Obsah (5)

§ 100§ 101§ 64§ 31§ 67

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-200 Otsuse kuupäev 10.05.2010 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Jelizaveta Sergejeva kaebus Viru Vangla 12.

) § 67 p 1, Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 641 lg 1, Viru Vangla Kodukorra p 8.1.1 ja p 8.2.14 sätestatud nõuete rikkumise eest. Nimetatud käskkirja kohaselt seisnes rikkumine selles, et J.Sergejeva omas 15.10.2009.a kell 16.00 Viru Vangla eelvangistushoone osakonna E4 kambris nr 2272 järgmisi keelatud esemeid: 1 (üks) tablett Diclac; must punutud nöör u 13m. Viru Vangla 01.12.2009.a „Elektriseadme – televiisori kasutamisloa kehtetuks tunnistamine“ otsusega nr 6-201/10831-2 (edaspidi otsus nr 6-201/10831-2) tunnistati kehtetuks J.Sergejeva’le antud luba omada kambris isiklikku televiisorit. Nimetatud otsuse kohaselt seoses sellega, et J.Sergejeva’t karistati käskkirjaga nr 6-3/2559-D noomitusega, puudub vanglal veendumus, et J.Sergejeva käitub õiguskuulekalt ning allub edaspidi kehtivale korrale. 03.12.2009.a esitas J.Sergejeva Viru Vanglale vaide, milles nõudis 01.12.2009.a otsuse nr 6201/10831-2 tühistamist. Viru Vangla jättis 03.02.2010.a vaideotsusega nr 6-25/792-2 J.Sergejeva vaide rahuldamata. 25.01.2010.a saabus Tartu Halduskohtusse Jelizaveta Sergejeva kaebus Viru Vangla 12.11.2009.a käskkirja nr 6-3/2559-D tühistamiseks. Kaebuse kohaselt määrati kaebajale nimetatud käskkirjaga noomitus ning sellest käskkirjast tingituna tunnistati kehtetuks televiisori kasutamisluba 01.12.2009.a otsusega nr 6-201/10831-

1. 25.02.2010.a ja 01.03.2010.a saabus Taru Halduskohtusse J.Sergejeva kaebuse täiendused haldusasja 3-10-200 juurde. Kaebuse esitaja palub tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 12.11.2009.a käskkiri nr 6-3/2559-D, tühistada 01.12.2009.a „Elektriseadme – televiisori kasutamisloa kehtetuks tunnistamine“ otsus nr 6-201/10831-2 ning välja mõista Viru Vanglalt talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitis seoses televiisori ära võtmisega 25 000 krooni suuruses summas. 02.03.2010.a määrusega tagastas kohus J.Sergejeva kaebuse osaliselt, s.o kahju hüvitamise nõude osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 1 alusel, kuna J.Sergejeva’l oli selle nõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohus määras menetleda käesoleva asja raames üksnes J.Sergejeva nõuet tuvastada Viru Vangla 12.11.2009.a käskkirja nr 6-3/2559-D õigusvastasus ja tühistada 01.12.2009.a „Elektriseadme – televiisori kasutamisloa kehtetuks tunnistamine“ otsus nr 6-201/10831-
2. 10.03.2010.a määrusega võttis kohus J.Sergejeva kaebuse menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebaja märgib, et viibis Viru Vanglas alates 10.04.
3. Kaebaja selgitab, et kohe vanglasse saabumise esimestel päevadel tekkis probleem, millega vangla administratsioon ei arvestanud. Kambrites ei olnud seadeldist, et peale pesemist isiklikku pesu kuivatada. Kaebaja hakkas sellel teemal vanglatöötajaga rääkima, nimelt kontaktisikuga, kes peab kõik kinnipeetavate probleemid lahendama. Kontaktisik tunnistas ise nende vestluse ajal, et vangla pole sellega arvestanud ja administratsioon arutab praegu seda küsimust. Samuti ütles kontaktisik isiklikult, et kaebaja võib siduda lauajalgade külge nööri ja selle peal pesu kuivatada, aga kontrolli ajal ei tohi nööri laua all hoida, vaid see tuleb ära võtta. Kaebaja tegigi nii, nagu kontaktisik ütles, peale isikliku pesu pesemist sidus kaebaja laua alla nööri ja kuivatas niimoodi isiklikke asju. Kontrolli ajaks võttis kaebaja nööri ära, et midagi ei ripuks ja niimoodi kuivatas kaebaja pesu 10.04.2008-oktoober
4. Kaebaja poolt polnud mingeid vangla kodukorra rikkumisi ning ta talitas nii, nagu ütles kontaktisik. Kaebuse kohaselt oli 2009.a oktoobris kaebaja kambris läbiotsimine ja selle ajal leidsid vanglatöötajad kõnealuse nööri, mis oli öökapis. Kaebaja selgitas neile koheselt, milleks see nöör on, aga korrapidaja kirjutas sellele vaatamata kaebaja kohta raporti selle nööri pärast. Samuti võeti kaebaja kambrist ära üks valuvaigisti tablett, mille andis kaebajale meditsiiniõde, juhuks, kui kaebajal hakkab hammas valutama. Kaebaja selgitab, et vanglas on praegu väga pikad järjekorrad hambaarsti juurde ja isegi suure valuga tuleb oodata kuni pool aastat. Kaebaja kannatab hambavalu käes ja sellepärast andis õde kaebajale tableti selleks juhuks, kui kaebajal hakkab hammas valutama. Läbiotsimise ajal võeti see tablett ära ja kirjutati selle kohta ka raport. Järgmisel päeval hakkas kaebajal hammas valutama ja ta pöördus korrapidaja poole palvega, et talle antakse tablett hambavalu vastu, aga seda keelduti tegemast. Kaebaja piinles 2 hambavalu käes terve ööpäeva. Kaebaja leiab, et läbiotsimise ajal kaebaja kohta kirjutatud raport ning käskkiri on ebaõiglased. Selle alusel, et kaebajat karistati noomitusega, võeti kaebajalt ära isiklik televiisor. Kaebaja leiab, et tema pole selles süüdi, et talt võeti ära nöör, mille peal kontaktisik isiklikult soovitas pesu kuivatada. Ühtlasi leiab kaebaja, et ta pole süüdi, et võeti ära valuvaigistav tablett, mille talle andis meditsiiniõde, juhuks, kui kaebajal hakkab hammas valutama. Kaebaja leiab, et kui temalt võeti ära televiisor, rikkus vangla administratsioon kaebaja õigusi. Lähtuvalt eeltoodust palub J.Sergejeva tunnistada Viru Vangla 12.11.2009 käskkiri nr 63/2559-D õigusvastaseks ja tühistada Viru Vangla 01.12.2009 otsus nr 6-20.1/10831-
5. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Viru Vangla leiab, et Jelizaveta Sergejeva kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu.
6. Vangistusseaduse (

) § 67 p 1 tulenevalt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 641 p 1 tulenevalt on kinnipeetavale vanglas keelatud: esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke- lõike- ja raierelvad, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid. Viru Vangla kodukorra p-de 8.1.1 kohaselt on kinnipeetavad kohustatud täitma

, VSkE, Kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele; 8.2.14 kinni peetaval isikul on keelatud tarvitada retseptiravimeid ilma arsti ettekirjutuseta. Jätta tarvitamata meditsiiniosakonna teenistuja poolt ettenähtud ravimid ja omada neid kambris rohkem, kui üheks päevaks väljastatud, välja arvatud, kui arst ei ole määranud teisiti.

§ 100

lg 1 kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus; isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks; kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks.

§ 101

lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 64 sätteid.

§ 64

lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus; lg 2 kohaselt kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi; lg 3 kohaselt distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Protokolli vorm ja selles esitatavad andmed sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades; lg 4 kohaselt distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu; lg 41 kohaselt distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem, kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Tähtaja hulka ei arvata aega, kui kinnipeetav viibib arestimajas või haiglas. 3

§ 31

lg 2 kohaselt võib vangla direktori või tema määratud isiku loal kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Haldusmenetluse seaduse § 66 lg 2 p 2 järgi võib haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, tunnistada isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima. 2. Viru Vangla 12.11.2009 käskkirja nr 6-3/2559-D õiguspärasus Viru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati J.Sergejevat distsiplinaarkorras

§ 67p 1, VSk

E § 64-1 p 1, Viru Vangla kodukorra p-de 8.1.1; 8.2.14 sätestatud nõuete rikkumise noomitusega. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja rikkumine keelatud esemete, nööri ja tableti omamises. Vastavalt VSkE § 64-1 p 1 on nööri omamine vanglas keelatud, Viru Vangla kodukorra p-i 8.2.14 on keelatud jätta tarvitamata meditsiiniosakonna teenistuja poolt ettenähtud ravimid ning

§ 67

p 1 ja Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.1 kohaselt on kaebaja kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud neljanda üksuse vanemvalvuri Aimar Pikkoja ettekandega nr 4036, millest tuleneb, et 15.10.2009 kella 14.30 paiku teostatud läbiotsimise käigus avastati, et J.Sergejeva omas 15.10.2009 kella 16.00 paiku eelvangistushoone E-4 osakonna kambris 2272 keelatud esemeid 1 tablett Diclac ja musta punutud nööri. Samuti on distsipliinirikkumine tõendatud 15.10.2009 koostatud aktiga eseme leidmise kohta ja J.Sergejeva seletuskirjaga. Kuna keelatud esemete omamine on vastuolus VSkE § 64-1 p-s 1, Viru Vangla kodukorra p-s 8.2.14 ja

§ 67

p-s 1 ning Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 sätestatud nõuetega, on tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis J.Sergejevat karistada distsiplinaarkorras. Vastustaja leiab, et kaebajale J.Sergejevale distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki vangistusseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. J.Sergejeva taotleb Viru Vangla 12.11.2009 käskkirja nr 6-3/2559-D õigusvastaseks tunnistamist. Kaebaja vabanes vanglast 09.03.

1. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal puudub põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisel. Vastavalt HKMS § 7 lg 1 teise lause kohaselt võib toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks kaebuse esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Põhjendatud huviks võib ennekõike olla isiku rehabiliteerimise vajadus või soov vältida õigusrikkumise kordumist, samuti hilisem kahjunõude esitamine. HKMS § 10 lg 3 kohaselt märgitakse kaebuses haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks kaebuse esitaja põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks. Antud juhul ei tulene kaebusest kaebaja põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamisel. 4 Vastustaja rõhutab, et kaebaja ei viibi enam vanglas, mistõttu ei oma vangla 12.11.2009 käskkiri nr 6-3/2559-D enam kaebaja suhtes õiguslikku mõju. Lähtudes eeltoodust saab järeldada, et kaebuses esitatud nõue – Viru Vangla 12.11.2009 käskkirja nr 6-3/2559-D õigusvastasuse tuvastamine – ei ole täidetud HKMS § 7 lg 1 teises lauses toodud tingimus.
2. Viru Vangla 01.12.2009 haldusakti nr 6-20.1/10831-2 õiguspärasus Viru Vangla 12.03.2009 haldusaktiga nr 6.-20.1/10831-1 väljastati vahistatu Jelizaveta Sergejevale luba kasutada kambris isiklikku televiisorit. Viru Vangla 01.12.2009 haldusaktiga nr 6.-20.1/10831-2 tunnistati televiisori kasutamise luba kehtetuks, kuna J.Sergejevat karistati Viru Vangla 12.11.2009 käskkirjaga nr 6.-3/2559-D distsiplinaarkorras noomitusega selle tõttu, et tema kambrist leiti läbiotsimise käigus keelatud esemeid. Televiisori lubamine kambrisse eeldab kinni peetava isiku poolt vangla tööd reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete järgimist. Vahistatu pani tema suhtes soodustava haldusakti kehtivuse ajal toime distsipliinirikkumise, seega, televiisori kambris omamine, ei mõjutanud teda järgima vangistust reguleerivaid õigusakte, ega hoiduma rikkumiste toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt asus vangla seisukohale, et puudub veendumus, et J.Sergejeva suudaks, omades kambrit isiklikku televiisorit käituda õiguskuulekalt, mistõttu tunnistati tema suhtes kehtiv soodustav haldusakt nr 6.-20.1/10831-1kehtetuks. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et elektriseadme kasutamisloa kehtetuks tunnistamine ei ole kinni peetava isiku karistamine. J.Sergejeva viibis Viru Vanglas vahistatu staatuses ning vastavalt

§ 100

lg 1 on distsiplinaarkaristusteks noomitus; isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks; kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks. Seega ei ole tegemist kaebaja karistamisega, vaid vangla tunnistas kehtetuks tema suhtes soodustava haldusakti. Kaebaja taotleb Viru Vangla 01.12.2009 haldusakti nr 6-20.1/10831-2 tühistamist. Sisuliselt taotleb kaebaja vangla haldusakti kehtetuks tunnistamist ja temale isikliku televiisori kambrisse andmist, s.t tegemist on kohustamisnõudega. Vastavalt HKMS § 7 lg 1 kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kuna kaebaja on vanglast vabanenud ja haldusakt nr 620.1/10831-2 ei oma enam tema suhtes õiguslikku jõudu, jääb vastustajale arusaamatuks, kuidas rikub või piirab nimetatud haldusakt kaebaja õigusi või vabadusi, seda ajal, mil kaebaja ei viibi enam vanglas. Riigikohtu 14.12.2009 otsuse nr 3-3-1-77-09 punktis 11 märkinud: „Riigikohtu halduskolleegium leidis

1. detsembri
2. a otsuses asjas nr 3-3-1-56-08 (p 22), et kohustamiskaebuse lahendamisel peab kohus juhinduma asjaoludest, mis esinesid halduskohtusse kaebuse esitamise hetkel, mitte vastavas kohtuastmes otsuse tegemise ajal. Nimetatud seisukoht ei ole aga kohaldatav, kui kohustamisnõude rahuldamine tooks kaasa kohtulahendi, mida ei ole kohtumenetluse ajal muutunud asjaolude tõttu ilmselgelt võimalik täita“. Ka käesoleval juhul, kui kohus rahuldaks kohustamisnõude, ei oleks vanglal kohtuotsust võimalik täita, kuna kaebaja on vanglast vabanenud. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta J.Sergejeva kaebus rahuldamata. 5 KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kaebus tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. Kaebaja esitas kohtule kaks nõuet: 1) tunnistada Viru Vangla 12.11.2009.a käskkiri nr 63/2559-D, millega karistati teda noomitusega selle eest, et ta omas 15.10.2009.a kell 16.00 kambris nr 2272 keelatud esemeid – üks tablett Diclac ja must punutud nöör, umbes 13 m – õigusvastaseks; (t.l. 15) 2) tühistada Viru Vangla direktori 01.12.2009.a otsus nr 6201/10831-2, millega tunnistati kehtetuks J.Sergejevale antud isikliku televiisori kasutusluba.
3. Põhjendatud huvi seisnes kaebaja arvates selles, et selle distsiplinaarkaristuse tagajärjel oli 01.12.2009.a tehtud Viru Vangla direktori otsus 6-201/10831-2, millega tunnistati kehtetuks talle antud luba, omada kambris isiklikku televiisorit. (t.l. 62) Esialgses kaebuses kaebaja leidis, et teda karistati televiisori kambrist äravõtmisega ja taotles selle otsuse annulleerimist. (t.l. 5 ja 8 pöördel) 01.12.2009.a otsuse nr 6-201/10831-2 peale esitas kaebaja 03.12.2009.a vaide (t.l. 11) ja taotles tagastada televiisor kambrisse. 03.02.2010.a vaideotsusega jäeti kaebaja taotlus rahuldamata ja leiti, et kaevatav otsus on õiguspärane. (t.l. 29) Viru Vangla 12.11.2009.a käskkirja nr 6-3/2559-D kaebaja vaidemenetluse korras ei ole vaidlustanud. 21.02.2010.a kaebuse täpsustuses taotleb kaebaja tuvastada Viru Vangla direktori 12.11.2009.a käskkirja nr 6-3/2559-D õigusvastasus ja tal on põhjendatud huvi saada tagasi televiisor ja preventiivne huvi, et edaspidi ei rikuks vangla tema õigusi. Ühtlasi soovib kaebaja esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 25 000 krooni peale nende haldusaktide tühistamist ja õigusvastasuse tuvastamist. (t.l. 27-28) Täienduses (taotluses) kaebaja teatas, et mõlemad vaidlustatavad haldusaktid on omavahel seotud ja ta ei ole nendega nõus ja taotleb nende tühistamist ja õigusvastaseks tunnistamist. (t.l. 32) Kohus nõustub sellega, et kaebajal oli põhjendatud huvi 12.11.2009.a käskkirja nr 6-3/2559-D õigusvastaseks tunnistamiseks, sest sellest sõltus kaebajale televiisori kambrisse tagasi lubamine. Kuid kaebaja alates 09.03.2010.a enam vanglas ei viibi, ta vabanes vanglast. Seoses selle objektiivse põhjusega kaebaja jaoks kambrisse televiisori lubamine ei ole teostatav ja seda on võimatu täide viia. Kaebuse esitamise ajal kaebajal tõesti oli põhjendatud huvi käskkirja õigusvastsuse tuvastamise osas – televiisori kambrisse saamine, kuid käesolevaks hetkeks muutunud asjaolude tõttu nimetatud seisukoht ei ole kohaldatav ja kui see oleks ainuke põhjendatud huvi, oleks kaebus jäetud sellel põhjusel rahuldamata. Kahjuhüvitise nõudmist käesolevas asjas saab lugeda põhjendatud huviks ja seoses sellega kohus menetleb kaebaja kaebust. 6 Toimiku materjalidega on kindlaks tehtud, et leidis aset ja on tõendatud, et kaebaja omas 15.10.2009.a kambris läbiotsimisel keelatud esemeid – musta punutud nööri umbes 13 m ja 1 tabletti Diclac. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 641 lõikega 1 on kinnipeetavale keelatud vanglas nöörid. Viru Vangla kodukorra p.8.1.1 kohaselt kinni peetav isik on kohustatud täitma

, VSkE ja Kodukorda. Viru Vangla kodukorra p.8.2.14 kohaselt on keelatud kinni peetavatel isikutel tarvitada retseptiravimeid ilma arsti ettekirjutuseta või jätta tarvitamata meditsiini osakonna teenistuja poolt ettenähtud ravimeid ja omada neid kambris rohkem kui üheks päevaks väljastatud, välja arvatud, kui arst ei ole määranud teisiti. Kaebaja oli vahistatu staatuses käskkirja andmise ajal ja talle määratud karistus on kooskõlas

§-ga 100, talle määrati kõige kergem karistus. Kaebaja ei eita, et omas kambris keelatud eset – nööri, kuid seletas, et seda kasutas ta pesu kuivatamiseks. Viru Vanglas pesu kuivatatakse kambrites olevatel radiaatoritel, voodiäärel jne. Kaebaja ise tunnistas, et peitis nööri iga kord enne kambri kontrollimist ja läbiotsimist ja seega ta oli teadlik selle omamise keelatusest. See, et kaebajale soovitas nii pesu kuivatada kontaktisik – ei ole usaldusväärne ja kaebaja ei ole nimetanud kontaktisiku nime, kes seda ütles ja ei taotlenud tema ülekuulamist. Samuti kaebaja ei täpsustanud, kes arstidest ja millal andis talle igaks juhuks tableti, kui hammas peaks hakkama valutama. Kaebajal on õigus ööpäevaringselt pöörduda valvuri poole, kui hammas hakkab valutama. Ei ole millegagi õigustatud välja antud tableti mittetarvitamine ning selle hoidmine. Kaebaja ei eita, et ta teadis neid nõudmisi, kuid õigustab ennast. Kaebaja süü distsiplinaarrikkumises on tõendatud vanemvalvuri A.Pikkoja ettekandega, et kaebaja voodi all spordikotis oli üks umbes 13 m pikk musta värvi nöör ja leiti Diclaci ravim, mille kaebaja võttis omaks. (t.l. 70 pöördel) Aktiga eseme leidmise kohta (t.l. 71) on tuvastatud keelatud esemete olemasolu kaebajal. Kaebaja seletustega (t.l. 70) on tõestatud, et ta omas kambris nööri ja hambavalu vastu ravimit. Vaidlustatav haldusakt vastab haldusmenetluse seaduse §-des 54 ja 55 esitatud haldusakti nõuetele. Ülaltoodu alusel kaebus selles osas ei kuulu rahuldamisele, sest Viru Vangla direktori vaidlustatav käskkiri on õiguspärane. 2. Seoses sellega, et Viru Vangla direktori käskkirjaga, millega kaebajat karistati noomitusega, on õiguspärane, ei ole alust Viru Vangla direktori 01.12.2009.a otsuse nr 6-20110831-2 tühistamiseks. (t.l. 12) Nimetatud otsus ei ole distsiplinaarkaristus, sellist distsiplinaarkaristuse liiki

§ 100ette ei näe.

Otsuses on motiveeritud, miks oli tunnistatud kehtetuks loa andmine omada kambris isiklikku televiisorit – kaebajat on karistatud 12.11.2009.a käskkirjaga nr 6-3/2559-D noomitusega, kambrisse televiisori lubamine eeldab kinni peetava isiku poolt

, VSkE ja 7 Viru Vangla Kodukorra nõuete järgimist. Märgitud, et vanglal puudub veendumus, et kaebaja käitub õiguskuulekalt ning allub edaspidi kehtivale korrale. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et ühestki õigusaktist ei tulene vanglale kohustust lubada kambrisse elektriseadmeid, vaid tegemist on otsusega, mis langetatakse kaalutlusõigusest tulenevalt. Televiisori kasutamise luba antakse eeldusel, et kinnipeetav ei riku korda. Loa andmine on kinnipeetavale isikule privileeg, mitte vangla kohustus ja kindlasti ei saa seda luba pidada vanglas iseenesest mõistetavaks. Seega võttes arvesse haldusmenetluse seaduse § 66 lg 2 p 2, võib haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, tunnistada isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima. Vastavalt HKMS § 7 lg 1 kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja on vanglast vabanenud ja haldusakt nr 6-201/10831-2 ei oma enam tema suhtes õiguslikku jõudu. Seega see haldusakt ei riku ega piira kaebaja õigusi ja vabadusi käesoleval ajal. Kaebuse esitamise hetkel oli nõue teostatav. Käesoleval ajal, kui kaebaja ei viibi vanglas, kohustamisnõude rahuldamine ei kuulu rahuldamisele ka põhjusel, et kohtulahendit ei ole ilmselgelt võimalik täita (Riigikohtu 14.12.2009.a otsus nr 3-3-1-77-09, p 11). Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 jätab kohus kaebuse täielikult rahuldamata. Tamara Hristoforova kohtunik 8