Obsah (4)

§ 10§ 58§ 19§ 61

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 19.05.2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-2492 Haldusasi Menetlusosalised A.S.u kaebu

) §-st

1. Vastustaja jättis distsiplinaarmenetluses välja selgitamata olulised asjaolud, kogumata tõendid ning tugines otsust tehes vaid vanglaametniku paljasõnalistele väidetele. Vastustaja ei säilitanud videosalvestisi, mida oleks saanud kasutada tõendamisel ning keeldus intsidenti pealtnäinud kinnipeetavate väljaselgitamisest põhjendusel, et nende ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks. Videosalvestise säilitamise kohustus tuleneb haldusmenetluse seaduse § 19 lg-st
2. Videosalvestuse abil oleks olnud võimalik tuvastada, kus kaebaja intsidendi toimumise ajal seisis ning kus seisid seda pealtnäinud kinnipeetavad. Samuti oleks saanud tuvastada, kas P.K. aken oli avatud. Kaebaja esitas taotluse videosalvestise säilitamiseks juba 30.06.
3. Kaebaja taotles suuliselt R.Õ. tunnistajana ülekuulamist, kuid vangla jättis taotluse protokollimata ega kuulanud R.Õ.t üle. Kaebaja on seisukohal, et ei ole intsidendi toimumise ajal üldse pöördunud vanglaametniku poole ning tema karistamine märgitud vanglaametniku poole ebaviisaka pöördumise tõttu on alusetu. Kaebaja poolt teo toimepanek on tõendamata. Samuti leiab kaebaja, et P.Kralli kui vastustajaga teenistuslikus suhtes olevat isikut ei saa pidada erapoolikuks (

§ 10

lg 1 p 3, p 4) ning P.Krall ei oleks tohtinud haldusmenetlusest osa võtta (

§ 10lg 1).

P.Krall on kaebaja kohta enne vaidlusalust sündmust teinud mitu ettekannet ning on tema suhtes negatiivselt meelestatud, kuna kaebaja seisab kinnipeetavate õiguste eest. Karistuse määramisel ei oleks tohtinud arvesse võtta ka eelmist distsiplinaarrikkumist, mis oli kaebaja poolt vaidlustatud.

1. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 kohustab kinnipeetavat vanglas julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Murru Vangla kodukorra p 33 kohaselt peab kinnipeetav suhtlema vanglateenistujaga nii suulises kui ka kirjalikus pöördumises viisakalt. Suhtlemisel vangla töötajate ja teiste isikutega ei või kinnipeetav kasutada ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid ja laimavaid väljendeid. VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib kinnipeetavat karistada distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega kuni 45 ööpäevaks. A.S. käitus vanglaametnikuga ebaviisakalt. Distsiplinaarkaristus on määratud õiguspäraselt. Kaebaja viidatud menetluslikud rikkumised ei ole leidnud tuvastamist. Tuvastatud puudused ei ole isegi kogumis sellise kaaluga, mis võiks tingida haldusakti tühistamise. Kaebaja taotluse osas, mis puudutab tunnistajate ülekuulamist märgib vastustaja, et sellisesse taotlusesse tuleb suhtuda teatava reservatsiooniga, kuna üldjuhul ei ole süüdimõistetud huvitatud kaaskinnipeetavate distsiplinaarkorras karistamisest ega vanglateenistusega koostööst. Kaebaja nimetatud konkreetse tunnistajaga vesteldi, kuid tunnistaja ei osanud sündmuse kohta midagi öelda. 2 Murru Vanglas kasutatav videovalvesüsteem on monitoripõhine ja toetab üldist järelevalve teostamist ega ole valmistatud pilti püsivalt salvestama. Tehnilistel põhjustel ei pruugi pilt olla ka alati ümbersalvestatav muule andmekandjale. Antud juhul ei oleks pilt saanud anda kasulikku infot, kuna rikkumine väljendus verbaalselt. Samuti on rikkumine muude tõenditega piisavalt tõendatud. Vaidemenetluses kontrolliti, kas kõvakettal on videopilt säilinud, kuid selleks ajaks oli pilt ülesalvestatud. Puudub alus kahelda vanglaametniku ettekandes toodu õigsuses. Puuduvad asjaolud, mis annaks alust arvata, et P.Krallil võis olla põhjust esitada valeinformatsiooni. Asjaolu, et P.Krall koostas ühel nädalal kaebaja kohta neli ettekannet, ei tõenda tema meelestatust kaebaja vastu. Ettekande koostamiseks võis kaebaja oma käitumisega põhjust anda. Vastustaja leiab, et arvestades kaebaja isikut, tema eelnevat käitumist vanglas ning toime pandud distsiplinaarrikkumisi oli karistamine vajalik ja põhjendatud. Kaevatav haldusakt on õiguspärane. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Tühistamiskaebuse saab kohus rahuldada, kui tuvastatakse, et kaevatav haldusakt on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi (HKMS § 7 lg 1, § 26 lg 1 p 1). Vastavalt

§-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. VangS § 64 lg 4 (käskkirja andmise ajal kehtinud redaktsioonis) kohaselt määrab distsiplinaarkaristuse vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Menetlusosalistel ei ole vaidlust käskkirja andnud ametniku pädevuse üle. Kaebaja leiab, et P.Kralli kui vastustajaga teenistuslikus suhtes olevat isikut ei saa pidada erapoolikuks (

§ 10

lg 1 p 3, p 4) ning P.Krall ei oleks tohtinud haldusmenetlusest osa võtta (

§ 10lg 1).

Kuna P.Krall ei ole olnud menetlusosaline ega menetluse läbiviija, on kaebaja viited nimetatud

sätetele asjakohatud. VangS § 64 lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vangla direktor või tema poolt selleks volitatud vanglaametnik. VangS § 64 lg 3 kohaselt distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Nähtuvalt distsiplinaarmenetluse protokollist on menetluse läbiviijaks olnud Ave Vill. P.Kralli 30.06.2009 ettekanne ja 10.07.2009 suuliste ütluste protokoll on distsiplinaarmenetluses käsitletavad tõenditena, mida hinnatakse kogumis teiste distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõenditega. P.Krall oli sündmuse tunnistajaks ning tema ametiülesandeks oli ka rikkumiste kohta ettekannete koostamine. Pooltel on vaidlus selles, kas kaebaja pani toime temale omistatud distsiplinaarsüüteo ning kas selle toimepanemine on nõuetekohaselt tõendatud. Kohus nõustub kaebajaga selles, et õigeks ei saa pidada vastustaja seisukohta nagu oleks distsiplinaarmenetluses teiste kinnipeetavate tunnistajatena ülekuulamata jätmine ja sündmust pealtnäinud kinnipeetavate väljaselgitamata jätmine põhjendatud, kuna teised kinnipeetavad tõenäoliselt ei anna tõeseid ütlusi. Distsiplinaarmenetluses tuleb välja selgitada kõik asja 3 lahendamiseks olulised asjaolud ning koguda vajalikud tõendid. Kinnipeetavate ütluste usaldusväärsusele hinnangu andmine saab toimuda alles tunnistajate ülekuulamise järgselt. Eeltoodule vaatamata, kohus leiab, et käesolevas asjas ei too vastustaja eksimus kaasa haldusakti tühistamist.

§ 58

alusel, kui menetlusnõuete rikkumine ei mõjutanud asja otsustamist, siis ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist. Kaebaja väide, et ta taotles tunnistajate ülekuulamist juba distsiplinaarmenetluses on õige (taotlus distsiplinaarmenetluse protokollis, tlk 45). Kaebaja ei ole oma taotluses aga nimetanud mitte ühtegi tunnistaja nime. Kohtumenetluses nimetas kaebaja tunnistajatena R. Õ., J. A., K. T. ja R. K.. Kohus rahuldas taotluse R. Õ. ülekuulamise osas. Kaebaja selgitas kohtuistungil (tlk 113), et distsiplinaarmenetluses esitas ta taotluse samade isikute ülekuulamiseks. Tunnistaja R. Õ. kohtuistungil antud ütlustest (tlk 116) nähtub, et J. A., K. T. ja R. K. viibisid ajal, kui kaebaja hüüdis oma kambri akna all M.H., tunnistaja R.Õ. kambris. Tunnistaja R.Õ. andis ütlusi selle kohta, et kuulis M.H. nime hüüdmist, kuna kambri uks oli lahti, kuid ei osanud anda ütlusi selle kohta, kas kaebuse esitaja jalutushoovi sisenedes suundus kõigepealt vanglaametnike akende alla ja hüüdis T.Einastet. Seega ei oleks ka kaebaja nimetatud tunnistajad saanud anda ütlusi distsiplinaarmenetluses selle kohta, kas kaebaja hüüdis lause, mille hüüdmist talle süüks pandi. Kaebaja seletuste kohaselt asuvad vanglateenistujate aknad paremal ca 25 m kaugusel välisuksest ja kambriaknad vasakul pool sama kaugel. Antud asjas tuleb selgitada, kas kaebaja hüüdis vanglaametnike akende all lause: „Einaste, raisk, tee uks lahti!“. Tähtsust ei oma, mida hüüdis kaebaja M.H.e. Kohus märkis eelnevalt, et kuna R.Õ. ei kuulnud sellist hüüdmist ning tema asukohast lähtuvalt ei oleks ilmselt ka saanud kuuluda, ei anna R.Õ. ütlused teavet selle kohta, kas kaebaja oli hüüdjaks. Distsiplinaarmenetluses on võetud ütlused M.H.lt, kes ei kuulnud, et üldse oleks midagi hüütud, sh tema nime. Kaevatavas haldusaktis on tuginetud Murru Vangla tolleaegse vangistusosakonna peaspetsialisti Peeter Kralli ütlustele. Kohus kuulas märgitud isiku üle tunnistajana. Tunnistaja ütluste kohaselt (tlk 118), viibis ta oma kabinetis, II korrusel ja kinnipeetavaid jalutusaias ei viibinud. Tunnistaja kuulis läbi akna hüüet: „Einaste, raisk, tee uks lahti!“. Tunnistaja ütluste kohaselt oli kuulmise järgi tegemist A.S.u häälega, kuid veendumaks selles, kes on hüüdja, vaatas P.Krall kabineti aknast välja (akent avamata) ja nägi A.S.u, kes vaatas üles akna poole. Kohus leiab, et tunnistaja Peeter Kralli ütlustega on tõendatud, et hüüdjaks oli A.S.. Kohtul ei ole mõistlikku alust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja on käesolevaks ajaks Murru Vanglast koondatud, mistõttu ei saa tal olla varjatud motivatsiooni anda tööandjale sobivaid ütlusi. Tunnistaja oli teadlik ka valeütluste andmisega kaasnevast karistusest. Samuti ei ilmnenud tunnistaja ütlustest (tlk 119), et tal võiks olla kaebuse esitaja suhtes vihavaenu. Tunnistaja kohtuistungil antud ütlused ühtivad ka tema 30.06.2009 ettekandes ja 10.07.2009 protokollitud ütlustes märgituga, et tunnistaja kõigepealt kuulis hüüdmist ja seejärel vaatas aknast välja ning nägi A.S.u, kes ainsana viibis jalutusaias. Seda, et kaebaja uksest sissepääsemiseks esmalt hüüdis vanglaametnikku, saab pidada ka loogiliseks, arvestades, et tal oli kiire ning teistel kinnipeetavatel ei ole võimalik ise ust avada. Kaebaja väidab, et kuna P.Kralli kabineti aknad olid suletud, siis ei saanud ta kuulda hüüdmist. Tunnistaja R.Õ. andis ütlusi selle kohta, et käis A.S.u palvel peale juhtunut P.Kralli kabinetis vaatamas, kas aken on avatud, kuid see oli suletud (tlk 116). P.Kralli ütluste kohaselt ei olnud võimalik tema kabineti akna õhuakent täielikult sulgeda, kuna raam oli tursunud ning sündmuse ajal võis õhuaken olla avatud 3-4 cm, mida ei pruukinud kabineti ukse juurest näha (tlk 118). Kohus leiab, et seega ei ole võimalik R.Õ. ütlustega tõendada, et õhuaken oli täielikult suletud, kuna tunnistajale võis uksel seistes näida aken suletuna. Asjaolu, et vastustaja ei taganud koheselt videosalvestise säilitamist, ei too kaasa kaevatava haldusakti tühistamist. Kuigi see oleks aidanud kaasa distsiplinaarmenetluse läbiviimisele, on menetluse läbiviijal ka kaalutlusõigus otsustamaks, millised tõendid ta loeb piisavaks mingi 4 asjaolu tõendamisel. Antud juhul ei oleks videosalvestis tõendanud seda, mida kaebuse esitaja hüüdis. Samuti selgitas vastustaja kohtumenetluses, et tegemist on videovalvega (jälgimine monitoride vahendusel), mis toetab üldist järelevalvet ning süsteem ei ole loodud kvaliteetse pildi säilitamiseks, mistõttu ei ole võimalik ka tagantjärele tuvastada, kas salvestis oleks olnud üldse kasutatav. Kuna tegemist ei olnud dokumendiga, ei olnud vastustajal kohustust seda ka säilitada arhivaalina vastavalt

§ 19

lg-le 1 ja 3 (haldusmenetluses tähtsust omavate dokumentide säilitamine toimub arhiiviseaduses ja arhiivieeskirjas ettenähtud korras). Antud juhul on rikkumine piisavalt tõendatud teist liiki tõenditega. VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Murru Vangla kodukorra p 33 kohaselt peab kinnipeetav suhtlema vanglateenistujaga nii suulises kui ka kirjalikus pöördumises viisakalt. Suhtlemisel vangla töötajate ja teiste isikutega ei või kinnipeetav kasutada ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid ja laimavaid väljendeid. Kaevatavas haldusaktis leitakse, et kaebaja suhtles vanglaametnikuga ebaviisakalt. Kohus nõustub selle hinnanguga. Kaebajale määrati karistuseks 17 ööpäeva kartserit. Raskendava asjaoluna arvestati kahte kehtivat distsiplinaarkaristust, sh on 23.03.2009 määratud karistus vanglaametniku suhtes ebatsensuursete väljendite kasutamise eest. Asjakohane ei ole kaebaja väide, et kehtivaid karistusi ei oleks tohtinud arvesse võtta, kuna ta oli need vaidlustanud.

§ 61lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavakstegemisest.

Kaevatava haldusakti andmise ajal ei olnud kohus haldusaktide kehtivust peatanud, seega tuli uue karistuse määramisel kehtivaid karistusi raskendava asjaoluna arvestada. Kohus leiab, et kaebajale määratud karistust ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Arusaamatu on kaebaja väide, et kuna distsiplinaarmenetluse protokolli koostamiseks kulus 13 päeva ja käskkirja koostamiseks 3 päeva, tekitab see kahtlusi otsuse õigsuses. Kuna asjaolud olid distsiplinaarmenetluses välja selgitatud ja tõendid kogutud, siis oli karistuse üle otsustamine ja haldusakti vormistamine 3 päevaga täiesti tavapärane. Haldusakti õiguspärasus ei sõltu selle andmiseks kulunud aja pikkusest. Kaebaja väide, et talle toodi 16.07.2009 allkirjastamata Murru Vangla käskkiri ei ole asjakohane haldusakti õiguspärasuse seisukohalt. Haldusakt on kaebajale, nähtuvalt sellel olevast allkirjast, kätte toimetatud 17.07.2009 ning on seega märgitud kuupäevast kaebaja suhtes kehtiv. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et kaevatav haldusakt ei kuulu tühistamisele ning kaebus tuleb jätta HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata. 7. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude nõuet esitanud. Kristina Maimann Kohtunik 5