3-10-712/10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-712 Otsuse kuupäev 21.05.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi D.Š. kaebus Tartu Vangla vastu – Tartu Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 11.05.2010, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta D.Š. kaebus haldusasjas 3-10-712 rahuldamata. D. Š. väljastada kohtuotsus tõlgituna vene keelde Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 21.05.2010. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kaebuse kohaselt on Tartu Vangla E-3 sektsiooni kontaktisik M. Boiko teavitanud 11.03.2010 kinnipeetav D.Š. , et nimetatud päevast hakkab ta suhtlema D.Š. ainult eesti keeles, samas on ära võtnud D.Š. vana nimesildi ning asendanud selle uuega , millel oli kujutatud eesti lipp. Vanglaametnik on viidanud asjaolule, et kaebaja on käinud eesti keele kursustel ning vangla juhtkond on andnud korralduse eesti keele kursuste lõpetanutega suhelda eesti keeles ning väljastada eesti lipuga nimesilt. Kaebaja väidete kohaselt on tema vene rahvusest inimene ja teda alandab eesti lipu rinnal kandmine, mis tekitab temas moraalseid kannatusi ning teda alandab see, kui vene rahvusest vanglaametnik räägib temaga eesti keeles. D. Š. taotleb tunnistada õigusvastaseks vangla toimingu, millega Tartu Vangla sunnib teda rinnal kandma eesti lipuga nimesilt. Samas taotleb tunnistada õigusvastaseks vanglaametnike toimingu, mis seisneb selles, et ametnikud, kes valdavad hästi vene keelt, räägivad kaebajaga eesti keeles põhjusel, et kaebaja on läbinud eesti keele kursused. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata Vangla juhib kohtu tähelepanu, et D. Š. on eesti kodakondsus ning Põhiseadus peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Põhiseaduse § 6 kohaselt on Eesti riigikeeleks eesti keel ning Keeleseaduse § 2 lg 2 kohaselt ei tohi võõrkeele toetamise meetodid kahjustada eesti keelt. 2008.a viidi vanglas läbi uurimus "Eesti keele õpe kui sotsiaalne rehabilitatsioon", mille tulemustest selgus, et riigikeele õppimiseks vanglas ei ole personali poolt loodud toetavat õhkkonda, mis oli ka ühtlasi põhjuseks, miks kinnipeetavatel on raske teadmisi omandada. Kinnipeetavad läbivad küll kursusi, kuid puudulike praktikavõimaluste tõttu on viimaste tulemuslikkus küsitav. Selle olukorra, muutmise esimeseks sammusk oli vangla riigikeele kursusel osalenud kinnipeetavate "üles leidmine", eristamine massist. Selleks väljastati kõigile Tartu Vanglas riigikeelt õppinud kinnipeetavatele eritunnusega nimesildid, millele on lisatud riigilipu värvides ikoonike, mis annab töötajale infot, et antud kinnipeetavaga on võimlaik ja vajalik suhtlust alustada eesti keeles ning alles möödapääsmatul vajadusel kasutada abistavalt mõnda teist keelt. Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 6 ja Keeleseaduse § 1 lg 1 kohaselt on Eesti riigikeeleks eesti keel. Tulenevalt Keeleseaduse § 1 lg 4 soodustab riik eesti keele kasutamist ning arengut. Samas on vangla kinnitanud, et D.Š. on eesti kodakondsus ning kohtu seisukohalt ei ole kaebaja õigusi rikutud kui temaga vanglas räägitakse eesti keeles ning talle on kohustuseks pandud kanda rinnas nimesilti, millel on eesti lipu kujutis. Asja materjalidega tutvudes nähtub, et D. Š. on läbinud eesti keele kursused ning keele praktiseerimiseks suhtlevad vanglaametnikud temaga eesti keeles, et täita eesti keele õppe eesmärki ning tagada eesti keele kasutamise näol selle arengut. Tartu Vangla on märkinud , et 2008.a viidi vanglas läbi uurimus "Eesti keele õpe kui sotsiaalne rehabilitatsioon", mille tulemustest selgus, et riigikeele õppimiseks vanglas ei ole personali poolt loodud toetavat õhkkonda, mis oli ka ühtlasi põhjuseks, miks kinnipeetavatel on raske teadmisi omandada. Kinnipeetavad läbivad küll kursusi, kuid puudulike praktikavõimaluste tõttu on viimaste tulemuslikkus küsitav. Selle olukorra muutmise esimeseks sammuks oli vangla riigikeele kursusel osalenud kinnipeetavate "üles leidmine", eristamine massist. Selleks väljastati kõigile Tartu Vanglas riigikeelt õppinud kinnipeetavatele eritunnusega nimesildid, millele on lisatud riigilipu värvides ikoonike, mis annab töötajale informatsiooni, et antud kinnipeetavaga on võimlaik ja vajalik suhtlust alustada eesti keeles ning alles möödapääsmatul vajadusel kasutada abistavalt mõnda teist keelt. Eeltoodu alusel peab kohus vangla toimingut igati mõistlikuks ning põhjendatuks, et eraldada nimesildi abil ära isikud, kellega keele praktiseerimise mõttes rääkida riigi keeles. Tartu Vangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ning täidab riigiasutusele pandud nõudeid. Vangla on taganud riigikeele õppe eesti keelt mittevaldavatele kinnipeetavatele headel eesmärkidel, et luua kinnipidamisasutuses riigikeele õpet toetav keskkond ning tagada ka edaspidiseks isikule, kes ei valda riigi keelt, vanglast vabanemisel ühiselus paremad võimalused. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata lähtuvalt HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6., kuna kaebaja õigusi Tartu Vangla rikkunud ei ole. Menetluskulud puuduvad Kohtunik Mare Priks