KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 9. märts 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-943 Haldusasi OÜ Kas

) § 25 lg 2 ei näe sellist võimalust ette. Kuna vastustaja muutis 14.01.2009 oma algatusel tollideklaratsioonis kaubakoodi, siis ei saa 2,5-kuulise hilinemisega veelkordselt muuta enda poolt määratud kaubakoodi uue kaubakoodi vastu. Kui vastustaja soovis kontrollida kogu toodet, siis pidi aset leidma ulatuslik ja põhjalik toote kontroll. Ei ole võimalik 2 kg toote põhjal teha kindlaks kogu kaubapartii omadusi ja koosseisu. Vastustaja jättis alusetult analüüsimata kaebaja väited, mille kohaselt toode võis transportimisel seguneda. Toote uuringu teostanud laboratooriumi katsemeetodid ei ole akrediteeritud ja seetõttu ei ole need vastustajale siduvad. Vastustaja jättis tähelepanuta asjaolu, et Põllumajandusuuringute Keskuse Taimse Materjali Laboratooriumi katseprotokollis sätestatu kehtib ainult prooviks esitatud toote koguse kohta. Vastustaja ei saa katseprotokollis sätestatud akrediteerimata katsemeetodi tulemusena saadud andmeid kasutada kogu kaubakoguse osas. Kaebaja palus lisada asja materjalide juurde OAO Romanovski Leivatoodete Kombinaadi kirja, mis tõendab, et hirsitang vastas nõuetele ja vastustaja eksis kaubakoodi määramisel. 3. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus ei pidanud OÜ Kassikangas kaebust õigeks ja vaidles sellele vastu. Maksuhaldur ei nõustunud kaebaja seisukohaga, mille kohaselt vaidlustatud haldusakt ei ole kohane ega proportsionaalne. Maksuotsuse puhul ei ole tegemist kaalutlusotsusega, mille andmisel oleks maksuhalduril võimalik valida erinevate meetmete vahel. Maksuhalduril on kohustus kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras. Maksumenetlus viidi läbi seadusest tulenevate nõuete kohaselt. 4 U Logistics OÜ poolt eriarvamuses esitatut on maksuhaldur põhjalikult käsitlenud maksuotsuses. Arvestatud on kõiki eriarvamuse esitaja seisukohti ning on ka põhjendatud, miks need ei anna alust kahelda analüüsi tulemuste õigsuses. 2 Vastustaja ei ole takistanud kaebajat tema õiguste realiseerimisel ja maksutoimikuga ning maksuhalduri poolt kogutud tõenditega tutvumisel. Menetlusosaline peab oma õiguste realiseerimiseks olema ise aktiivne ning avaldama maksuhaldurile soovi toimikuga tutvumiseks, mida ta aga teinud ei ole. 17.02.2009 teatisele reageeris eriarvamuse esitamisega ainult 4 U Logistics OÜ. Kaebaja ei ole tollile seoses teatisega mingeid taotlusi esitanud. Omapoolsete seisukohtade ja tõendite esitamiseks anti kaebajale võimalus 17.02.2009 teatisega. Õige ei ole kaebaja väide tema ärakuulamata jätmise kohta. Ei HMS ega ka MKS ei näe ette, et menetlusosalise seaduslikud esindajad tuleks menetluses kindlasti ära kuulata. Käesoleval juhul oli kaebajat informeeritud menetluse käigust, samuti viibis ta proovide võtmisel ning talle edastati koos teatisega proovivõtu tulemused. Teatises oli kaebajat informeeritud kauba valest klassifitseerimisest ja selle alusel tekkinud maksukohustusest. Samuti anti talle võimalus esitada taotlus tollideklaratsiooni korrigeerimiseks. Teatises sisaldus ka informatsioon, et kui taotlust ei esitata määratud tähtajaks, siis nõuab toll maksusumma sisse MKS-s sätestatud korras. Juhindudes Ühenduse tolliseadustiku (ÜTS) rakendussätete (Komisjoni määrus nr 2454/93) art-st 244 on tollil kohustus enne lõplike uurimistulemuste selgumist kaup vabastada. Seetõttu ei saanud välistada, et lõplike uurimistulemuste selgumisel võib kaup osutuda klassifitseeritavaks teise kaubakoodi all, kui algselt määrati.

§ 25lg 2 ei välista kaubakoodi korduvat muutmist.

Samuti ei ole tegemist sättega, mille puhul võib kohaldada aegumist. 4 U Logistics OÜ-d teavitati tariifse klassifikatsiooni mittevastavusest 17.02.2009 teatisega, millise deklarant sai kätte 23.02.2009 ning sellest päevast saab hakata lugema 10-päevast tähtaega, mille jooksul peab toll tariifse klassifikatsiooni määrama. Kaebaja ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et sama 17.02.2009 teatisega määras maksuhaldur kaubale ka uue tariifse klassifikatsiooni ja tegi deklarandile ettepaneku esitada vastav taotlus tollideklaratsiooni muutmiseks. ÜTS art 70 lg 1 kohaselt juhul, kui kontrollitakse ainult osa deklaratsioonis nimetatud kaupa, kehtivad osalise kontrolli tulemused kogu tollideklaratsioonis nimetatud kauba suhtes. Deklarant võib taotleda kauba täiendavat kontrolli, kuid seda ei tehtud. Seega kehtivad osalise kontrolli tulemused kogu deklareeritud kauba kohta. Põllumajandusuuringute Keskus omab kehtivat akrediteeringut teravilja ning teraviljatoodete analüüside valdkonnas. Asjaolu, et konkreetne katsemeetod ei oma akrediteeringut, võiks omada tähtsust üksnes juhul, kui õigusaktiga, mille alusel toote tariifne klassifikatsioon määratakse, oleks ette nähtud mingi kindel katsemetoodika, mida tuleks analüüsimisel kasutada. Kõnealloleva kaubakoodi puhul sellist konkreetset metoodikat ette ei nähta. Maksuhalduril polnud alust kahelda Põllumajandusuuringute Keskuse tõendi usaldusväärsuses, sest tegemist on akrediteeritud asutusega antud valdkonnas. Kuna ka osalise kontrolli tulemused laienevad kogu partiile, siis oli maksu määramine õigustatud. HALDUSKOHTU LAHEND

1. Tartu Halduskohus jättis
2. oktoobri 2009 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt viidi käesolev maksumenetlus läbi kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kaebaja süüdistas maksuhaldurit selles, et 12.01.2009 toimunud kaubaproovi võtmisel ei selgitatud kaebajale proovivõtu põhjuseid ja selle tagajärgi. HMS § 40 lg 2 näeb ette ärakuulamise õiguse menetlusosalise suhtes enne sellise toimingu sooritamist, mis võib tema õigusi kahjustada, kuid kaubast proovide võtmine ei saa iseenesest rikkuda deklarandi ega ka kauba saaja õigusi. Kuna kaubast proovide võtmine leidis aset kauba saaja OÜ Kassikangas esindaja juuresolekul, siis oli kaebaja teadlik, et proov võetakse tema poolt deklareeritud kaubakoodi õigsuse kontrollimiseks. 12.01.2009 koostatud proovivõtu protokollis nr EE500/R/009 on lahtris 13 märgitud uurimise eesmärgiks „kaubakoodi määramine“. 3 Kaebaja väited, et tal ei võimaldatud tutvuda maksutoimikuga ja maksuhalduri poolt kogutud tõenditega, on paljasõnalised, sest kaebaja ei ole oma sellekohast väidet konkreetsete tõenditega kinnitanud. Maksuhalduril ei ole kohustust oma initsiatiivil tutvustada kaebajale maksutoimikut, vaid maksumaksja peab avaldama soovi maksutoimikuga tutvumiseks. Vastustaja on juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et edastatud 17.02.20009 teatisele reageeris eriarvamuse esitamisega ainult 4 U Logistics OÜ. Juhul, kui maksuhaldur tuvastab maksu määramiseks vajalikud asjaolud, milleks on antud juhul kauba deklareerimine vale tariifse klassifikatsiooni all, siis on maksuhalduri tulenevalt MKS § 10 lg 2 p-st 2 kohustus määrata maksusumma. Samuti ei ole eiratud HMS §-i 54, sest käesolev maksuotsus on antud pädeva organi poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et maksuotsus ei ole õiguspärane, kuna maksuhaldur ei saa muuta korduvalt oma positsiooni kauba klassifitseerimise osas. Vastustaja on selgitanud, et maksuotsuses märgitud tollideklaratsiooni kontrollimisel asus ta esialgselt seisukohale, et kaebaja poolt algselt kaubakoodi 1103199000 all deklareeritud hirsitang tuleb klassifitseerida kaubakoodi 1104295900 all. Selline otsustus tehti enne kontrollitavast kaubast võetud proovide analüüsitulemuste selgumist. Sellega, et imporditavat toodet ei klassifitseerita kaubakoodi 1103199000 all, nõustus ka kaebaja. ÜTS rakendussätete art 244 näeb ette, et kui toll võtab analüüsideks või üksikasjalikumaks kontrolliks proove ja näidiseid, siis peab ta tulemusi ära ootamata kauba vabastama. Kuna tollil oli kohustus enne lõplike uurimistulemuste selgumist kaup vabastada, siis ei saa välistada võimalust, et pärast lõplike uurimistulemuste selgumist osutub kaup klassifitseeritavaks teise kaubakoodi all, kui toll algselt määras.

§ 25

lg 2 ei välista kaubakoodi korduvat muutmist, aga samuti ei saa selle normi puhul kohaldada aegumist.

§ 25

lg-s 2 sätestatud tähtaega, mille jooksul määrab toll kauba tariifse klassifikatsiooni, arvestatakse alates hetkest, mil deklaranti teavitati tariifse klassifikatsiooni mittevastavusest. Toll teavitas deklaranti tariifse klassifikatsiooni mittevastavusest 17.02.2009 teatisega ning selle teatise sai deklarant kätte 23.02.

1. Seega hakkas alates 23.02.2009 kulgema 10-päevane tähtaeg, mille jooksul pidi toll tariifse klassifikatsiooni määrama. Kaebaja jättis tähelepanuta asjaolu, et sama teatisega, millega toll teavitas deklaranti tariifse klassifikatsiooni mittevastavusest, määras ta kaubale uue tariifse klassifikatsiooni ja tegi deklarandile ettepaneku esitada vastav taotlus tollideklaratsiooni muutmiseks. Kooskõlas ÜTS art 78 lg-ga 1 võib toll omal algatusel või deklarandi taotluse alusel teha tollideklaratsioonis pärast kauba vabastamist muudatusi. ÜTS art 78 lg 3 näeb ette, et kui tollideklaratsiooni kontrollimine või tollivormistusjärgne kontrollimine näitab, et asjaomaseid tolliprotseduure reguleerivaid sätteid on kohaldatud ebaõige või mittetäieliku teabe alusel, siis võtab toll kooskõlas ettenähtud õigusnormidega olukorra lahendamiseks tarvitusele vajalikud meetmed, arvestades tema kasutuses olevat uut teavet ning nende meetmete rakendamine on ajaliselt piiratud tollivõla aegumisega. ÜTS art 70 lg 1 sätestab, et juhul, kui kontrollitakse ainult osa deklaratsioonis näidatud kaupa, siis kehtivad osalise kontrolli tulemused kogu kõnealuses tollideklaratsioonis nimetatud kauba suhtes. Kui deklarant leiab, et osalise kontrolli tulemused deklareeritud kauba ülejäänud osa kohta ei kehti, siis on tal võimalus taotleda kauba täiendavat kontrolli. Käesoleval juhul ei ole OÜ Kassikangas esitanud tollile taotlust täiendava kontrolli läbiviimise kohta ning kooskõlas ÜTS art 70 lg-ga 1 kehtivad osalise kontrolli tulemused kogu kaebaja poolt deklareeritud kauba kohta. Mis puutub kauba segunemisesse, siis tuleb nõustuda vastustaja seisukohaga, et segunemine võinuks tulla kõne alla kauba veol puistekaubana, mitte aga juhul, kui kaup oli pakendatud kottidesse. Kaebaja importis samasugust kaupa ka 02.02.2009 ja sellest kaubast võetud proovid olid identsed eelmisel korral võetud proovidega. 4 Maksuhaldur on kohtule selgitanud, et deklarant ega kaebaja ei ole proovide võtmise käigus taotlenud, et proove võetaks teistsugusel viisil või et võetaks lisaproov, mida deklarant või kaebaja saaksid ise analüüsida. Rahandusministri 22.04.2004 määruse nr 83 „Kauba läbivaatuse ning sellest proovide ja näidiste võtmise kord“ § 5 lg 1 näeb ette lisaproovide võtmise deklarandi või tema esindaja nõudmisel, mida vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 on võimalik kasutada uurimistulemuste vaidlustamiseks. Antud juhul ei ole taotlenud lisaproovide võtmist ei deklarant ega ka kaebaja. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. OÜ Kassikangas esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
3. oktoobri 2009 otsuse ning saata asi tagasi esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, jättes põhistamata oma seisukoha kaebaja poolt esitatud tõendite osas ning järelikult ei vasta esimese astme kohtuotsus

iviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

MS) §-de 436 lg 1, 438 lg 1 ja 442 lg 8 nõuetele. Halduskohus jättis sisuliselt analüüsimata väited, et maksuotsus on vastuolus õiguse üldpõhimõtete ja põhiseaduslike printsiipidega, sealhulgas haldusõiguse põhimõtetega. Kaebajal on ja oli põhjendatud ootus õiglasele haldusele, kuna see on tagatud põhiseaduse §-ga

1. Käesoleval juhul ei taganud vastustaja õiglast haldusmenetlust, kuna jättis maksumenetluses motiveerimatult arvestamata OÜ 4 U Logistics ja kaebaja seisukohad. Vastustaja sooritas toiminguid, mille tulemusel koostati kaebaja õigusi kahjustav maksuotsus. Kui vastustaja oleks selgitanud proovivõtu põhjusi ning proovivõtuga kaasnevaid tagajärgi, siis oleks kaebaja taotlenud proovivõtu tegemist kogu kaubapartii kohta. Halduskohus ei analüüsinud kaebaja poolt esitatud tõendit, milleks on OAO Romanovski Kombinat Hleboproduktov kiri. Kirja kohaselt vastab kogu OAO Romanovski Kombinat Hleboproduktov toodang euronõuetele ja sertifitseerimise käigus omistati kogu toodangule kood
2. Vastustaja ei esitanud tõendeid, et selline sertifitseerimine ja selle tulemused oleksid pädeva asutuse poolt tunnustatud ebaõigeks. Kuna vastustaja ei ole võimaldanud kaebajal esitada omapoolseid seiskohti ega tõendeid ega ole tutvustanud õigusi ja kohustusi, siis esineb maksuotsuses kaalutlusvigu ja see ei ole proportsionaalne ning ei vasta HMS §-s 54 sätestatule. Vastustaja sai Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ-lt analüüsiakti nr 1-3/151 05.02.2009.

§ 25

lg 2 järgi pidi vastustaja akti saamisel koheselt teatama deklarandile, et deklarandi poolt määratud kauba tariifne klassifikatsioon ei vasta kaubale. Vastustaja koostas teate alles 17.02.2009. Seetõttu on vastustaja teatis ja teatisest tulenev nõue aegunud

§ 25

lg 2 mõttes.

§ 25lg 2 ei näe vastustajale võimalust muuta kaubakoodi korduvalt.

Pärast kaubakoodi muutmist vabastas vastustaja deklaratsiooni ja toote 14.01.

1. Antud käitumisega andis vastustaja mõista, et korduvaid kaubakoodide muudatusi ei järgne. Halduskohus jättis alusetult analüüsimata selle, et toote uuringuid teostanud laboratooriumi katsemeetodid ei ole akrediteeritud. Samuti jättis halduskohus analüüsimata, et Põllumajandus-uuringute Keskuse Taimse Materjali Laboratooriumi katseprotokollis sätestati, et protokollis sätestatu kehtib ainult esitatud toote koguse kohta. Vastustaja ei või katseprotokollis sätestatud akrediteerimata katsemeetodi tulemusena saadud andmeid kasutada kogu kauba koguse ja koosseisu kohta. Kauba läbivaatuse ning sellest proovide ja näidiste võtmise korra (rahandusministri 22.04.2004 määrusega nr 83) § 7 lg 1 kohaselt proovi võtmine lõpetatakse pärast käesoleva 5 määruse §-s 6 nimetatud toimingute tegemist proovi ning saatekirja saatmisega laboratooriumisse hiljemalt proovi võtmise päevale järgneval tööpäeval. Käesoleval juhul võeti proov 12.01.2009 ning see jõudis laborisse 23.01.2009 ja Põllumajandusuuringute Keskuse katseprotokollist nähtub, et proov võeti vastu 27.01.
2. Seetõttu oli proov üle antud ja käideldud ebaseaduslikult ning katsetulemus ei ole usaldusväärne.
3. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt kaebaja tehtud etteheide, nagu kohus oleks jätnud analüüsimata maksuotsuse vastuolu õiguse üldpõhimõtete ja põhiseaduslike printsiipidega, sealhulgas haldusõiguse põhimõtetega, on alusetu ning paljasõnaline. Apellatsioonkaebuses sisalduvad endiselt põhjendamatud ja tõendamata süüdistused vastustaja suhtes seoses kaebaja seisukohtade väidetava arvestamata jätmisega ja ärakuulamisõiguse rikkumisega. Samas on vaidlustatava kohtuotsusega kõik kaebaja poolt esitatud vastavasisulised väited ümber lükatud. Vastustaja palub ringkonnakohtul seoses sellega arvestada otsuse tegemisel ka vastustaja varasemate, esimese astme kohtumenetluses esitatud seisukohtadega. OAO Romanovski Kombinat Hleboproduktov kiri ei oma asja lahendamisel sisulist tähtsust. Asjaolu, et mingile Venemaal tegutsevale põllumajandustootjale on viimase poolt teistelt põllumajandustootjatelt kokkuostetava toodangu kohta väljastatud vastavussertifikaat, millele on märgitud ka Venemaal antud kauba tähistamiseks kasutatav kood, ei saa tõendada seda, et Eestisse importimisel tuleks kaup klassifitseerida selle koodiga. Kauba importimisel kolmandast riigist Euroopa Liitu tuleb kaup klassifitseerida vastavalt ÜTS art-le 20 ning

§ 25lg-le 1 kooskõlas ühenduses kehtivate klassifitseerimisreeglitega.

Seega ei oma asjaolu, et ühendusevälises riigis võib olla toote tähistamiseks kasutatud teistsugust koodi, asjas tähendust. Vastustaja möönab, et tariifse klassifikatsiooni mittevastavusest teavitamist 12 päeva jooksul alates analüüsiakti saamisest võib pidada mitteviivitamatuks tegutsemiseks. Samas ei too selline viivitamine kaasa aegumist.

§ 25

ei välista kaubakoodi korduvat muutmist ning kuulub rakendamisele üksnes juhtudel, kus kauba tariifset klassifikatsiooni muudetakse tollivormistuse käigus, enne kauba vabastamist. Kui tollideklaratsioonis muudatuste tegemine toimub pärast kauba vabastamist, siis kuulub rakendamisele ÜTS art 78 lg 3, mille ajaline rakendamine on piiratud üksnes tollivõla aegumisega nagu õigustatult on leidnud ka halduskohus. Kauba tariifne klassifitseerimine toimub kooskõlas ühenduse tollitariifistikus sätestatud klassifitseerimisreeglitega, arvestades vastava kauba objektiivseid omadusi. Selles suhtes, milliseid vahendeid või meetodeid kasutades tuleb määrata mingi kauba asjakohased parameetrid, on olemas vastavad viited kaupade nomenklatuuri asjakohaste jaotiste, gruppide ning rubriikide selgitavates märkustes. Antud juhul mingit sellist metoodikat proovide võtmisele ega analüüside teostamisele, mis eeldaks kindlasti teatud standardite järgimist, ette ei nähtud. Samuti ei näe ka ükski õigusakt ette, et kauba tariifseks klassifitseerimiseks vajalikke asjaolusid võiks kindlaks teha üksnes akrediteeritud meetodeid kasutades. Vastustaja möönab, et proovi laboratooriumisse edastamisel esines teatav ajaline viivitus. See aga ei anna mingit alust järeldusteks, nagu oleks proov selle tulemusel üle antud ja käideldud ebaseaduslikult ning katsetulemused oleksid seetõttu ebausaldusväärsed. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 15. oktoobri 2009 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning

MS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. 6 Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas alusetu. 8. Ringkonnakohtu hinnangul vastab halduskohtu vaidlustatud otsus

MS-s kohtuotsuse sisu kohta esitatud nõuetele ning kohus ei ole otsuse tegemisel menetlusnorme rikkunud. Kaebaja väide, et halduskohus on alusetult jätnud analüüsimata maksuotsuse vastuolu õiguse üldpõhimõtete ja põhiseaduslike printsiipidega, sealhulgas haldusõiguse põhimõtetega, on põhjendamatu. Vaidlustatud kohtuotsuses on õigesti leitud, et maksuotsuse tegemisel ei ole rikutud uurimisprintsiipi ega ärakuulamispõhimõtet ja maksuotsus vastab HMS § 54 nõuetele, millise seisukohaga nõustub ka ringkonnakohus, sest toimiku materjalid ei anna alust asuda teisele seisukohale. Kaebaja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väited, et maksuhaldur on maksuotsuse tegemisel rikkunud PS §-i 14, s. o ei ole kaebajale taganud õiglast haldusmenetlust, jättes motiveerimatult arvestamata 4 U Logistics OÜ ja kaebaja seisukohad ning ei selgitanud kaebajale 12.01.2009 toimunud kauba proovivõtu eesmärke, on samuti põhjendamatud. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas 17.02.2009 maksuhalduri poolt koostatud teatisele (tl 31-32) eriarvamuse üksnes 4 U Logistics OÜ (tl 32-33), mille väidetele on 25.03.2009 maksuotsuses vastatud. Kaebaja ei ole maksuhaldurile omapoolset eriarvamust esitanud ning asjaolu, et maksuhaldur ei nõustunud maksuotsuse tegemisel 4 U Logistics OÜ seisukohtadega, ei tähenda, et sellega rikuti kaebaja õigust heale ja õiglasele haldusmenetlusele. 12.01.2009 koostatud proovivõtu protokolli nr EE5000/R/009 sisust nähtuvalt (tl 35) viibis kaubast proovide võtmise juures kauba saaja, s. o OÜ Kassikangas esindaja S. Dmitriev, kes on ka protokollile alla kirjutanud ning protokolli lahtris 13 on uurimise eesmärgina kirjas kaubakoodi määramine, mistõttu puudub ringkonnakohtul sarnaselt halduskohtuga alus arvata, et kaebaja esindaja ei saanud sellesisulise protokolli põhjal aru, milleks kaubast (hirsitang) proove võetakse. 9. Asjaolu, et halduskohus ei arvestanud vaidlustatud otsuse tegemisel kaebaja poolt esitatud OAO Romanovski Kombinat Hleboproduktov kirja, ei anna samuti alust halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks, sest

MS § 238 lg 1 järgi arvestab kohus asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. See, et viidatud kirja kohaselt on mingile Venemaal tegutsevale põllumajandustootjale viimase poolt teistelt põllumajandustootjatelt kokkuostetava toodangu kohta väljastatud vastavussertifikaat, millele on märgitud Venemaal antud kauba tähistamiseks kasutatav kood, ei tõendada veel seda, et ka Eestisse importimisel tuleks nimetatud kaup klassifitseerida sama koodiga. Kauba importimisel kolmandast riigist Euroopa Liitu tuleb kaup klassifitseerida vastavalt ÜTS art-le 20 ning

§-le 25 lg 1 kooskõlas ühenduses kehtivate klassifitseerimisreeglitega. Seega ei oma asjaolu, et ühenduse välises riigis võib olla toote tähistamiseks kasutatud teistsugust koodi, käesolevas asjas mingit tähendust. 10. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga, et halduskohus on

§ 25

lg 2 ebaõigesti tõlgendanud.

§ 25

lg 2 ei välista kaubakoodi korduvat muutmist ning samuti ei saa selle normi alusel kohaldada aegumist. Samuti kuulub

§ 25

rakendamisele üksnes juhtudel, kus kauba tariifset klassifikatsiooni muudetakse tollivormistuse käigus, enne kauba vabastamist. Kui tollideklaratsioonis toimub muudatuste tegemine pärast kauba vabastamist nagu käesoleval juhul, siis rakendatakse ÜTS art 78 lg 3, mille ajaline rakendamine on piiratud üksnes tollivõla aegumisega, nagu on põhjendatult leidnud ka halduskohus vaidlustatud otsuses. Toimiku materjalidest nähtub, et maksuhaldur sai kauba kohta tehtud analüüsiakti kätte 05.02.2009 ja koostas teate vigade kohta deklareeritud andmetes 17.02.2009. Samas ei saa seda asjaolu tõlgendada selliselt, nagu leiab kaebaja, s. o kuna kaebaja arvates ei ole tegemist kauba tariifse klassifikatsiooni mittevastavusest viivitamatu teatamisega, siis puudus maksuhalduril üldse õigus 17.02.2009 teadet koostada ja sellest tulenev nõue muuta tollideklaratsiooni ning tasuda maksusumma vahe on tulenevalt teatamisega viivitamisest aegunud. Sellise tõlgenduse võimalusele ei viita ka

§ 25lg 2 sisu.

7 11. Kaebaja viide sellele, et kauba uuringuid teostanud laboratooriumi katsemeetod ei ole akrediteeritud, ei ole samuti maksuotsuse õigsuse väljaselgitamise mõttes asjakohane, sest analüüsimeetodi akrediteerimatus ei oma kauba klassifitseerimisel tähendust. Põllumajandusuuringute Keskus, kes proovide analüüsimist teostas, omas asja materjalidest nähtuvalt kehtivat akrediteeringut teravilja ning teraviljatoodete analüüside valdkonnas. Asjaolu, kas konkreetne katsemeetod on akrediteeritud või mitte, omanuks tähtsust vaid juhul, kui toote tariifse klassifikatsiooni määramisele oleks mõne õigusaktiga ette nähtud kindel katsemetoodika, mida analüüsimisel kasutada tuleb. Sellist nõuet aga üheski toodete tariifse klassifikatsiooni määramist reguleerivas aktis sätestatud ei ole. Kauba tariifne klassifitseerimine toimub kooskõlas klassifitseerimisreeglitega, arvestades vastava kauba objektiivseid omadusi. Sellele, milliseid vahendeid või meetodeid kasutades tuleb määrata kauba asjakohased parameetrid, on olemas vastavad viited kaupade nomenklatuuri jaotiste, gruppide ning rubriikide selgitavates märkustes. Sellist metoodikat proovide võtmisele ega analüüside teostamisele, mis eeldaks teatud standardite järgimist, neis ette nähtud ei ole. Samuti ei näe ükski õigusakt ette, et kauba tariifseks klassifitseerimiseks vajalikke asjaolusid võiks kindlaks teha üksnes akrediteeritud meetodeid kasutades. Asjaolu, et kauba proovi laboratooriumisse edastamisel esines teatav ajaline viivitus, ei anna aga mingit alust järelduseks, et seetõttu oleks proov üle antud ja käideldud ebaseaduslikult ning saadud katsetulemused oleks seetõttu mitteusaldusväärsed. Samuti on kaebaja põhjendamatult viidanud mõõteseadusele, sest see on kohaldatav vaid kaubakoguste mõõtmisel tollikontrolli käigus vastavalt

§-le 35, mitte aga kauba tariifsel klassifitseerimisel. 12. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad OÜ Kassikangas poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud ringkonnakohtule taotlust ega kuludokumente kaebajalt tema kasuks menetluskulude väljamõistmiseks. Agu Timmi Einar Vene 8 Maili Lokk