3-10-197/62

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-197 Otsuse kuupäev

1. mai 2010 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi MTÜ Rahvaliidu Noored kaebus haridus- ja teadusministri 19.jaanuari 2010 käskkirja nr 31 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
2. mai 2010 Menetlusosalised Kaebuse esitaja MTÜ Rahvaliidu Noored, esindajad Kristjan Jansen ja Anti Sepri Vastustaja Haridus- ja teadusministeerium, esindajad Heddi Lutterus, Katrin Olt ja Maarja-Liisa Masing. Kolmandad isikud MTÜ Noorteühing Eesti 4H, MTÜ Eesti Skautide Ühing, MTÜ Eesti Gaidide Liit, MTÜ G4S Noorteklubi, MTÜ Eesti Noorteühenduste Liit, MTÜ Eesti Väitlusselts, MTÜ Eesti Õpilasesinduste Liit, MTÜ Urban Style, MTÜ Noorteühendus ELO, MTÜ Tugiõpilaste Oma Ring Eestis, MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liit, MTÜ Avatud Vabariik, MTÜ Eesti NNKI-NMKÜ-de Liit Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
3. juuni
4. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 19.jaanuari 2010 käskkirjaga nr 31 kinnitas minister T.Lukas noorteühingute 2010 aastatoetuse saajad ja eraldatavate toetuste suurused. 2010 noorteühingute aastatoetuste saajateks kinnitati: MTÜ Noorteühing Eesti 4H, MTÜ Eesti Skautide Ühing, MTÜ Eesti 1 Gaidide Liit, MTÜ G4S Noorteklubi, MTÜ Eesti Noorteühenduste Liit, MTÜ Eesti Väitlusselts, MTÜ Eesti Õpilasesinduste Liit, MTÜ Urban Style, MTÜ Noorteühendus ELO, MTÜ Tugiõpilaste Oma Ring Eestis, MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liit, MTÜ Avatud Vabariik, MTÜ Eesti NNKÜ-NMKÜ-de Liit MTÜ Rahvaliidu Noored esitas 25.01.2010 Tartu Halduskohtusse kaebuse haridus- ja teadusministri 19.jaanuari 2010 käskkirja nr 31 tühistamise nõudes. Kaebuses esitati ka taotlus peatada esialgse õiguskaitse korras koheselt ministri 19.jaanuari 2010 käskkirja nr 31 täitmine kuni otsuse jõustumiseni. 26.jaanuari 2010 määrusega jättis halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohtumäärust menetlusosalised ei vaidlustanud. Kaebuse põhjendused Kaebuse esitaja on seisukohal, et ministri käskkiri on ebaseaduslik ning kuulub tühistamisele järgmistel põhjustel. Käskkirja motiveeriva osa kohaselt on toetuste saajad ja toetussummad määratud muu hulgas Noortepoliitika Nõukogu ettepanekute alusel ning tulenevalt ministri 18.septembri 2007.a. määrusest nr. 57 ”Noorteühingute aastatoetuse taotlemise ja eraldamise tingimused ja kord” (määrus). Kaebuse esitaja taotles 2010.a. aastatoetust ning esitas selleks ettenähtud tähtajal ja korras Haridus- ja Teadusministeeriumile oma projektitaotluse, mille üle vaidlust ei ole, summas 642 000 krooni. Vastavalt kehtivale korrale Noortepoliitika Nõukogu viib läbi projektide hindamise selleks kehtestatud kriteeriumite põhjal. Oma 19.11.2009.a. protokolliga nr. 6-2/161 otsustas Noortepoliitika Nõukogu teha ministrile ettepaneku eraldada aastatoetus
5. aastal teiste hulgas ka kaebuse esitajale, MTÜ-le Rahvaliidu Noored summas 642 000 krooni. Protokolli lisa nr. 2 kohaselt andis Nõukogu Rahvaliidu Noorte taotlusele kvaliteedihinde 195 punkti, mis oli paremuselt kuues tulemus. Sama lisa nr. 2 kohaselt andis Noortepoliitika Nõukogu Rahvaliidu Noorte taotlusele hindepuntide summa kokku 269 punkti, mis oli paremuselt kolmas tulemus. Vaatamata sellele on minister oma käskkirjas jätnud MTÜ Rahvaliidu Noored aastatoetuse saajate hulgast välja. Samas on antud toetust nendele, kelle taotlustele Noortepoliitika Nõukogu protokolli kohaselt olid nõrgemad hindamistulemused. Sealjuures näiteks Rahvaliidu Noortega praktiliselt sama hindamistulemuse saanud MTÜ-le Eesti Väitlusselts on minister otsustanud anda toetuse täies ulatuses – kogu taotletud summas 513 719 kr. Samuti on minister mitmele MTÜ-le määranud toetust suuremana kui oli Noortepoliitika Nõukogu ettepanek. Kaevatav käskkiri ei ole kooskõlas määrusega, samuti ei vasta see haldusaktile esitatavatele nõuetele, ei sisalda vajalikke põhjendusi ja kaalutlusi ning ei ole seetõttu kontrollitav. Käesoleval juhul Noortepoliitika Nõukogu ei ole esitanud ministrile ettepanekut MTÜ Rahvaliidu Noored taotluse rahuldamisest keeldumise kohta. Ministri käskkirjast ei selgu, et ta oleks kaasanud enne käskkirja väljaandmist taotluste hindamisse täiendavalt muid eksperte. Samas ei ole minister võtnud aluseks Noortepoliitika Nõukogu ettepanekut, vaid on sellest oluliselt kõrvale kaldunud. Esiteks on jäetud MTÜ Rahvaliidu Noored üldse toetuse saajate nimekirjast välja. Teiseks on minister oluliselt muutnud eraldatavate toetuse suurust võrreldes Noortepoliitika Nõukogu ettepanekuga. 2 Määruse § 4 lõike 4 kohaselt peab minister tegema oma otsuse Noortepoliitika Nõukogu ettepaneku alusel. Kuna minister on MTÜ Rahvaliidu Noorte taotluse osas kõrvale kaldunud Noortepoliitika Nõukogu ettepanekust, mis tähendab, et minister on Noortepoliitika Nõukogu ettepaneku arvestamata jätnud, siis oleks pidanud käskkiri sisaldama neid põhjendusi ja kaalutlusi, miks seda on peetud vajalikuks teha. Käskkiri esiteks ei sisalda üldse otsustust, et jätta Noortepoliitika Nõukogu ettepanek MTÜ Rahvaliidu Noored taotluse rahuldamise osas arvestamata. Käskkiri on vastuolus Määruse § 2 lõikega 2, mille kohaselt toetuse eesmärk on noorteühingu jätkusuutlikkuse ja stabiilse arengu tagamine. MTÜ Rahvalidu Noored on käivitanud Haridus- ja Teadusministeeriumi vastava toetuse arvelt varasematel aastatel mitmeid olulisi projekte, mis on saanud laiapõhjalise heakskiidu ning mille osas HTM-l ega kellegi teisel ei ole olnud mingeid pretensioone. Ministri käesoleva otsuse tulemusena aga muutuks nende jätkamine võimatuks, mis ühtlasi ei taga enam meie kui noorteühingu jätkusuutliku ning stabiilset arengut. Sellega on rikutud muu hulgas õigusliku ootuse põhimõtet – kuna oleme käitunud ja toimetanud ning oma tegevust korraldanud ja arendanud lubatud toetusmehhanismi kaudu ning ka Noortepoliitika Nõukogu hindamise tulemusena on õigustatud meile toetuse jätkuv eraldamine
6. aastaks. Minister T. Lukas, kes on käskkirjale alla kirjutanud, osales isiklikult Noortepoliitika Nõukogu 19.11.2009.a. protokolli kohaselt Nõukogu istungil, kuid ei avaldanud mingeid vastuväiteid Nõukogu otsuse suhtes toetuste saajate nimekirja ja toetuste suuruse jaotuse kohta. Vastustaja vastuväited Haridus- ja Teadusministeerium on seisukohal, et vaidlustatav käskkiri ei riiva MTÜ huve ega riku tema õigusi, kuna käskkiri ei ole suunatud MTÜ õiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. MTÜ aastatoetuse taotluse mitterahuldamise kohta on haridusja teadusminister andnud 27.jaanuari
7. a käskkirja nr 90 “MTÜ Rahvaliidu Noored
8. a aastatoetuse taotluse mitterahuldamine”, milles on toodud argumendid ja põhjendused MTÜ aastatoetuse taotluse mitterahuldamise kohta. Vaidlusaluse käskkirja tühistamisega rikutaks kaasatud kolmandate isikute õigustatud huve ning ühtlasi ei saavutaks MTÜ käskkirja tühistamisega nende taotletavat eesmärki, kuna MTÜ kohta tehtud keelduv käskkiri kehtiks edasi ja aastatoetust neile ei eraldataks. Kuna vaidlustatud käskkiri ei puuduta MTÜd ega riku kaebuse esitaja õigusi, on ministeerium seisukohal, et MTÜ kaebus käskkirja tühistamise nõudes on alusetu ja põhjendamatu ning palub jätta kaebus rahuldamata. Vastavalt määruse § 4 lõikele 3 esitab Nõukogu ministrile taotluste rahuldamise või mitterahuldamise ettepanekud koos põhjendustega hiljemalt jooksva aasta
9. detsembriks. Minister ei tee aastatoetuse määramise või aastatoetuse taotluse rahuldamata jätmise otsust aga enne ministeeriumi järgmise aasta eelarvete ja kulude jaotuskavade käskkirja kinnitamist, mis eeldab vastava aasta riigieelarve seaduse jõustumist. Ettepanekute laekumise ja eelarvete jaotuskavade kinnitamise vaheline ajavahemik võimaldab ministril otsuseni jõudmiseks kaaluda teadaolevaid asjaolusid ning selgitada välja täiendavaid asjaolusid, sh arvestada eelarveliste tingimustega. Nimetatud periood on oluline ka sel põhjusel, et laekuvad aruanded varasemate aastatoetuste kasutamise kohta (sageli noorteühingute poolt, kes ka uut aastatoetust taotlevad) ning ministeeriumi noorteühingute registri andmete uuendused. Registriandmed on otsuse tegemisel määrava tähtsusega, kuna määruse § 5 lõike 2 kohaselt 3 on aastatoetuse taotlemise üheks oluliseks tingimuseks eelmise aasta toetuse aruandlus järgmise aasta toetuse saamisel, mistõttu ei ole kunagi Nõukogu tehtud ettepanekud olnud lõplikud. Nii on ka varasematel aastatel erinenud Nõukogu tehtud ettepanekud tegelikest aastatoetuse saajatest. Seega on Nõukogu teadlik, et ministri otsus aastatoetuse saajate ja eraldatavate toetuste suuruse kinnitamise kohta ei pruugi ega saa olla täielikus vastavuses nõuandva kogu hinnanguga. Nõukogu protokolli punkti 1.5 kohaselt otsustas Nõukogu teha ministrile ettepaneku aastatoetust eraldada viieteistkümnele taotlejale ja mitte eraldada toetust viiele taotlejale ning esitada ettepanekud taotluste hindamise ja toetussummade arvutamise lähtealuste osas. Lähtudes Nõukogu esitatud ettepanekutest ning ministrile antud otsustuspädevusest kinnitas Minister aastatoetuse saajad vaidlustatud käskkirjaga. Minister hindas põhjendatuks Nõukogu ettepanekut mitte anda toetust Nõukogu nimetatud viiele taotlejale. Samas pidas minister otstarbekaks täiendavalt kaaluda Nõukogu poolt tehtud rahastamisettepanekuid ning hinnata riigieelarvelise toetuse mõju spetsiifiliste probleemide ennetamisele. Nõukogu on ministri nõuandev kogu, kelle tehtud ettepanekud ei ole ministrile siduvad ning seega ei olnud minister kohustatud määrama aastatoetust kõigile taotlejatele, sealhulgas MTÜle, kes olid saanud Nõukogult positiivse hinnangu, ega olnud kohustatud kinnitama ettepanekuid toodud toetussummade osas. Minister pidas muude kriteeriumite kõrval vajalikuks
10. a aastatoetuse määramise otsuse tegemisel arvestada ka sellega, et perede majanduslik olukord on majandussurutise ajal halvenenud ning ka kohalikud omavalitsused ei oma varasemaid võimalusi toetada noorte osalust huvikoolides ja noortekeskustes. Arvestades, et nimetatud asutuste tegevuse peamiseks sihtrühmaks on vanusegrupp 7-15 aastat, on sotsiaalse tõrjutuse riski ennetamiseks vajalik suunata riigieelarvelised toetused just nimetatud vanusegrupi kaasamise tagamiseks. Noorteühingute aastatoetuste saajate osas osutus, et poliitiliste noorteühingute puhul oli 7-15-aastaste noorte osatähtsus liikmete üldarvust ebapiisav (so ca 22 % kaebuse esitaja puhul), et suunata ressursse noorsootöö kättesaadavuse toetamiseks sihipäraselt kõige suurema sotsiaalse tõrjutuse riskiga vanusegrupile. Aastatoetuse saajate puhul oli antud vanusegrupi osatähtsus aga märksa suurem – keskmiselt 48,4%. Sellest lähtuvalt otsustas Minister määrata aastatoetust ka kolmele noorteühingule, mille taotlused ei olnud Nõukogu hinnangul sama kvaliteetsed kui MTÜ taotlus, kuigi said lävendi ületamiseks vajaliku arvu hindepunkte, kuid ministeeriumi hinnangul räägib nende taotlejate eelistamise kasuks eeltoodud argumentatsioon vanusegrupipõhise analüüsi tulemuste kohta. Minister pidas aastatoetuse määramise tegemisel
11. aasta toetuse osas oluliseks arvestada ka ühingute võimalusega saada oma jätkusuutlikkuse ja stabiilse arengu jaoks muid toetusi, sh seoseid institutsioonidega, kes on riigieelarvelise toetuse subjektiks. MTÜ on poliitiline noorteühendus, kelle tegevus on seotud Riigikogus esindatud erakonnaga, kellel on vastavalt erakonnaseaduse § 125 lõikele 1 õigus eraldistele riigieelarvest. MTÜ poolt 12.01.
12. a Ministeeriumile esitatud taotluses tõi MTÜ noorteühingute registrisse kandmise avalduses välja, et ühing on MTÜ Eestimaa Rahvaliit liige, kinnitades sel moel seotust erakonnaga. Eestimaa Rahvaliidu volikogu koosseisu kuulub erakonna noorteühenduse esimees Kristjan Jansen. Kristjan Jansen kuulub ka Eestimaa Rahvaliidu juhatusse, mille eesmärgiks on erakonna tegevuse järjepidevuse tagamine. Eestimaa Rahvaliidu juhatuse ülesanneteks on muu hulgas erakonna palgaliste töötajatega töölepingute sõlmimise ja lõpetamise otsustamine ning erakonna finants- ja majandustegevuse korraldamine. Seega on noorteühendusel võimalik osaleda erakonna finantsotsuste ettevalmistamisel. Ühtlasi on MTÜ üldkulud 4 paljude teiste taotlejatega võrreldes väiksemad põhjusel, et noorteühenduse büroo asub erakonna bürooga samal aadressil ning osa personalist kattub. Kaebuse esitaja näol on sisuliselt tegemist erakonna noortesektsiooniga, mis on registreeritud mittetulundusühinguna, et muuhulgas olla noorteühingute aastatoetust taotlema õigustatud isik ning mitte sõltuda üksnes erakonna rahalistest vahenditest. Ministeeriumi hinnangul ei vasta seda tüüpi ühingute tegevus täiel määral noorsootöö põhimõtetele. Kuigi noorsootöö-alane tegevus võib olla väga kvaliteetne, on poliitiliste noorteühingute tegevus siiski paljuski erinev noorsootööst, mida viivad läbi teised füüsilisest isikust liikmetega noorteühingud. Kaebuse esitaja väite kohaselt osales minister Nõukogu istungil, kuid ei esitanud Nõukogu otsustele vastuväiteid. Nõukogu
13. novembri
14. a istungil käsitles minister arutelus Nõukogu liikmete ja külalistega noortevaldkonna eelarvet ning kirjeldas valikuid, millest on
15. a rahastamisotsuste langetamisel vajalik noortepoliitikas lähtuda, kuid ei osalenud noorteühingute aastatoetuse taotluste hindamises. Minister osales vaid ühe päevakorrapunkti arutelus ning avaldas arvamusi üksnes noortepoliitika ja noorte osaluse arendamise teemal. Ministrile ei tutvustatud Nõukogu istungil taotlusi ega seniseid hinnanguid nende kohta. Seega ei saa väita, nagu oleks ministril olnud võimalust ning ka kohustust esitada Nõukogu istungil oma ettepanekud aastatoetuse saajate määramise osas. Kolmandate isikute seisukohad Kirjaliku ühise seisukoha kaebusele esitasid MTÜ Eesti Gaidide Liit, MTÜ Eesti Skautide Ühing, MTÜ Eesti NNKÜ-NMKÜde Liit, MTÜ Noorteühendus ELO, MTÜ Noorteühing Eesti 4H ja MTÜ Avatud Vabariik. Nimetatud kolmandad isikud leiavad, et noorteühingute
16. a aastatoetuste määramisel on järgitud haridus- ja teadusministri 01.aprilli
17. a käskkirjaga nr 274 kinnitatud Nõukogu töökorda, ministri määrustega kinnitatud toetuste taotlemise ja eraldamise tingimusi ja korda, tuginedes kasvõi ainuüksi sellele, et MTÜ Rahvaliidu Noored on olnud aruandlusvõlglane. Vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele, mis kehtestab noorteühingute aastatoetuse taotlemise ja eraldamise tingimused ja korra, on formaalselt õigus jätta aruandlusvõlglased järgnevatest toetustest ilma. Haridus- ja teadusministri 18.septembri
18. a määruse nr 57 „Noorteühingute aastatoetuse taotlemise ja eraldamise tingimused ja kord” § 2 lg 2 kohaselt on toetuse eesmärk noorteühingu jätkusuutlikkuse ja stabiilse arengu tagamine. Haridus- ja Teadusministeerium on oluliselt panustanud selle eesmärgi täitmisele, suurendades või hoides proportsionaalselt samal tasemel noorteühendustele riigieelarvest eraldatava toetuse kogumahu summat viimase viie aasta jooksul. Ebakorrektne on väide, et Noortepoliitika Nõukogu hindamise tulemusena on õigustatud toetuse jätkuv eraldamine, kuna Noortepoliitika Nõukogu ei anna hinnangut organisatsiooni senise ega praeguse tegevuse kohta, vaid hindab taotlusi ja teeb oma ettepanekud nende põhjal. Kohtu põhjendused ja otsus MTÜ Rahvaliidu Noored on taotlenud haridus- ja teadusministri 19.jaanuari 2010 käskkirja nr. 31 tühistamist. Käskkirjaga on kinnitatud noorteühingute 2010.a aastatoetuste saajad ning toetuste summad. Käskkirjas on välja toodud ainult need noorteühingud, kelledele on 5 minister otsustanud aastatoetust määrata. Toetuste taotlejaid, kelledele otsustas minister aastatoetust mitte määrata, märgitud ei ole, ega pole selle kohta tehtud ka mingit muud viidet. Samas on haridus- ja teadusministri poolt 27.jaanuaril 2010 välja antud käskkiri nr 90 (tlk.64) MTÜ Rahvaliidu Noored aastatoetuse taotluse mitterahuldamise kohta. Selles käskkirjas on välja toodud ka põhjendused, miks kaebuse esitaja taotlus jäeti rahuldamata. Kohus nõustub vastustajaga, et Rahvaliidu Noorte poolt vaidlustatud käskkiri nr 31 ei riku kaebuse esitaja õigusi. Vaidlustatud käskkirja nr 31 tühistamise korral kaotaksid käskkirjas märgitud noorteühingud võimaluse enne kohtuahendi jõustumist aastatoetust saada, mis rikub kolmandate isikute õigusi. Käskkirja nr 31 kehtivus ega aastatoetuse määramine käskkirjas märgitud noorteühingule ei mõjuta kaebaja õigusi toetuse saamisel või mitte saamisel. Põhjusel, et aastatoetuse määramine käskkirjas välja toodud noorteühingutele ei mõjuta kaebuse esitaja toetuse saamise õigust, jättis kohus ka kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Seda, et käskkiri nr 31 ei olnud kaebuse esitajale adresseeritud ega tema õigusi piirav, kinnitab ka asjaolu, et seda käskkirja vastustaja poolt kaebuse esitajale ei väljastatud. Kohtuistungil kinnitas ka kaebuse esitaja esindaja, et nendele käskkirja nr 31 ei saadetud, vaid nad said sellest teada muul viisil. Seadus aga ei anna isikule õigust vaidlustada haldustoimingut või haldusakti, mis tema õigusi ei riku. Keelduv otsustus 2010 aastatoetuse mittesaamiseks on haridus- ja teadusministri poolt tehtud 27.jaanuari 2010 käskkirjas nr
19. Selles, et antud käskkiri kaebuse esitajale väljastati, ja ta on selle õigeaegselt kätte saanud, vaidlust ei ole. Samas ei ole noorteühendus aga selle käskkirja vaidlustamist kohtus vajalikuks pidanud, kuigi käskkirja asjasse puutumust väljendasid juba kolmandad isikud oma 17.veebruari 2010 vastuses, mille kohus kaebuse esitajale ka väljastas. Ka peale seda ei ole noorteühendus pidanud vajalikuks käskkirja nr 90 vaidlustada. Kohtuistungil ei osanud kaebuse esitaja esindajad selgitada, miks seda ei tehtud. Nähtuvalt kaebaja selgitustest on esialgse kaebuse koostanud juriidilise haridusega isik. Ka 05.mai 2010 kohtistungil taotles kaebuse esitaja kohtuistungi edasilükkamist kaebaja esindajaks võetud advokaadi haigestumise tõttu. Seega ei saa õige haldusakti vaidlustamata jätmist põhjendada õigusalaste teadmiste puudumisega või asjaoluga, et õige taotluse esitamist ei selgitanud kohus. HMS § 61 lg 2 kohaselt haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega, kuna kaebuse esitaja ei ole ei tähtaegselt ega ka hiljem soovinud vaidlustada ministri 27.jaanuari 2010 käskkirja nr 90, on see kehtiv haldusakt. Ministri käskkirja nr 31 vaidlustamine ei mõjuta käskkirja nr 90 kehtivust. Kuna ministri 19.jaanuari 2009 käskkiri nr 31 kaebuse esitajale ei olnud adresseeritud ja tema õigusi ei riku, puudub ka alus kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud käskkirja tühistamiseks. Samas möönab kohus, et kuna 19.jaanuari 2010 käskkirjas nr 31 ei olnud tehtud otsustust osadele taotlejatele toetuse mittemääramise kohta ega polnud ka viidet, et keelduv otsustus tehakse hiljem teatavaks eraldi käskkirjaga, võis kaebuse esitaja ka teha järelduse, et see käskkiri on ainus ja lõplik haldusakt nii toetuse määramise kui mittemääramise osas. Kaebuse esitaja leiab, et arvestades Noortepoliitika Nõukogu ettepanekut, oleks ka kaebuse esitaja pidanud olema 19.jaanuari 2010 käskkirjas toetuse saajate nimekirjas ning et ministril puudus õigus mitte arvestada nõukogu ettepanekuga. 6 Seetõttu peab kohus vajalikuks hinnata, kas Nõukogu ettepanek on ministrile siduv või võib minister teha Nõukogu ettepanekust erineva otsustuse. Noorsootöö seaduse § 4 punktist 2 tulenevalt on haridus- ja teadusministeeriumi üheks ülesandeks toetada noorteühenduste tegevust ja eraldada neile selleks aastatoetust. Seega eraldab aastatoetusi noorteühingutele haridus- ja teadusministeerium. Seaduse § 3 lg 2 kohaselt on noorsootöö sisuks noorte sotsiaal-, kultuuri- ja tervisekasvatus, mis soodustab noorte vaimset ja füüsilist arengut. Seaduse § 18 lg 2 sätestab, et toetuse taotlemise ja eraldamise tingimused ja korra kinnitab haridus- ja teadusminister määrusega. Vastav kord on kehtestatud haridus- ja teadusministri 18.septembri 2007 määrusega nr 57 „Noorteühingute aastatoetuse taotlemise ja eraldamise tingimused ja kord“ (kord). Nimetatud korra kohaselt hindab noorteühenduste poolt esitatud taotlusi ministri käskkirjaga moodustatud Noortepoliitika Nõukogu, kes esitab seejärel ministrile ettepanekud taotluste rahuldamise või rahuldamisest keeldumise kohta koos põhjendustega (§ 4 lg 2, 3). Haridusja teadusminister teeb taotluse ning Noortepoliitika Nõukogu ettepaneku alusel toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse (§ 4 lg 4). Seega on lõpliku otsuse toetuse määramise ja mittemääramise kohta tegijaks teadus- ja haridusminister. Nõukogu küll hindab esitatud taotlusi, kuid ta ei tee hindamise tulemusena otsust toetuste saajate suhtes, vaid teeb ministrile ettepanekud toetuse rahuldamise või mitterahuldamise suhtes. Nõukogu poolt tehtav ettepanek ei ole ministrile siduv otsustus, ta võib teha oma otsuse täielikult nõukogu ettepaneku alusel, kuid võib ka ettepanekuga mitte nõustuda ja otsustada ettepanekust erinevalt. Seda kinnitab ka see, et Haridus- ja teadusministeeriumi põhimäärusest tulenevalt on ministeeriumi poolt moodustatavad komisjonid, nõukogud ja töörühmad nõuandvad organid. Korrast tulenevalt võib minister vajaduse korral kaasata täiendaval muid eksperte (§ 4 lg 3). Tulenevalt korra § 4 lg 4 teeb minister oma otsuse taotluse ja Nõukogu ettepaneku alusel. Seega on ministril endal õigus täiendavalt hinnata esitatud taotlust lisaks Nõukogu hindamisele. Nõukogu ettepanek ei ole ministri jaoks siduv otsustus, samuti ei tulene ühestki õigusaktist, et minister otsust tehes peab lähtuma Nõukogu poolt välja töötatud kriteeriumitest. Kuna otsuse aastatoetuse määramiseks ja mittemääramiseks teeb minister, siis ei saa ka aastatoetuse taotlejal tekkida Nõukogu ettepanekust tulenevalt õiguspärast ootust toetuse saamiseks. Kuigi kaebuse esitaja ei ole ministri 27.jaanuari 2010 käskkirja vaidlustanud, märgib kohus, et selles käskkirjas on piisavalt välja toodud need kaalutlused ja põhjused, mille alusel otsustas minister teha Nõukogu ettepanekust teistsuguse otsuse ning miks otsustas jätta kaebuse esitaja taotluse rahuldamata. Asjaolu, et Noortepoliitika Nõukogu 19.11.2009 istungil on viibinud ka haridus- ja teadusminister, ei oma antud juhul tähtsust. Nähtuvalt istungi protokollist, on minister külalisena osalenud ainult noortepoliitika olukorra ja nõukogu rolli päevakorrapunkti arutelus. Eda Muts kohtunik 7