KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 9. märtsil 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-65 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Anu Hedmani kaebus Tartu Ülikooli arstiteaduskonna residentuuri lõpueksami eksamikomisjoni 26. augusti 2008. a otsuse tühistamiseks, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna apellatsioonikomisjoni 10. septembri 2008. a otsuse tühistamiseks, Tartu Ülikooli vaidluskomisjoni 9. detsembri 2008. a otsuse nr 7 osaliseks tühistamiseks ning Tartu Ülikoolile ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu 5. oktoobri 2009. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Anu Hedmani apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 17. veebruar 2010 Menetlusosalised Kaebaja Anu Hedman, esindajad v. adv-d Viive Näslund ja Liina Naaber-Kivisoo Vastustaja Tartu Ülikool, esindaja v. adv Ants Nõmper RESOLUTSIOON 1. Jätta Anu Hedmani apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 5. oktoobri 2009. a otsus muutmata. 2. Mõista Anu Hedmanilt vastustaja kasuks välja menetluskuluna 14 601,60 krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 8. aprillini 2010. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tartu Ülikooli arstiteaduskonna kardioloogia eriala residentuuri 26. augusti 2008. a lõpueksamil sai eksamineeritav Anu Hedman eksami erinevate osade eest kokku 44,5 punkti 100-st võimalikust. Eksamikomisjon otsuse kohaselt hinnati lõpueksam hindega „F” (puudulik) ning lõpueksam loeti mittesooritatuks. A. Hedman esitas eksamitulemuse peale Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaanile apellatsiooni. Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaani poolt A. Hedmani apellatsiooni lahendamiseks moodustatud komisjoni 10. septembri 2008. a otsusega jäeti apellatsioon rahuldamata. A. Hedman esitas Tartu Ülikooli vaidluskomisjonile apellatsiooni arstiteaduskonna apellatsioonikomisjoni 10. septembri 2008. a otsuse ja A. Hedmani lõpueksami hindamise otsuse tühistamiseks, A. Hedmani poolt 26. augustil 2008 sooritatud lõpueksami sooritatuks lugemiseks ning lõpueksami eksamikomisjonilt A. Hedmani eksamitulemuste protokolli väljanõudmiseks. Tartu Ülikooli õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidluskomisjoni 9. detsembri 2008. a otsusega nr 7 jäeti jõusse arstiteaduskonna apellatsioonikomisjoni 10. septembri 2008. a otsus koos täiendavate põhjendustega ja A. Hedmani 26. augusti 2008. a lõpueksami hindamise otsus ning kohustati eksamikomisjoni välja andma A. Hedmani eksamitulemuste protokolli, milles sisalduks erinevate eksami osade hindamise tulemused. 2. A. Hedman esitas 9. jaanuaril 2009 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Ülikooli arstiteaduskonna kardioloogia eriala residentuuri lõpueksami komisjoni (eksamikomisjon) 26. augusti 2008. a otsuse tühistamiseks, Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna apellatsioonikomisjoni (apellatsioonikomisjon) 10. septembri 2008. a otsuse tühistamiseks, Tartu Ülikooli õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidluskomisjoni (vaidluskomisjon) 9. detsembri 2008. a otsuse nr 7 osaliseks tühistamiseks ning Tartu Ülikooli kohustamiseks A. Hedmani residentuuri lõpueksami kirjalikele küsimustele antud vastuste pinnalt lõpueksami nõuetekohaseks hindamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt rikuti lõpueksami läbiviimisel eelnevalt kehtestatud lõpueksami läbiviimise korda, mille tõttu ei ole lõpueksami hinnet kujundades võimalik arvesse võtta neid lõpueksami osasid, mille tegemise nõudmine oli vastuolus Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirjaga ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna kardioloogia residentuuri programmiga. A. Hedmanilt nõuti eksami sooritamist viisil, mis ei ole ette nähtud kardioloogia residentuuri programmis ja ta pidi sooritama protseduure, mille sooritamist ei olnud õigust temalt nõuda. Eksamit ei hinnatud korrektselt ja hindamine ei olnud selgepiiriline, üheselt mõistetav ning vastavuses Tartu Ülikooli õigusaktidega. Apellatsiooni- ja vaidluskomisjoni otsuste vaidlustamine on vajalik põhjusel, et eksamikomisjoni otsus on sisuliselt motiveerimata ning põhistamata, põhjendused eksami hinde kujunemise osas on toodud apellatsiooni- ja vaidluskomisjoni otsustes ning need otsused riivavad A. Hedmani õigusi, kuna annavad sisulise põhistuse, miks eksamikomisjoni otsus negatiivseks kujunes. 3. Tartu Halduskohus rahuldas 5. oktoobri 2009. a otsusega kaebuse osaliselt, tühistades eksamikomisjoni 26. augusti 2008. a otsuse, apellatsioonikomisjoni 10. septembri 2008. a otsuse ja vaidluskomisjoni 9. detsembri 2008. a otsuse resolutiivosa p-d 1 ja 2 ning tegi Tartu Ülikooli arstiteaduskonna kardioloogia eriala residentuuri lõpueksami komisjonile ettekirjutuse uue otsuse tegemiseks. Muus osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjendused:
- a)Tartu Ülikool on oluliselt rikkunud eksamikorralduse nõudeid, mis pärssis kaebajal eksami tegemist. Tartu Ülikooli arstiteaduskonna kardioloogia eriala residentuuri lõpueksami komisjoni 26. augusti 2008. a otsus on vastuolus Tartu Ülikooli nõukogu 27. aprilli 2001. a määruse nr 15 „Õppekorraldus residentuuris“ (ÕKR) p-dega 6 ja 45 ning kardioloogia residentuuri 2001. a õppekava p-ga 9 ja kardioloogia residentuuri 2004. a programmi p-ga 9. Omamata selleks objektiivsest õigusest tulenevat õiguslikku alust, hinnati residentuuri lõpueksamil kaebaja praktilisi oskusi ja lõpueksami komisjon on otsuse tegemisel lähtunud mitteasjakohasest kaalutlusest, et kaebaja praktilised oskused ei vastanud nõuetele. Seega on tegemist kaalutluseveaga ehk õigusvastase otsusega, mis rikub kaebaja subjektiivseid õigusi.
- b)Kaebaja õigusi on rikutud ka sellega, et käesoleval juhul on alles pärast vaidluskomisjoni otsust teatavaks tehtud eksami erinevate osade tulemused ja eksami erinevate osade kaal eksamihindes. Kaebaja ei saanud seega eksami sooritamise aja planeerimisel otsustada, kuidas oleks kõige otstarbekam aega kasutada, et saavutada parim võimalik tulemus.
- c)Tartu Ülikool ei ole kohtule esitanud kõiki kaebaja poolt lõpueksami küsimustele antud vastuseid, mille tõttu ta ei ole õigusvastaselt taganud eksamikomisjoni otsuse sisulist kontrollitavust. Lõpueksami hindamise regulatsioon ja kaebaja lõpueksami hindamine seavad kahtluse alla teadmiste hindamise objektiivsuse. ÕKR p-s 45 kohustub vastustaja residentuuri lõpueksami raames järgima sotsiaalministri kehtestatud nõudeid, mida tegelikkuses ei ole kehtestatudki.
- d)Kuna lõpueksamil on eksamikomisjonil laialdane kaalutlusõigus, ei saa halduskohus asuda sisuliselt eksamikomisjoni rolli. Halduskohus saab haldusorgani eest teha otsuseid küsimustes, kus viimase diskretsioon on redutseeritud nullini. Kaebaja poolt residentuuri lõpueksamil saadud punktide väljavõttele tuginedes ei ole tegemist juhtumiga, kus vastustaja ei saa haldusakti andmisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. Tulenevalt vastustaja ainupädevusse kuuluvast diskretsiooniõigusest ja ülikooli autonoomiapõhimõttest, on vastustaja pädevuses muuhulgas ka otsustus, kas kaebaja teoreetilisi teadmisi saab kontrollida 26. augustil 2008. a esitatud eksamiküsimuste alusel, või tuleb kaebajal lõpueksam teoreetiliste teadmiste osas uuesti sooritada. Asja uuel otsustamisel tuleb tagada hindamise läbipaistvus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. A. Hedman esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada osas, millega halduskohus jättis kaebuse rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Ebaõige on halduskohtu järeldus, et Tartu Ülikooli diskretsiooniõigus ei ole redutseeritud nullini. Vastustaja sai oma diskretsiooni ja kaalutlusõigust rakendada eksamit korraldades ja tal ei tohiks kohtuotsuse pinnalt olla täiendavat diskretsiooniõigust eksami korraldamise osas, s.t haldusorgani diskretsiooniõigus on redutseeritud nullini. Kohtumenetluse käigus on tuvastatud, et kohtule esitatud eksami kirjaliku osa on A. Hedman sooritanud positiivsele tulemusele. Negatiivse eksamitulemuse vaidlustamata jätmise korral oleks A. Hedman pidanud eksami uuesti sooritama. Kaebeõiguse kasutamine ei saa teda panna samasse olukorda, kui kaebeõiguse mittekasutamine. Halduskohus on rikkunud HKMS § 19 lg-t 6, kui asus seisukohale, et Tartu Ülikoolil on siiski täiendav kaalutlusõigus otsustamaks, millisel viisil A. Hedman eksamit sooritama peab.
- b)Täiendava kaalutlusõiguse olemasolu ei saa tuleneda ka asjaolust, et Tartu Halduskohtule ei ole esitatud A. Hedmani kirjalikku eksamitööd tervikuna, kuivõrd eksamitöö ei ole tervikuna säilinud. Kuna Tartu Ülikool on A. Hedmani eksamitöö põhjendamatult osaliselt hävitanud, tuleb vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 284 lähtuda kohtumenetluse ajal olemasolevatest ning kohtule esitatud töödest ja neile tööde osadele antud hinnetest, mida kohtumenetluse käigus on olnud võimalik tuvastada. Nende tulemuste pinnalt sai A. Hedman tulemuse, mis oli vähemalt 51%, mille tõttu tuleb asuda seisukohale, et ta sooritas residentuuri eksami.
- c)Tartu Halduskohus rikkus materiaalõiguse norme, kui ta kohustas Tartu Ülikooli tegema toimingut, mida materiaalõigus ette ei näe. Eksamite korraldamist Tartu Ülikoolis reguleerib Tartu Ülikooli nõukogu määrusega kinnitatud õppekorralduseeskiri ja õppekorraldus residentuuris, mis kumbki ei näe ette ebaseadusliku eksamiosa puhul täiendavate eksamiküsimuste küsimise võimalust selleks, et eksamitöö tervikule hinnet anda.
- d)Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et antud asjas peab Tartu Ülikoolil olema õigus otsustada, millistele kriteeriumitele peab lõpueksam vastama ja halduskohus ei saa seda diskretsiooniõigust endale üle kanda. Diskretsiooniõigust ei olegi halduskohtule vaja üle kanda, kohus saab otsuse teha olemasoleva eksamitöö pinnalt, kohustades Tartu Ülikooli hindama olemasoleva eksamitöö osi. Halduskohus on tühistanud ainult eksamihinde, mitte eksamitöö, mille tõttu tuleb nimetatud eksamitööst uue eksamihinde andmisel ka lähtuda. Lisaks võimaldas Tartu Ülikool osadel A. Hedmaniga samal ajal eksameid sooritanutel residentuuri lõpueksami sooritada ilma koronaarangiograafia protseduuri täitmiseta. Seega on Tartu Ülikool eksami korraldamisel juba kaalunud võimalust, et eksam sooritatakse ilma koronaarangiograafia protseduuri teostamata ja võrdse kohtlemise põhimõtte alusel tuleb olukorras, kus A. Hedmani poolt koronaarangiograafia protseduuri teostamise nõudmine loetakse kohtu poolt lubamatuks, A. Hedmani eksamitulemust samuti hinnata 26. augustil 2008 lõpueksamil esitatud küsimustele antud vastuste alusel. Tartu Halduskohus on nimetatud võrdse kohtlemise põhimõtte otsuse tegemisel kõrvale jätnud ja ei ole otsuse tegemisel arvestanud asjaolu, et Tartu Ülikool on juba teinud kaalutlusotsuse, mis võimaldas lõpueksami sooritamist ilma Tartu Halduskohtu poolt lubamatuks peetud eksamiülesande teostamiseta.
- e)Olukorras, kus halduskohus on seadnud kahtluse alla A. Hedmani teadmiste hindamise objektiivsuse ning vastustaja on eksamikorralduse nõudeid oluliselt rikkunud, jääb arusaamatuks halduskohtu seisukoht, milles leitakse, et vastustaja pädevusse kuulub otsustus, kas A. Hedmani teadmisi saab kontrollida 26. augustil 2008 esitatud eksamiküsimuste alusel või tuleb tal lõpueksam teoreetiliste teadmiste osas sooritada uuesti. Olukorras, kus juba esialgse eksami puhul on A. Hedmani teadmiste hindamise objektiivsus kahtluse all, on ilmselge, et pärast kohtuvaidlusi on uue teoreetiliste teadmiste kontrolli objektiivsus veelgi enam kaheldav. Tartu Ülikool on juba näidanud üles soovimatust järgida halduskohtu otsuses sisalduvat ning teinud A. Hedmanile ettepaneku teostada täiendav praktika. Selliseks ettepanekuks puudub nii Tartu Ülikooli arstiteaduskonna kardioloogia eriala residentuuri programmist kui Tartu Halduskohtu 5. oktoobri 2009. a. otsusest tulenev alus. Ainus võimalus saavutada A. Hedmani teadmiste objektiivne kontroll ning residentide võrdne kohtlemine on hinnata 26. augusti 2008. a. eksamitöö osi, mis on kohtumenetluses halduskohtule esitatud. 5. Tartu Ülikool leiab oma vastuses, et halduskohtu otsus on õiguspärane ja puuduvad alused selle muutmiseks või tühistamiseks. Vastuse põhjendused:
- a)Halduskohus on vaidlustatud otsuses õigesti leidnud, et käesoleval juhul ei ole vastustaja diskretsioon redutseeritud nullini. Kuigi halduskohus leidis, et residentuuri lõpueksamil ei võinud vastustaja apellandi koronaarangiograafia praktilisi oskusi kontrollida, ei tähenda see seda, et vastustaja saaks automaatselt panna hinde olemasolevate tulemuste pinnalt ja asjaolusid (tulemusi) täiendavalt kaalumata. Kohus ei saa asuda vastustaja asemel hindama, kas viie „lubatava“ eksamiküsimuse alusel on ülikoolil võimalik kontrollida, kas A. Hedman on residentuuri jooksul omandanud vajalikud residentuuri programmi kuuluvad oskused. Tartu Ülikoolile peab jääma võimalus hinnata, kas A. Hedmani lõpueksamit on võimalik hinnata üksnes „lubatavatele“ küsimustele antud vastuste pinnalt või on eksami ülesehitust arvestades vajalik hinnata residentuuri jooksul omandamisele kuuluvaid teoreetilisi teadmisi n.ö lubatavas vormis ehk teoreetiliste küsimuste esitamise kaudu. Kui kohus lahendaks vaidluse A. Hedmani poolt soovitud viisil ehk kohustaks kohtumenetluses kogutud tõendite alusel vastustajat eksamitööle hinde panemiseks, oleks see kohtu poolt vastustaja kui haldusorgani asemel sisulise otsuse tegemine. Kaalutlusõiguse alusel antud otsuse sisuline ümberhindamine kohtu poolt ei ole kooskõlas ei seaduse ega ka kujunenud kohtupraktikaga. Kohtu pädevuses on üksnes otsustamine, kas haldusorgan on järginud menetluskorda ja kaalutlusreegleid. Muus osas, sh asjale sisulise hinnangu andmiseks, puudub halduskohtul pädevus. Ebaõige on A. Hedmani väide, et eelkirjeldatud moel on halduskohus kohustanud vastustajat tegema toimingut, mida materiaalõigus ette ei näe. Vastustajal on autonoomiapõhimõttele tuginedes igati õigus otsustada, millistele kriteeriumitele peab lõpueksam vastama ja asjaolu, et õigusaktides ei ole ette nähtud „täiendava eksamiküsimuse küsimist“ lõpueksami hindamiseks, ei oma tähtsust.
- b)Apellatsioonkaebuses on ebaõigesti väidetud, et kohtumenetluses on tuvastatud, et kohtule esitatud kirjaliku osa on apellant sooritanud positiivsele tulemusele. Sellist asjaolu ei ole halduskohtu otsusega tuvastatud.
- c)Ebaõige on apellatsioonikaebuse väide, et halduskohus on rikkunud vastustajale täiendava kaalutlusõiguse andmisega HKMS § 19 lg-t 6. Halduskohtu otsuses on igati kontrollitud, kas lõpueksami läbiviimisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Halduskohus on otsust tehes igati järginud HKMS § 19 lg-s 6 sätestatud nõudeid ning hinnanud vajalikke asjaolusid.
- d)Asjakohatud on apellatsioonkaebuses toodud viited TsMS §-le 284. Vastustaja on esitanud kohtumenetluses kogu A. Hedmani eksamitöö osas, milles see on säilinud. Vastustaja ei ole A. Hedmani eksamitööd tahtlikult hävitanud eesmärgil, et A. Hedman ei saaks sellele kohtumenetluses tugineda. Puuduolevaid eksamitöö osi ei ole vastustajal võimalik esitada, kuivõrd need toimusid vormis, mida ei olnud võimalik talletada. Vastustajal ei olnud protokollimise kohustust. Üksnes ühele eksamiküsimusele (angiogrammide hindamine) A. Hedmani poolt antud vastused ja ka eksamiküsimus ise hävitati põhjusel, et CD-d, millele need salvestatud olid, sisaldasid konkreetsete patsientide isikuandmeid koos meditsiiniliste uuringute tulemustega (delikaatsed isikuandmed).
- e)Ebaoluline on väide, et vastustaja on kirjaliku eksamitöö täies mahus hindamise kohtuliku kontrolli võimaluse ära võtnud, kuna ta on eksamitöö hävitanud. Eksamitöö sisuliseks hindamiseks puudub vajadus, kuivõrd antud juhul ei ole A. Hedman vaidlustanud tema poolt lõpueksamil antud vastuste sisu, vaid seda, et praktiliste oskuste kontrolli ei oleks tohtinud sooritada. Puudub vajadus hinnata, kas A. Hedmani poolt lõpueksamile antud vastused on hinnatud õigesti. Selle kohta on olemas eksamitulemuste protokoll. Kuivõrd halduskohtu otsusega leiti, et lõpueksamil ei olnud vastustajal õigus nõuda koronaarangiograafia protseduuri teostamist, on vaidluse sisu piiritletud üksnes sellega, kuidas selle küsimuse elimineerimine mõjutab lõpueksami kogutulemust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Vaidlus apellatsiooniastmes käib üksnes selle üle, kas kohus saab teha Tartu Ülikoolile ettekirjutuse kohustamaks A. Hedmani 26. augusti 2008. a residentuuri lõpueksamit uuesti hindama või mitte. Apellandi seisukohtadest saab ringkonnakohus aru selliselt, et tema eesmärk on vältida korduseksami sooritamist ning ta soovib juba sooritatud eksamiosa põhjal eksami positiivset hindamist. 7. Ringkonnakohus ei pea sellisel kujul kaebuse taotluse rahuldamist võimalikuks. Sellise taotluse rahuldamine eeldaks seda, et kohus asuks seisukohale, et A. Hedmani teadmiste hindamine ja selle alusel residentuuri lõpueksami sooritamise üle otsustamine on 26. augustil 2008 toimunud eksami kirjalike vastuste põhjal võimalik. Sellisele seisukohale ei saa ringkonnakohus aga asuda. Küsimus, kas järgijäänud eksamiküsimuste vastused annavad piisava ülevaate kaebaja teadmistest, on vastustaja diskretsiooniotsus ning kohus ei saa seda diskretsiooni hakata teostama vastustaja asemel. Ringkonnakohus põhjendab seda seisukohta järgnevalt. 8. Eksamiküsimuste valiku eesmärgiks on saada võimalikult adekvaatne ja ulatuslik ülevaade eksamineeritava teadmistest. Antud juhul oli tegemist komplekseksamiga, mis koosnes nii teoreetilisest kui praktilisest osast. Ehkki praktilise osa kontrollimine eksamil oli käesoleval juhul õigusvastane, ei ole kohtul alust asuda seisukohale, et õiguspärase käitumise korral, st ilma praktilisi oskusi kontrollimata, oleks vastustaja koostanud täpselt samasugused ja samas mahus eksamiküsimused ning oleks hinnanud apellandi teadmisi üksnes nende küsimuste põhjal, nagu käesoleval juhul teoreetilise osa raames kontrolliti. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et sellisel juhul poleks vastustaja pidanud vajalikuks teistsuguste või täiendavate küsimuste esitamist eksamil. Arvestades koronaarangiograafia teostamise eest ette nähtud punktide osakaalu eksami maksimaalses võimalikus punktisummas (20 punkti 100-st võimalikust, vt tl 41, kd I), ei saa välistada, et üle jääv eksamiosa ei pruugi anda lõpueksamile nõutaval tasemel adekvaatset pilti isiku teadmistest. 9. Asjaolu, et koronaarangiograafia protseduuri lõpuni teostamist ei nõutud osadelt residentidelt, kes olid lapseootel, ei tähenda vältimatult, et ka A. Hedmani puhul tuleks seetõttu pidada ainuvõimalikuks sooritatud eksamitulemuste uut hindamist. Ringkonnakohtu istungil kinnitasid pooled ja nende esindajad, et A. Hedman oli eksamil ainus vana õppekava alusel õppinud resident ning kõik teised olid õppinud uue õppekava järgi ning pidanud sealjuures koronaarangiograafia protseduure residentuuri käigus iseseisvalt sooritama. A. Hedmani poolt läbitud residentuuri õppekavas nõuti vaid koronaarangiograafia protseduuri assisteerimist (vt ka tl 7, I kd). Seega olid A. Hedman ja teised residendid juba eksamit sooritama asudes mittevõrreldavad isikud ning nende ebavõrdne kohtlemine ei pruugi olla seetõttu põhjendamatu. Tänu residentuuris koronaarangiograafia iseseisva teostamise nõudele oli eksamineerijatel alus pidada teisi residente sellel alal kaebajast kogenenumateks ning nende puhul koronaarangiograafia protseduuri sooritamise nõudest loobumine ja ka lisaküsimustest loobumine ei tähenda, et A. Hedmani teadmistest annaks piisava ülevaate 26. augusti 2008. a eksami kirjalik osa. 10. Lisaks ei ole kõik A. Hedmani vastused eksamiküsimustele säilinud. Vastustaja diskretsiooniotsus on, kas olemasolevate materjalide ning tunnistajate ütluste põhjal on võimalik tagantjärgi asuda kindlale seisukohale, milliseid vastuseid A. Hedman eksamil andis ja kas need olid eksami sooritatuks lugemiseks piisavad. 11. Peale eeltoodu märgib ringkonnakohus ka seda, et eksamitulemuste hindamine on samuti ulatusliku diskretsiooniruumiga otsustus, mille kohtulik kontroll on piiratud ja mistõttu kohus üldreeglina ettekirjutust ühe või teise hinde panemiseks teha ei saa. Seega ei ole välistatud, et isegi kui vastustaja hindaks järgijäänud eksamiküsimuste vastuseid, siis leiaks ta ikkagi, et eksam tuleb lugeda mittesooritatuks. Ka seetõttu ei oleks eksamitulemuste uueks hindamiseks kohustamine ringkonnakohtu hinnangul mõistlik. 12. Põhjendatud pole apellatsioonkaebuse väide, et ebaseadusliku eksamiosa tõttu õigusvastase eksamihinde puhul ei ole võimalik korduseksami sooritamine. Kuna halduskohus tühistas lõpueksamikomisjoni 26. augusti 2008. a otsuse, millega kaebaja lõpueksam loeti mittesooritatuks, on tekkinud olukord, kus residentuuri lõpetamise küsimus tuleb otsustada uuesti. Tühistatud haldusakti (eksamihinde) puhul on haldusaktiga reguleeritava küsimuse uuel lahendamisel haldusorganil ulatuslik kaalutlusõigus ning korduseksami võimaluse andmine võib olla selleks sobiv ja vajalik meede. Samuti ei saa nõustuda apellatsioonkaebuse väitega, et kaebeõiguse kasutamine on jätnud A. Hedmani samasugusesse olukorda nagu mittekasutamine. Õigusvastane eksamihinne on tühistatud ning vastustajal on kohustus kaebaja lõpueksamiga seonduv uuesti otsustada. 13. Eelneva tõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kohtul ei ole võimalik kohustada Tartu Ülikooli hinnata A. Hedmani eksamitulemusi uuesti. Otsustuse, kas järgijäänud eksamiosa (st teoreetiliste küsimuste vastuste põhjal) on võimalik saada A. Hedmani teadmistest lõpueksami tasemele nõutava ulatusega ülevaade, peab langetama vastustaja. Kui vastustaja seda võimalikuks ei pea ja otsustab A. Hedmani suunata korduseksamile, siis on A. Hedmanil võimalik seda vaidlustada. Seega tuleb vastustajal otsustada kõigepealt, kas järgijäänud eksamitulemuste uus hindamine on võimalik. Kui see on võimalik, siis tuleb hindamine sooritada. Kui vastustaja uut hindamist võimalikuks ei pea, siis on tal võimalik otsida muid lahendusi tekkinud olukorra lahendamiseks, muuhulgas anda kaebajale võimalus korduseksamiks. Kõigi nende otsustuste tegemisel ja vajadusel korduseksami läbiviimisel on vastustajal kohustus lähtuda õigusaktide, sealhulgas halduse siseaktidega kehtestatud nõuetest ning tagada tekkinud olukorra õiguspärane lahendus. Muuhulgas tuleb arvesse võtta ka seda, millise õppekava alusel on A. Hedman residentuuri läbinud. Seonduvalt apellatsioonkaebuse väitega, et korduseksami puhul oleks A. Hedmani teadmiste kontrolli objektiivsus kaheldav, märgib ringkonnakohus, et ainuüksi asjaolu, et kaebaja esimesel korral lõpueksamit positiivsele hindele ei sooritanud, ei tähenda, et korduseksamil hinnataks kaebaja teadmisi ebaobjektiivselt. Samuti ei tähenda see, et ülikool tegi A. Hedmanile väidetavalt juba ettepaneku teostada täiendav praktika seda, et võimalikul korduseksamil suhtutaks kaebajasse ebaobjektiivselt. Ebaobjektiivsuse ohtu võimalikul korduseksamil sellest ettepanekust järeldada ei saa. Kuna käesoleva haldusasja vaidluse esemeks ei ole küsimus, kas ülikool saab A. Hedmanilt täiendavat praktikat nõuda, siis ei saa ringkonnakohus võtta selle nõude õiguspärasuse osas seisukohta. 14. Ülaltoodud põhjustel jääb A. Hedmani apellatsioonkaebus rahuldamata. HKMS § 92 lg-st 1 tulenevalt jäävad A. Hedmani menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja soovib A. Hedmanilt menetluskuludena 14 601,60 krooni väljamõistmist. Menetluskulude kandmine on tõendatud ja seega kuuluvad need menetluskulud A. Hedmanilt Tartu Ülikooli kasuks väljamõistmisele. Maili Lokk Agu Timmi Einar Vene