Obsah (5)

§ 26§ 31§ 32§ 7§ 92

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 12.05.2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-1977 Haldusasi Menetlusosalised J.P. kaebus

§ 26lg 1 p 6) 2.

Sekretäril saata käesolev kohtuotsus kaebajale ja vastustajale. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 11.06.2010 (

§ 31lg 1 ja 4).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil (

§ 32lg 5).

Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebajale määrati Tallinna Vangla direktori 25.06.2009 käskkirjaga nr 430-d karistuseks 12 ööpäeva kartserit. Käskkirja kohaselt pani kinnipeetav toime distsiplinaarrikkumise, mis seisnes selles, et 28.05.2009 kella 16.30 paiku viibis kaebuse esitaja jalutushoovis alasti (pesi ennast) ja ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele riietuda koheselt. Käskkirja õiguslikeks alusteks on vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Tallinna Vangla kodukorra p 14.2.
2. Distsiplinaarkaristuse määramisel võeti kergendava asjaoluna arvesse, et kinnipeetav kahetses oma tegu ning raskendavaks asjaoluks loeti tema varasem distsiplinaarkorras karistatus.
3. 29.06.2009 esitas kaebaja vaide Justiitsministeeriumile. Vaie jäeti 03.08.2009 vaideotsusega rahuldamata. 1
4. 08.09.2009 pöördus kaebaja kaebusega halduskohtusse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Kaebaja palub kaevatava haldusakti tühistada. Kaebaja leiab, et kuna distsiplinaarmenetluses tegi ettekande vanglaametnik Remo Tänav, oli ta menetlusosaline haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 1 mõttes. HMS § 10 lg 1 p 1 keelab haldusorgani nimel tegutseval isikul haldusmenetlusest osavõtu. HMS § 10 lg 1 p 4 kohaselt ei tohi menetluses osaleda haldusorgani nimel tegutsev isik, kes ei ole erapooletu. Kaebaja leiab, et kuna eelnimetatud kontaktisik oli menetluses menetlusosaline ja menetleja on haldusmenetlus läbi viidud õigusvastaselt. Kaebaja ei vaidlusta käskkirja aluseks olevat rikkumist, mis seisnes jalutushoovis alasti viibimises. Kaebaja leiab, et käskkirjas süüks pandud vanglaametniku korraldusele mitteallumine ei ole põhjendatud. Kaebuse kohaselt käskis vanglaametnik kaebajal, kes ennast jalutushoovis pesi, riided selga panna ja ilmuda tema kabinetti. Korralduse andmise hetkel oli kaebaja seebivahune. Selleks, et riidesse panna, pidi kaebaja ennast puhtaks loputama ja kuivatama. Kaebaja tegi seda, st täitis korralduse, kuid viivitusega. Kaebaja ei nõustu distsiplinaarmenetluse ettekandes tooduga, mille kohaselt ta ei allunud korraldusele ja pesi ennast edasi, tehes pesemise liigutusi. Kaevatavas haldusaktis on jäetud põhjendamata, miks leiti, et kaebaja ennast edasi pesi, mitte ei loputanud.
6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. Kaevatav haldusakt on õiguspärane. Vastustaja leiab, et distsiplinaarrikkumine on tõendatud R.Tänava ettekannetega. R.Tänava 18.06.2009 seletuskirjast nähtub, et kaebaja pesi ennast edasi ja suhtus vanglaametniku korralduse täitmisse ükskõikselt. Distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub, et menetluse läbiviija vestles menetluse käigus R.Tänavaga ning vestluse käigus selgus, et kaebuse esitaja ei reageerinud vanglaametniku korraldusele mitte enda loputamise või kuivatamisega, vaid pesi ennast reaalselt edasi. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Tühistamiskaebuse saab kohus rahuldada, kui tuvastatakse, et kaevatav haldusakt on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi (

§ 7lg 1, § 26 lg 1 p 1).

Vastavalt HMS §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kaevatavas käskkirjas on kaebajale määratud karistus kahe erineva rikkumise eest. Kaebaja vaidlustab käskkirja ühe rikkumise toimepanemise osas. Kui kohus tuvastab, et kaebaja märgitud rikkumist toime ei pannud, on põhjendatud kogu haldusakti tühistamine, kuna kohtul ei ole antud juhul võimalik hinnata, milline oleks olnud karistus ühe teo eest. VangS § 64 lg 4 (käskkirja andmise ajal kehtinud redaktsioonis) kohaselt määrab distsiplinaarkaristuse vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Menetlusosalistel ei ole vaidlust käskkirja andnud ametniku pädevuse üle. 2 VangS § 64 lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vangla direktor või tema poolt selleks volitatud vanglaametnik. VangS § 64 lg 3 kohaselt distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Nähtuvalt distsiplinaarmenetluse protokollist on menetluse läbiviijaks olnud Kirsika Hanimägi, mitte Remo Tänav. Kirsika Hanimägi on nähtuvalt distsiplinaarmenetluse protokollist teinud VangS § 64 lg-s 4 nimetatud ettepaneku. Remo Tänav on teinud vaid 29.05.2009 ettekande ja 18.06.2009 kirjutanud seletuskirja, mis on distsiplinaarmenetluses käsitletavad tõenditena, mida hinnatakse kogumis teiste distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõenditega. Samuti ei muuda kaebajalt seletuskirja võtmine kontaktisikut menetluse läbiviijaks, kuna seletuskirja võtmine sündmuse kohta on kontaktisiku teenistusülesanne. Seega on kaebaja seisukoht, et menetleja oli Remo Tänav ilmselgelt ekslik. Samuti on ekslik kaebaja seisukoht, et Remo Tänav oli menetlusosaline HMS § 11 lg 1 p 1 kohaselt. Viidatud säte ei ole distsiplinaarmenetluses kohaldatav. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Tallinna Vangla kodukorra p 14.2.

1. teise lause kohaselt ei tohi kinnipeetav viibides väljaspool kambrit olla ilma riieteta või palja üla- või alakehaga. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja viibis jalutushoovis alasti, mis on käsitletav kodukorra eelviidatud punktis toodud normi rikkumisena. Pooltel on vaidlus selles, kas kaebaja pani toime ka VangS § 67 p 1 rikkumise – mitteallumine vanglaametniku seaduslikule korraldusele. Kuna kodukorra punkt 14.2.
2. teine lause keelab väljaspool kambrit viibida ilma riieteta, siis oli vanglaametniku korraldus riietuda seaduslik. Vaidlus on selles, kas kaebaja asus korraldust täitma või jätkas pesemist. Kaebaja on kaebuses seisukohal, et täitis korralduse, kuid viivitusega, tulenevalt sellest, et oli seebivahune ega saanud ilma loputamata minna riietuma. Kaebaja 29.05.2009 seletuskirjas (kirjutatud sündmusele järgneval päeval) ei ole märgitud midagi seoses vanglaametniku korralduse täitmisega. Kaebaja 18.06.2009 seletuskirjas (kirjutatud peale distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumist) märgib kaebaja, et vanglaametnik andis korralduse riided selga panna. Kuna kaebaja oli üleni vahune, pidi ta ennast enne ära loputama ja seejärel kuivatama, et saaks riided selga panna. Kaebaja 22.06.2009 seletuskirjas (kirjutatud seoses menetleja esitatud küsimustega) kordab kaebaja eelmärgitud selgitusi ja lisab, et jalutushoovis tal riideid kaasas ei olnud, oli vaid saunalina. Kaebaja seletusest nähtuvalt kallas ta ennast veega üle, kuna oli vahune ning seejärel kuivatas ennast. Kaebaja leiab, et enda loputama asumisega asus ta korraldust täitma. Remo Tänava 29.05.2009 seletuskirja kohaselt viibis kaebaja lokatsioonis kahe ämbriga ja pesi ennast. Korraldusele riietuda vastas kinnipeetav: „Ma ei saa ju, las ma pesen ennast ennem ära“. 18.06.2009 R.Tänava seletuskirjas on lisatud, et kinnipeetav käitus ükskõikselt ning pesi ennast edasi, eirates korraldust ennast kinni katta. Distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt vestles menetleja R.Tänavaga ning vestlusest selgus, et kinnipeetav ei reageerinud korraldusele sellega, et hakkas ennast kohe loputama ja seejärel kuivatama, vaid kinnipeetav reaalselt pesi ennast peale korralduse andmist edasi. Kaebaja kohtumenetluses antud seletuse kohaselt (tlk 48) vastas kaebaja kontaktisikule, et ei saa riietuda, kuna olen vahune, las ma loputan ennast enne ära. Kaebaja seletuse kohaselt R.Tänav peale korralduse andmist lahkus ega jäänud vaatama, kas kaebaja ennast peseb edasi või loputab veega. Loputamine on seebivahu mahapesemine. Kaebaja leiab, et kuna riided olid toas ja keha oli seebivahune ei saanudki ta reaalselt vanglaametniku korraldust täita. Kaebaja leiab, et ka loputades tehakse pesemisliigutusi. Peale R.Tänava lahkumist ta loputas 3 ennast koheselt (pesemisliigutustega) veega, kuivatas ja läks kambrisse riietuma. Kokku võisid need toimingud kesta umbes 3-5 minutit. Sellise ajaga ei oleks kaebaja jõudnud ennast reaalselt pesta. Korralduse täitmiseks saaks kohtu arvates lugeda sellise tegevuse, kui kaebaja oleks ennast koheselt loputanud (valanud üle ämbris oleva veega) ning katnud rätikuga (kuna riideid ei olnud tal kaasas). Kaebaja seletustest nähtuvalt ta sellisel viisil ei toiminud. Kaebaja seletused kohtumenetluses ja distsiplinaarmenetluses on vastuolulised, mistõttu kohus ei pea neid usaldusväärseks. Kaebaja 22.06.2009 seletusest nähtuvalt kallas ta ennast veega üle, kuna oli vahune ning seejärel kuivatas ennast. Kaebaja poolt kohtule 10.04.2010 saadetud kirjaliku seletuse kohaselt loputas kaebaja ennast tehes pesemisliigutusi, st ei kallanud ämbris oleva veega üle. R.Tänava kõigis seletustes on ühtemoodi märgitud, et kaebaja jätkas pesemist, tehes pesemisliigutusi ning vastas korraldusele riietuda, et ei saa seda teha, kuna peab ennast enne ära pesema. Seega on kohtu hinnangul õige kaevatavas käskkirjas tehtud järeldus, et kaebaja ei allunud vanglaametniku korraldusele. VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Kaebajale määrati karistuseks 12 ööpäeva kartserit. Raskendava asjaoluna arvestati kehtivaid distsiplinaarkaristusi, millist asjaolu kaebaja ei vaidlusta ning kergendava asjaoluna seda, et kaebaja kahetses rikkumist. Kohus leiab, et karistust ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaevatav haldusakt on õiguspärane ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu kaebus tuleb jätta

§ 26lg 1 p 6 alusel rahuldamata.

7.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja menetluskulude nõuet esitanud ei ole. Kristina Maimann Kohtunik 4