Obsah (6)

§ 35§ 38§ 40§ 64§ 4§ 67

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2009, Tartu Haldusasja number 3-07-2401 Haldusasi

§ 35

lg 1 p 3 loetakse haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses haldusmenetluse algatamiseks menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamist. Seega tuleb lugeda kaebaja teavitatuks menetluse algatamisest juhtimisõiguse taastamise kehtetuks tunnistamise otsuse kättesaamisest.

§ 38

lg 1 sisuks on haldusorgani õigus nõuda vajaduse tekkimisel menetlusosalistelt tõendeid, haldusorgan ei ole selleks igal juhul kohustatud.

§ 40

lg 3 p 1 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. Määrus nr 169 on kehtestatud selgitamaks isiku teadmiste, oskuste ja käitumise vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele. Seoses kaebaja mitteosalemisega liiklusteooria eksamil tuleb asuda seisukohale, et kaebaja ei vasta mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooninõuetele ning tema juhtimisõiguse taastamise otsus tuleb tunnistada liiklejate turvalisuse tagamiseks kehtetuks. HALDUSKOHTU LAHEND

1. Tartu Halduskohus tühistas 25.04.2008 otsusega Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 30.10.2007 otsuse nr 12-16/07/
2. Menetluskulu jättis kohus menetlusosaliste enda kanda. Otsuse kohaselt oli ARK-i ainus alus LS § 43 lg 1 kohaldamiseks salvestusseade, ekspertiisi 12.05.2007 toimunud liiklusteooria eksamil väidetava pettuse tuvastamiseks tehtud ei ole. Kohtule esitatud videolõigust ei nähtu, et enne eksami algust oleks eksamineerija teavitanud eksamineeritavaid võimalusest, et ARK võib teooriaeksami reaalajas jälgimiseks ja 2 salvestamiseks kasutada tehnilisi vahendeid, mis on sätestatud Määruse nr 169 § 5 lg
3. Videolõigust ei nähtu, et eksamineeritavad sisenesid just eksamiklassi ning et eksamineerija oleks tuvastanud juhtimisõiguse taotleja isiku vahetult enne eksamit isikut tõendava dokumendi kontrollimisega, nagu nõuab Määruse nr 169 § 4 lg
4. Oluline on märkida ka Määruse nr 169 § 5 lg 4 sätestatud salvestuste kasutamise eesmärki ja tähtaega. Määruse nr 169 § 5 lg 4 mõtte kohaselt kasutatakse salvestusi eksamitulemuste hindamiseks ja vaiete lahendamiseks. Käesoleval juhul pole kaebaja vaiet esitanud ning vastustajal pole olnud ka kahtlust eksamitulemuse hindamises, sest kaebajale väljastati 03.08.2007 juhiluba ET
5. Samuti võis Määruse nr 169 § 5 lg 4 mõtte kohaselt salvestusi säilitada vähemalt üks kuu, kuid mitte rohkem kui kolm kuud, s.o kuni 11.08.
6. Pärast nimetatud kuupäeva ei olnud vastustajal õigust salvestusi säilitada ja neid üle kahe kuu hiljem tõendina haldusmenetluses kasutada. Seega on asjakohatu põhjendada otsust eksamiklassis kasutatavate salvestusseadmete vahendusel saadud andmetega. Halduskohtule selgitas vastustaja, et lisaks erinevad teooriaeksami registreerimislehel ja kaebaja digitaalselt antud allkiri silmnähtavalt. Nimetatud asjaolu peab olema märgitud juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamise otsuse põhjendustes. Halduskohtul ei ole kohustust omal algatusel igal juhul määrata ekspertiis, kui vastustaja pole otsust nimetatud asjaoluga põhistanud. Küll aga võib vastustaja nimetatud asjaolu tuvastamiseks määrata ekspertiisi ja kasutada ekspertiisiakti tõendina LS § 43 lg 1 kohaldamisel. Vastavalt PS § 14 on isikul õigus õiglasele ja tõhusale menetlusele, mis muu hulgas sisaldab õigust olla enne otsuse tegemist ära kuulatud. Kuna tegemist oli varasema soodustava haldusakti kehtetuks tunnistamisega isiku kahjuks, siis oli

§ 64

lg 1 ja 2 järgi tegemist kaalutlusõiguse alusel tehtava otsustusega, mille puhul tuli haldusorganil järgida haldusmenetluse seaduses sätestatud nõudeid kaalutlusõiguse teostamiseks ning kaalutlusõiguse teostamise põhimõtteid, mis tulenevad

§ 4

lg 2.

§-des 64 kuni 70 sätestatust tuleneb, et isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamisel tuleb arvestada rea tingimustega, sh ka isiku usalduse ja avaliku huviga, ning haldusakt peab vastama kõigile haldusaktidele esitatavatele nõuetele. Otsusest ei nähtu, et haldusakti kehtetuks tunnistamisel oleks arvestatud

§-e 64 lg 3 ja 67.

§ 67

lg 5 järgi ei välista ebaõigete andmete esitamine usalduse arvestamist, kui ebaõigete või mittetäielike andmete esitamise on põhjustanud haldusorgan ja isik ei olnud ega pidanud olema haldusakti õigusvastasusest teadlik. Vastustaja on kohtule teatanud, et 06.11.2007 on Ida Politseiprefektuur alustanud kriminaalmenetlust nr 07240100281 ARK Jõhvi büroos läbiviidud liiklusteooria jm eksamite suhtes. Otsuses märgitud alus, et eksamiklassis kasutatavate salvestusseadmete vahendusel saadud andmete alusel ei sooritanud kaebaja 12.05.2007 ise liiklusteooria eksamit, on vastuolus Määruse nr 169 §-dega 4 p 8 ja § 5 lg 4 ning ei anna alust LS § 43 lg 1 kohaselt juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamiseks. Kohus möönab, et kui vastustaja põhjendab haldusaktis mingi muu asjaoluga, mille kohta on kindlad tõendid (ekspertiisiakt), siis võib kõne alla tulla LS § 43 lg 1 sätestatud alus juhtimisõiguse peatamiseks. Sellele, et menetlusosaliseks olevale isikule kuuluvale ja

§ 40

lg 1 tulenevale õigusele olla enne haldusakti andmist ära kuulatud vastab haldusorgani kohustus menetlusosaline ära kuulata ning võtta tema poolt esitatud teave haldusakti andmisel arvesse, on viidanud ka Riigikohus lahendis nr 3-3-1-82-

1. Menetlusosalise ära kuulamata jätmist ja tema mitteteavitamist menetlusosalise jaoks soodustava otsuse kehtetuks tunnistamise menetlusest tuleb pidada oluliseks menetlusveaks, mis võis takistada asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude igakülgset väljaselgitamist ning nende asjakohast kaalumist haldusakti andmisel. Seega võis kõnealune rikkumine oluliselt mõjutada asja otsustamist. Sellisele seisukohale on 3 jõudnud ka Riigikohus lahendis nr 3-3-1-74-
2. Vaidlustatud haldusakt on seadusevastane, kuna selle andmisel on rikutud

§-dest 40; 64; 66 ja 67 tulenevaid nõudeid. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Eesti Riiklik Autoregistrikeskus taotleb apellatsioonkaebuses 25.04.2008 kohtuotsuse tühistamist ning uue otsus tegemist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus, jättes arvestamata salvestuse kui tõendi, rikkunud TsMS §
2. Tõendil on asjas tähtsus (TsMS § 238 lg 1), kuna salvestuselt on näha, et kaebaja ei viibinud isiklikult 12.05.2007 toimunud teooriaeksamil, mis oligi vaidlustatud otsuse aluseks; juhtimisõiguse pettuse teel saamise tõendamiseks pole ei seaduse ega poolte kokkuleppega ette nähtud teatud vormis või liiki tõendite kasutamine (TsMS § 238 lg 2); puuduvad TsMS § 238 lg 3 loetletud tõendi vastuvõtmisest keeldumise alused ning ei ole põhjendatud kahtlemine salvestusseadme usaldusväärsuses (TsMS § 238 lg 5). Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe tõendi arvestamata jätmise alusena ette Määrusest nr 169 tulenevat tõendi säilitamistähtaja rikkumist. Samuti esineb kohtuotsuses vastuolu. Kohus leiab, et ARK-il ei olnud õigust kasutada salvestust haldusmenetlusliku tõendina, samas kohus ise kasutas salvestust tõendina, tuvastades salvestuse alusel, et kaebajat ei teavitatud, et ARK võib teooriaeksami reaalajas jälgimiseks ja salvestamiseks kasutada tehnilisi vahendeid. Kohus on tõlgendanud vääralt Määruse nr 169 § 5 lg 4, mille kohaselt võib ARK teooria- ja sõidueksami reaalajas jälgimiseks ja salvestamiseks kasutada tehnilisi vahendeid ja eksamineeritavat teavitatakse sellest eksamile registreerimisel. Seega ei ole sätestatud nõuet, et eksamiklassis peab eksamineerija veelkord isikuid salvestusseadme kasutamisest teavitama. Vaatamata sellele teavitatakse isikuid salvestamise võimalikkusest eksamile registreerimisel – vahetult enne eksami sooritamist annab isik allkirja selle kohta, et ta on nõus eksami salvestamisega (vastav asjaolu on ka salvestuselt nähtav), samuti on eksamiruumi sissepääsud varustatud kleebistega, mis teavitavad isikuid salvestusseadmete olemasolust. Nõustuda ei saa kohtu väitega, et puudus kahtlus eksamitulemuste hindamises – Jõhvi büroos läbiviidud pettuse ilmsile tulekul oli ARK-il kahtlus kõigi teatud ajavahemikul teooriaeksami sooritanute, sh kaebaja eksamitulemustes, mistõttu eksamite salvestusi üle vaatama hakatigi. Kuna seadus (LS § 43 lg 1) kohustas ARK-i haldusakti (juhtimisõiguse taastamise otsust) kehtetuks tunnistama, on diskretsiooniõiguse teostamine

§ 64lg 2 alusel välistatud.

Nõustuda ei saa kohtu märkusega nagu ei oleks ARK arvestanud

§ 67

sätestatut.

§ 67

lg 4 on loetletud asjaolud, millal isik ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, ARK on lähtunud

§ 67

lg 4 p 6 (isik ei saa tugineda usaldusele, kui haldusakt on antud isiku esitatud ebaõigete või mittetäielike andmete alusel või pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena). Selgusetuks jääb kohtu viide

§ 67

lg 5, mis käsitleb olukorda, mil ebaõigete andmete esitamise on põhjustanud haldusorgan ise ja isik ei olnud haldusakti õigusvastasusest teadlik. Kaebaja oli teadlik haldusakti õigusvastasusest ehk kaebaja teadis, et tema juhtimisõigus oli taastatud alusetult. ARK on 07.02.2008 seletuses esitanud põhjendused selle kohta, miks ei ole menetlusosalist ära kuulatud, kuid kohus ei ole ARK-i vastuväiteid käsitlenud, rikkudes HKMS § 25 lg

1. 4
2. B-M.V vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on kohus õigesti leidnud, et salvestust ei saa käsitleda tõendina. ARK ei ole teostanud ekspertiisi ega ka soovinud ekspertiisi teostamist. Isiku tuvastamine videosalvestuselt, selle võrdlus, videosalvestuse autentsuse kontroll jms saab olla üksnes vastava ala sõltumatu spetsialisti pädevuses. Sama kehtib allkirja võrdlemisel, mille tõendina arvestamine eeldaks käekirjaekspertiisi (kuigi allkirja võimalik erinevus ei olnud haldusakti andmise põhjenduseks). Kaebaja nõustub ka sellega, et ARK-il ei olnud otsuse tegemise ajal enam õigust salvestust säilitada ja seetõttu ka haldusmenetluses tõendina kasutada. Kaebaja ei ole saanud juhtimisõigust pettuse teel või võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel. Kaebaja sooritas ise liiklusteooria eksami, tal puudus vajadus kõrvalise abi kasutamiseks, kuna ta on juhtimisõigust omanud juba üle 20 aasta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu
4. aprilli 2008 otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebaja kaebuse ARK Jõhvi büroo
5. oktoobri 2007 otsuse nr 12-16/07/23029 tühistamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kuna Määruse nr 169 § 5 lg 4 kohaselt peab salvestusi säilitama vähemalt 1 kuu, kuid mitte rohkem kui kolm kuud, siis ei ole neid pärast 3 kuu möödumist võimalik tõendina haldusmenetluses kasutada. Juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamise kord on reguleeritud liiklusseaduse §-s 43, mille esimeses lõikes on kehtestatud, et juhtimisõigus tunnistatakse kehtetuks, kui isik on selle saanud pettuse teel või kui talle on juhiluba välja antud võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel. Vaidlusaluse otsuse põhjenduse kohaselt on B-M.Vi juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamise põhjuseks asjaolu, et ta ei sooritanud 12.05.2007 liiklusteooria eksamit ise ning sellist tegevust on käsitletud pettusena. Määruse nr 169 § 5 lg-te 3 ja 4 kohaselt on eksami ajal keelatud kasutada kõrvaliste isikute abi, ARK võib eksamit reaalajas jälgimiseks ja salvestamiseks kasutada tehnilisi vahendeid. Salvestusi kasutatakse eksamitulemuste hindamiseks ja vaiete lahendamiseks. Salvestusi säilitatakse vähemalt üks kuu, kuid mitte rohkem kui kolm kuud või vaide korral kuni vaide lahendamiseni. Sellest sättest ei saa teha järeldust, et kui salvestuse tegemisest on möödunud kolme kuud, ei ole seda hiljem võimalik kasutada tõendina. Kaebaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et tema viibis isiklikult 12.05.2007 eksamiklassis. Selline väide on aga vastuolus ringkonnakohtu poolt kogutud teiste tõenditega. Kujutiseekspertiisi akti nr IV-0024-09/1856 alusel tõenäosus, et videosalvestisel „Sisenejad 2.avi“ ja IV-0024-09/1856 Lisas 4 näha olevatest isikutest 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 on keegi sisenenud isik, kes on kujutatud võrdlusmaterjalina esitatud pildil (B-M.V), väga väike. Tõenäosust, et isiku 7 ja võrdlusmaterjalil näha oleva isiku puhul (B-M.V) on tegemist erinevate isikutega, hinnatakse suuremaks kui tõenäosust, et tegu on sama isikuga. Käekirjaekspertiisi ekspertiisiakti nr DK-0164-09/1855 kohaselt 12.05.2007 teooriaeksamile registreerimiselehel olev allkiri B-M.Vi nimelt ei järgi B-M.Vi võrdlusallkirjade ülesehitust ja allkiri ei ole tõenäoliselt kirjutatud B-M.Vi poolt. 12.05.2007 teooriaeksamile registreerimislehel kell 13.30 osalenud isikute allkirjade hulgas puudub B-M.Vi allkiri. Ringkonnakohus leiab, et asjas kogutud tõendite kogum ei kinnita, et B-M.V sooritas liiklusteoori eksami 12.05.2007ise. Seega on talle antud juhtimisõiguse ja väljastatud juhiloa kehtetuks tunnistamine olnud igati õiguspärane ja kaebus tuleb rahuldamata jätta. 5 HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 17.07.2009 ekspertiisiaktile nr IV-0024-09/1856 lisatud õiendile ekspertiisi maksumuse kohta on ekspertiisi kogumaksumus 3450 krooni ja ekspertiisiakti nr DK-0164-09/1855 kogumaksumus 1260 krooni ning need summad kuuluvad kaebajalt väljamõistmisele. Vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust ei ole esitanud. Ivo Pilving Maili Lokk 6 Agu Timmi