Obsah (7)

§ 326§ 209§ 407§ 444§ 162§ 174§ 142

KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-50369 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2010. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi J.O. hagi D.D.`i

§ 326) vastamata jätmise korral tagaseljaotsuse tegemise hoiatusel.

1. M.O. (J.O. abikaasa) teatas 09.03.
2. a, et tema abikaasa J.O. suri 09.01.
3. a ning M.O. soovib osaleda menetluses

§ 209alusel hageja õigusjärglasena.

M.O. taotles tagaseljaotsuse tegemist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.
2. Vastavalt

§ 407

lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. 9. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte isiklikult ning hagi eseme muutmise avaldus postkasti panekuga. 10.

§ 444

lg 4 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast, välja jätta. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 11. Esialgne hageja J.O. suri 09.01.2010.

§ 209

lg 1 kohaselt füüsilisest isikust poole surma korral, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel. M.O. oli J.O. abikaasa (abielu sõlmiti 04.10.1969.

1. a)ning seadusjärgne pärija tulenevalt pärimisseaduse § 11 lg 1. 12. Eellepinguga, milline sõlmiti 12.12.2006. a D.D.`i (müüjat esindas volikirja alusel A. T.) ja J.O. vahel (tl 15-12), võtsid lepingu pooled kohustuse sõlmida korteriomandi müügileping. Eelleping sisaldab kõiki müügilepingule omaseid kokkuleppeid: lepingu ese (korter xxx), müügihind ja selle tasumine (215 000 krooni; müügihind tasutakse müüja esindaja nõudmisel I. Š. kontole 1 pangapäeva jooksul); kohustus lepingu eseme müümiseks ja ostmiseks (eellepingu sõlmimisega kohustus müüja müüma ja ostja ostma 3 lepingu eseme, sõlmima põhilepingu ja asjaõiguslepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel 1 kuu jooksul arvates lepingu eseme kinnistusraamatusse kandmisest kuid mitte hiljem kui 12.12.2007. a); pooled leppisid kokku, et otsene valdus läheb eellepingu sõlmimise päevast üle ostjale. 13. Maksekorraldusest (tl 37) nähtub, et korteri müügi eest on 12.12.2006. a tasutud müüja nimetatud isikule (I. Š.`
2. le)215 000 krooni. 14. Kinnistusregistriosa 4155808 väljatrükist (tl 4) nähtub, et D.D. kanti omanikuna kinnistusraamatusse 10.05.2007. a (korteriomand Olgina 10-1). 15. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Pooled, nii kostja kui ka esialgne hageja ei ole eellepingust taganenud. Eelleping annab ostjale õiguse nõuda müüjalt (kostjalt) keeldumisel põhilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisest müüja tahteavalduse asendamist TsÜS § 68 lg 5 alusel kohtuotsusega. Sisuliselt nõuab hageja kostja müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks vajaliku tahteavalduse asendamist kohtuotsusega. VÕS § 111 lg 1 kohaselt on lepingupooltel lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping). Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõtetele, eelkõige kui teine lepingupool oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kostja kohustused müügileping ja asjaõigusleping sõlmida, s.o. korteriomandi omandiõigus hagejale üle kanda on muutunud tulenevalt eellepingu punktist sissenõutavateks, sest korter on korteriomandina kantud kinnistusraamatusse 10.05.2007. a (vt ka Riigikohtu 08.10.2009. a otsus nr 3-2-1-78-09; 21.05.2008. a otsus nr 3-2-1-31-08; Tartu Ringkonnakohtu 09.06.2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-05-19906). Kuivõrd eelleping on käsitletav asja müügi põhilepinguna, puudub vajadus kohtuotsuse resolutsioonis kohustada kostjat sõlmima hagejaga võlaõiguslik müügileping, arvestades ka KRS § 34 ´ sätestatut, vaid tuvastada kostja D.D.`i kohustus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatu muutmiseks vajaliku tahteavalduse andmiseks (tahteavaldus kinnistamisavalduse esitamiseks), mille kohaselt Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistriosa nr 4155808 (korteriomand xxx) teises jaos kustutada kanne omaniku D.D.`i (IK xxx) kohta ning kanda kinnistusregistriossa nr 4155808 omanikuna II jakku sisse J.O. õigusjärglane M.O. (IK xxx). MENETLUSKULUDE JAOTUS 16. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja D.D.. 17.

§ 174

1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 1 000 krooni. 4 18. Kohus rahuldab hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 142

lg 2, § 407 lg 1 ja 3, § 442, § 444 lg 1, § 468 lg 1 p 2 sätete kohaselt tagaseljaotsusega. Kohtunik 5