad vajalikud rahalised vahendid nõuete täitmiseks. Lähtudes eeltoodust leiab ringkonnakohus, et V. Poslavskile on tekkinud mittevaraline kahju seoses inimväärikuse alandamisega Ida Politseiprefektuuri õigusvastaste toimingute tulemusel. RVastS § 9 lg 2 sätestab, et mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Arvestades õiguserikkumise asjaolusid, süü vormi ja raskust ning kaaludes mittevaralise kahju hüvitamise ja kahju tekitamise tagajärgede kõrvaldamise mõju V. Poslavskile ning avaliku võimu kandjale, peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista V. Poslavskile Ida Prefektuurilt välja 2000 krooni mittevaralise kahju hüvitisena. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks arvestada ka seda, et V. Poslavski viibis ainult kahel korral Kohtla-Järve arestimajas pikema ajavahemiku vältel (kuu aega järjest), teistel juhtudel oli tegemist lühiajaliste viibimistega arestimajas. Samuti viibis ta kambris nr 7, mille tingimused olid kõige antisanitaarsemad; ainult lühikese ajavahemiku vältel. Einar Vene Maili Lokk 5 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.