Obsah (10)

§ 405§ 630§ 632§ 187§ 455§ 456§ 457§ 461§ 652§ 631

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi Hagi ese nr 2-10-17215 K.V. versus I.J. elatise suurendamise nõue

) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. K.V. hagis I.J. vastu elatise suurendamiseks: 1.1 suurendada Viljandi Maakohtu
2. märtsi 2005 määrusega K.V. ja I.J. vahel kokkulepitud elatist laste ülalpidamiseks 750 krooni lapse kohta; 1.2 seoses elatise suurendamisega välja mõista I.J.lt elatis laste ülapidamiseks 3 164 krooni kuus iga kuu 15-ks kuupäevaks (sellest 1 582 krooni poja K J ülalpidamiseks ja 1 582 krooni poja M J ülalpidamiseks) K.V. kasuks alates
3. aprill 2010, kuni poja K J (sündinud xx. xxxxxx xxxx) täisealisuseni, s. o kuni xx. xxxxxx xxxx; 1.3 edasi välja mõista I.J.lt elatis 1 582 krooni kuus iga kuu 15-ks kuupäevaks poja M J ülalpidamiseks K.V. kasuks alates
4. aprill 2015, kuni poja M J (sündinud xx. xxxxxx xxxx) täisealisuseni, s. o kuni xx. xxxxxx xxxx. Muud otsustused
5. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele
6. Selgitada: 3.1 arvestades hagihinda, mis ei ületa 2 000 eurot on kohus asja lahendanud

§ 405

lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta ning menetlusosaliste ärakuulamisega telefonitsi; 3.2

§ 630

kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.3

§ 632

kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.5

§ 187

lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hageja põhjendused 1.
2. Hageja nõue (hagi ese) Tulenevalt hagi aluseks olevatest asjaoludest on hageja esialgne nõue elatise suurendamiseks kostjalt elatise miinimummääras; s. o ½ miinimumtöötasust lapse kohta. Hageja telefonitsi ärakuulamisel avaldas, et arvestades kõigi asjaolusid esitab ta kostja vastu nõude elatiseks lapse kohta 1 250 krooni kuus, millele lisandub täiendavalt tulumaks. 1.
3. Hageja esitatud faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid Kohtusse esitatud hagis on hageja väitnud ja esitanud asjaolud senini kostja tasutud elatise ebapiisavuses.
4. Kostja põhjendused 2.
5. Kostja seisukoht Kostja telefonitsi ärakuulamisel nõustus tasuma elatist lapse kohta 1 250 krooni kuus, millele lisandub täiendavalt tulumaksu arvestus. 2.
6. Kostja esitatud asjaolud ja tõendid Kostja väitel esineb asjaolu, et tema ülapidamisel on ka kolmas laps, kes elatise väljamõistmisel Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks. Kostja viimase kuue kuu töötasu on alla 10 000 krooni kuus. Kostja hetke varaline seisund ei võimalda tasuda elatist seaduses sätestatud miinimummääras.
7. Kohtu põhjendused 3.
8. Seaduslikud alused menetlemisel ja menetluse käik

§ 405

lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Lihtmenetluses tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit (

§ 405lg 2).

Kohus võib lihtmenetluses (

§ 405

lg-s 1 nimetatud viisil) asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud (

§ 405lg 3).

Arvestades tsiviilasja faktilisi asjaolusid ja hagi hinda pidas kohus võimalikuks menetleda asja lihtmenetluses. 3.

1. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtulik vaidlus tuleneb asjaolust, et hageja väitel ei ole kostja osavõtt laste ülapidamisest piisav. Vanema poolt lapse ülalpidamiskohustus tuleneb PKS § 60 lg-st 1, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. PKS § 61 lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla PKS § 61 lg-s 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on 2 töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. 3.
2. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kostja ei ole sisuliselt vaidlustanud hageja nõuet. Elatise väljamõistmine alla seaduses sätestatud miinimummäära tuleneb kostja majanduslikust olukorrast PKS § 61 lg 1 p3 kohaselt. Kostjalt elatise väljamõistmisel peab arvestama ka asjaoluga, et tema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps ning reaalne varanduslik olukord ei võimalda tasuda elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja on suuteline tasuma elatist kostja taotletud ulatuses, mis on 1 250 krooni lapse koha, millele lisandub arvestatav tulumaks. PKS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus õigustatud isiku nõudel elatise välja mõista või elatist suurendada. Viljandi Maakohtu
3. märtsi 2005 kohtumäärusega on I.J. ja K.V. kokku leppinud lastele elatise maksmises 750 krooni lapse kohta. Hageja esitatud nõue elatise suurendamiseks 1 582 kroonile lapse kohta alates
4. aprillist 2010 on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 3.
5. Menetluskulude jaotus Menetluskulu asjas kohus ei tuvastanud. 3.
6. Otsuse täitmisest, jõustumisest ja edasikaebamisest Kohus toimetab otsuse menetlusosalistele kätte (

§ 455lg 1).

Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud (

§ 456lg 2 p 1).

Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 457lg 1).

Kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele (

§ 461lg 1).

Otsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel (

§ 461lg 1).

Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (

§ 630lg 1).

Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. Apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (

§ 652

) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (

§ 631lg 1).

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Toomas Lillsaar Kohtunik 3