← Eesti

3-08-579/38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Einar Vene, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2009, Tartu Haldusasja number 3-08-579 Haldusasi Indeko Varahaldus AS kaebus Kallaste
  2. veebruari 2008 otsuse nr 5 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  3. mai 2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Indeko Varahaldus AS apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  4. september 2008 Menetlusosalised Apellant Indeko Varahaldus AS, esindaja advokaat Karin Antsov Vastustaja Kallaste Linnavolikogu, esindaja Üllar Reino Kaasatud isik Kallaste Linnavalitsus, esindaja Jaak Üprus RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Tartu Halduskohtu
  5. mai 2008 otsus ja teha asjas uus otsus. Tühistada Kallaste Linnavolikogu
  6. veebruari 2008 otsus nr
  7. Välja mõista Kallaste Linnavolikogult 160 (ükssada kuuskümmend) krooni Indeko Varahaldus AS kasuks menetluskulude katteks. Linnavolikogu Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, s. o
  8. oktoobrist
  9. POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  10. Kallaste Linnavolikogu 26.02.2008 otsusega nr 5 „Võidu tänava, Kallaste linna põhjapiiri, Peipsi järve ja kinnistute Tööstuse 10 ja Tööstuse 8 vahelisel maa-alal asuva pumbamaja peremehetuks tunnistamine“ tunnistati peremehetuks Kallaste linnas Võidu tänava, Kallaste linna põhjapiiri, Peipsi järve ja kinnistute Tööstuse 10 ja Tööstuse 8 vahelisel maa-alal asuv pumbamaja ning võeti see Kallaste linna valdusesse väärtusega 0 krooni. 10.07.2007 Ametlikes Teadaannetes on Kallaste Linnavalitsus avaldanud teate, et Kallaste Linnavalitsus on peremehetu ehitisena arvele võtnud Võidu tänava, Kallaste linna põhjapiiri, Peipsi järve ja kinnistute Tööstuse 10 ja Tööstuse 8 vahelisel maa-alal asuva pumbamaja, mille omanikud on teadmata. Indeko Varahaldus AS esitas 26.03.2008 halduskohtule kaebuse Kallaste Linnavolikogu 26.02.2008 otsuse nr 5 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on peremehetuks tunnistatud ehitise omanik ja valdaja kaebaja. 10.02.2006 on AS Peipus Fish ja kaebaja sõlminud müügilepingu, mille esemeks on Tartumaal Alatskivi vallas Pärsikivi külas asuvad ehitised – puhastusjaama teenindushoone, pumbamaja, kaevumaja ja reovee puhastusrajatis. Müügilepingu esemeks on muuhulgas vaidlusalune peremehetuks tunnistatud pumbamaja, mis kuulub ühtsesse kompleksi kõigi müügilepingu esemeks olevate ehitistega. Antud asukohas ei ole ühtki teist pumbamaja. Puhastusseadmete kompleksi üks osa – pumbamaja – jääb Kallaste linna territooriumile, ülejäänud kompleks (biotiigid, puhastusseadmed) asuvad Alatskivi valla territooriumil. Pumbamaja näol ei ole tegemist peremehetu varaga, sest ehitise valdaja ja omanik on teada, samuti pole omanik oma valdusest loobunud ning kasutab ehitist koos teiste kompleksi kuuluvate ehitistega reovee puhastamiseks. Enne vara peremehetuks tunnistamist tegi Kallaste Linnavalitsus hoone eelmisele omanikule AS-le Peipus Fish ettepaneku anda ehitis üle Kallaste linnale.
  11. Kallaste Linnavolikogu palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei asu ehitisregistri andmetel Kallaste linna territooriumil ühtegi kaebajale kuuluvat ehitist ning puuduvad dokumendid pumbamaja kuulumise kohta kaebajale. Lähtudes AÕS RS § 13 lg 2 on kohalikul omavalitsusel peremehetu ehitise hõivamise õigus ja kohustus ning Vabariigi Valitsuse 08.08.1996 määrusega nr 211 kinnitatud „Peremehetu ehitise hõivamise“ korra punkti 7 kohaselt on ehitise omaniku kindlakstegemisel määravaks riikliku ehitisregistri ja kohaliku omavalitsuse õiendid, teised dokumendid ja tunnistajate ütlused. Vaidlusalust pumbamaja ei ole kaebaja viidatud müügilepingus märgitud.
  12. Kallaste Linnavalitsus oli vastustajaga samal seisukohal. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta on Kallaste linna territooriumil asuva pumbamaja omanik. HALDUSKOHTU LAHEND
  13. Tartu Halduskohus jättis 30.05.2008 otsusega kaebuse rahuldamata. 2 Otsuse kohaselt on vastustaja lähtunud õigesti KOKS §-de 6 lg 3 p 1 ja 22 lg 2 sätetest, mis annavad õiguse otsustada kohaliku elu küsimuste üle oma pädevuse piires, samuti AÕSRS § 13 lg 2, mille kohaselt ei toimu vallasasja omandamine leiu ja igamisega: peremehetu ehitise hõivamise õigus ja kohustus on kohalikul omavalitsusel ja riigil Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Vastustaja on juhindunud peremehetu ehitise hõivamise korra sätetest ning tuvastanud, et Kallaste linnas ei asu ühtki kaebajale kuuluvat ehitist, sh ka Võidu tänava, Kallaste linna põhjapiiri, Peipsi järve ja kinnistute Tööstuse 10 ja Tööstuse 8 vahelisel maaalal asuvat pumbamaja, kuna puuduvad dokumendid pumbamaja kuulumise kohta kaebajale. Kallaste Linnavalitsus on 11.01.2008 kirjaga nr 5-7/31 seda selgitanud ning teavitanud, et Kallaste Linnavolikogu arutab seda küsimust järgmisel istungil. Kaebaja poolt kohtule esitatud materjalid ei tõenda omandiõigust. Esitatud materjalid kajastavad maa ostueesõigusega erastamise avalduse vastuvõtmist, ostu-müügileping nr 14 kajastab tehinguid kalurikolhoosi Peipsi Kalur ja AS Peipus Fish vahel, kuid ei kajasta, et kaebaja oleks omandanud vaidlusaluse ehitise; samuti ei kajasta 01.03.2007 sõlmitud leping ega Kallaste linna haldusaktid ja kirjavahetus ega Eesti Energia teatised pumbamaja omandiõigust. 10.02.2006 ehitise müügilepingu kohaselt on AS-lt Peipus Fish kaebajale üle läinud Tartumaal Alatskivi vallas Pärsikivi külas asuvad ehitised – puhastusjaama teenindushoone, ehitisregistri koodiga 104049377, ehitisalune pind 129 m2, suletud netopind 99,4 m2, kasutamise otstarve pumbamaja, kaevumaja ja reovee puhasti, ehitisregistri koodiga 220270747, ehitisalune pind 400 m2, kasutamise otstarve heitvee puhastusrajatis, koos nende oluliste osade ja päraldistega. Alatskivi vallas asuv reovee puhastusjaam ja Kallaste linnas asuv ülepumpamisjaam on kaks erinevat objekti (fotod tl 80-81). Vastustaja on teinud kindlaks ehitisregistri andmebaasi alusel, et ühtegi Kallaste linna territooriumil asuvat ehitist, sh Kallaste ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi koosseisu kuuluvat ülepumpamisjaama kui ehitist ei ole kaebaja omandanud ning vaidlusalune ehitis ei ole müügilepingu esemena loetletud müügilepingus. Asjassepuutumatu on kaebaja poolt kohtuistungil tõstatatud probleem, kuidas on Kallaste linn lahendanud oma ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi teenuste osutamise linnas. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  14. Indeko Varahaldus AS taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega Indeko Varahaldus AS kaebus rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt omandas kaebaja 10.02.2006 müügilepingu alusel AS-le Peipus Fish vallasasjadena kuulunud reoveepuhasti, sh kanalisatsioonitrassi, pumbamaja ja kanalisatsioonikaevu. Nimetatud ehitised paiknevad osaliselt Alatskivi valla ja osaliselt Kallaste linna territooriumil. Peremehetu ehitise hõivamise korra punkti 7 kohaselt võib ehitise omanikukuuluvust tõendada mitte üksnes riikliku ehitusregistri õiendiga, vaid ka muude tõenditega, mis annavad informatsiooni vaidlusalus(t)e ehitis(t)e omaniku või valdaja kohta. Vastustaja ja kohus on põhjendamatult jätnud kõrvale kaebaja kui peremehetuks tunnistatud vara faktilise valdaja ja kasutaja seisukohad ning esitatud tõendid. Kaebaja on selgitanud, et kuigi pumbamaja, mille faktiliseks asukohaks on hetkel Kallaste linna territoorium, ei ole eraldi nimetatud 10.02.2006 müügilepingus, on selle pumbamaja puhul tegemist sama pumbamajaga, mis on nimetatud müügilepingus objektina ehitusregistri koodi nr 104049377 all. Ei Alatskivi valla ega Kallaste linna territooriumil ei asu viidatud asukohas ühtki teist pumbamaja, mille kasutamise otstarbeks on Kallaste linna reovee käitlemine. Kohtu järeldus, et Alatskivi vallas asuv reovee puhastusjaam ja Kallaste linnas asuv ülepumpamisjaam on kaks erinevat objekti, on ebaõige. 3 Ka Kallaste Linnavalitsus on käsitlenud kaebajalt maa erastamise avaldust vastu võttes ja avaldusele vastates seda ehitist kaebajale kuuluvana. Nimetatud tõend näitab, et ehitise omandiõigus ei ole tekitanud varasemalt küsitavust. Kallaste Linnavalitsuses on nimetatud avalduse menetlusse võtnud, sest keeldumisest teatatud ei ole. Peremehetu ehitise hõivamise korra punktist 8 tulenevalt lasus vastustajal kohustus selgitada välja kõik asjaolud seonduvalt ehitise peremehetusega, muuhulgas küsida selgitusi nii pumbamaja endise valdaja kui ka praeguse valdaja esindajatelt. Kohus on jätnud täielikult kõrvale valdusega seonduva. Ka varale hooldaja mittemääramine nimetatud korra punkti 8 kohaselt viitab sellele, et tegemist ei olnud peremehetu varaga. Valduse ja valdaja olulisusele ehitise peremehetuse hindamise menetluses on viidanud ka Riigikohtu halduskolleegium otsuses nr 3-3-1-39-01, mille kohaselt saab AÕS § 96 lg 3 tulenevalt olla ehitis peremehetu vaid viimase omaniku faktilisest tegevusest ja tahteavaldusest tulenevalt, mitte aga omavalitsusüksuse otsuse tõttu, ning kui ehitis tegelikult ei ole peremehetu, siis ei muutu ta peremehetuks ka volikogu otsusest tulenevalt. Asjas on olemas dokumentaalne tõend, mis kinnitab, et ehitise endine omanik on olnud AS Peipus Fish. Samuti on kohtumenetluse käigus esitatud tõendeid ja selgitusi selle kohta, et AS Peipus Fish andis ehitise valduse ja omandi üle kaebajale. Isegi juhul kui kaebaja esitatud 01.03.2007 sõlmitud leping ega Kallaste linna haldusaktid ja kirjavahetus ega Eesti Energia teatised ei kajasta pumbamaja omandiõigust, sisaldavad nimetatud dokumendid teavet selle kohta, et pumbajama faktiliselt kasutatakse ning see ei ole peremehetu. Kohus on uurimisprintsiipi rikkudes jätnud välja selgitamata vaidluse seisukohalt olulised asjaolud. Asjaolule, et pumbamaja oli selle üleandmise ajal AS Peipus Fish omandis, on viidanud Kallaste Linnavalitsus 07.02.2006 kirjas nr 9-5/108, kust nähtub, et AS-le Peipus Fish kuulunud reoveepuhastis käideldakse Kallaste linna reovett. Kaebaja poolt kohtuistungil tõstatatud küsimus, kuidas on Kallaste linn lahendanud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuste osutamise linnas, on vaidluse lahendamisel üks olulisemaid, sest kaebaja väitel toimub talle kuuluvas (varasemalt AS-le Peipus Fish kuulunud) vaidlusaluses pumbamajas kogu Kallaste linna reovee puhastamine. Ebaõige on kohtu järeldus, et vastustaja on peremehetuks tunnistamisel järginud peremehetu ehitise hõivamise korras sätestatud nõudeid. Selleks, et anda hinnang vastustaja tegevuse õiguspärasusele, pidanuks kohus andma eelnevalt hinnangu sellele, kas tegemist on üldse peremehetu varaga. AÕS § 96 lg 3 ja peremehetu ehitise hõivamise korra punktidest 3, 4, 5 tulenevalt ei ole vaidlusaluse ehitise näol tegemist peremehetu objektiga, kuna kaebaja on alates ajast, mil AS Peipus Fish 10.02.2006 müügilepingus nimetatud ehitised ja vaidlusaluse pumbamaja talle üle andis, ehitisi faktiliselt vallanud kui omanik. Vastustaja ei saa lugeda ehitisi peremehetuks põhjusel, et kaebaja ei ole esitanud vastuväidet ehitise hõivamise teatele, olles teadlik, et kaebaja ehitist faktiliselt kasutab. Maa-alal, kus pumbamaja asub, on aastaid asunud eravalduse märk, millel on märgitud „Peipus Fish“. Ka käesoleval hetkel asub see märk nähtaval kohal. Kuivõrd pumbamaja endiseks omanikuks oli AS Peipus Fish, lasus kohalikul omavalitsusel tulenevalt peremehetu ehitise hõivamise korras sätestatust kohustus välja selgitada, kas AS Peipus Fish on oma omandist loobunud ning kas see on toimunud AÕS § 96 lg 3 ning korra punktide 4 ja 5 kohaselt. Kuna vastustaja on vastava asjaolu jätnud välja selgitamata, lasus selle väljaselgitamise kohustus kohtul. Pumbamaja on ühtsesse reoveepuhastuskompleksi kuuluv ehitis, kuhu kuuluvad lisaks biotiigid, ülepumpamisjaam ja kaevumaja. Juba sel põhjusel ei saanud lugeda ainult ühte kompleksi kuuluvat ehitist peremehetuks, kui teistel kompleksi kuuluvatel ehitistel ja rajatistel on omanik ja valdaja. Väidet, et peremehetuks tunnistatud ehitise valdaja ja omanik oli linnavalitsusele teada, tõendab ka asjaolu, et enne ehitise peremehetuks tunnistamist tegi Kallaste Linnavalitsus hoone eelmisele omanikule AS-le Peipus Fish ettepaneku anda ehitis üle Kallaste linnale, eesmärgiga see rekonstrueerida Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahadega. 4
  15. Kallaste Linnavolikogu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei vasta tõele apellatsioonkaebuse väide, et vaidlusalune ehitis kannab ehitisregistri koodi nr
  16. Nimetatud koodi kannab Alatskivi vallas Pärsikivi külas asuv puhastusjaama teenindushoone. Alatskivi vallas asuv puhastusjaama teenindushoone ja Kallaste linnas asuv ülepumpamisjaam on kaks erinevat objekti. Ülepumpamisjaama ehitisalune pind on 18 m2, ehitis asub teisel aadressil ja teise omavalitsusüksuse territooriumil. Vastustaja on lähtunud KOKS §-de 6 lg 3 p 1; 22 lg 2, AÕSRS § 13 lg 2 ja peremehetu ehitise hõivamise korra punktide 7, 8, 9 sätetest ning tuvastanud, et Kallaste linnas ei asu ühtki kaebajale kuuluvat ehitist, sh Võidu tänava, Kallaste linna põhjapiiri, Peipsi järve ja kinnistute Tööstuse 10 ja Tööstuse 8 vahelisel maa-alal asuvat pumbamaja. Kaebaja ei ole omandanud Kallaste ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi koosseisu kuuluvat ülepumpamisjaama, vaidlusalust ehitist ei ole märgitud ei müügilepingus ega üleandmisaktides. Kuna puudub omandiõigust tõendav dokument, ei saa lugeda pumbamaja kaebaja omanduses olevaks. Kallaste Linnavalitsuse ettepanekus jätkata koostööd ja saavutada kokkulepe puhastusseadmete üleandmiseks linnale, eesmärgiga rekonstrueerida reoveepuhasti, oli võimalikuks läbirääkimiste esemeks reovee puhastuskompleks (puhastusjaama teenindushoone, ehitisregistri koodiga 104049377, kasutamise otstarve pumbamaja, kaevumaja ja reovee puhasti, ehitisregistri koodiga 220270747, kasutamise otstarve heitvee puhastusrajatis, koos nende oluliste osade ja päraldistega), mitte peremehetu pumbamaja. Kallaste linna reovee puhastamise teenuse osutaja kindlakstegemise ja Kallaste linnale teenuse tarbimise eest esitatud arvete põhjendatuse üle on Kallaste linnal kohtuvaidlus AS-ga Peipus Fish, mis jõudnud riigikohtusse. Kohtulahend on motiveeritud ja õiglane ning tugineb asjas kogutud tõenditele.
  17. Kallaste Linnavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Kaasatud isik nõustub vastustaja seisukohtadega, märkides täiendavalt, et kaebaja on muutnud vaidluste käigus oma põhimõttelisi positsioone. Halduskohtus oli kaebaja põhiargumendiks, et pumbamaja kuulub kaebaja poolt omandatud kahe ehitisega ühte kompleksi. Kui selgus, et pumbamaja asub hoopis eemal teisel aadressil ja on üheks pumbamajaks Kallaste linna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemis, on apellatsioonkaebuses valitud uus lähenemine. Selleks on väide, et pumbamaja ongi üheks ostetud ehitiseks. Kaebaja on lisaks pumbamajale asunud hõivama ka seda ümbritsevat maad. Tõkkepuuga ja keelusildiga on blokeeritud Kallaste linna avalikus kasutuses olev tee, mis viib pumbamaja juurde. Tegelikult asub pumbamaja vallasasjana reformimata riigimaal.
  18. Indeko Varahaldus AS esitas täiendavad seisukohad, mille kohaselt soovib apellant esitada vaidlusega seonduvad tõendid, mida ei olnud võimalik esitada esimese astme kohtus, kuivõrd tõendid ei olnud kaebaja valduses. Kuivõrd halduskohus ei pidanud vajalikuks ise uurivalt käituda või juhtida poolte tähelepanu vajadusele võimalike täiendavate tõendite esitamiseks, siis ei ole halduskohtus kõiki faktilisi asjaolusid ja võimalikke dokumente kontrollitud. Apellant rõhutab, et küsimus Kallaste linna reovee puhastamisest on asjas sisulise tähendusega, sest kohus oleks pidanud kontrollima ka faktilist olukorda väidetava peremehetu vara osas, eelkõige seda, kas väidetavalt peremehetu vara on ka tegelikkuses peremehetu, kelle otseses ja/või kaudses valduses see vara asub ja juhul, kui kaebaja antud vara faktiliselt valdab, siis miks, andma hinnangu sellele, kuidas on võimalik, et objekti faktiline kasutus (elektri eest tasumine, pumpade hooldamine, vahetus jne) toimub kaebaja poolt. 5 Alatskivi Vallavalitsus on väljastanud tõendi selle kohta, et kaebajale kuuluv puhastusseadmete kompleks faktiliselt töötab ja kompleksi jääv pumbamaja asub tegelikult Kallaste linna territooriumil, kuigi on ekslikult kantud Pärsikivi külas asuvaks hooneks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  19. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
  20. mai 2008 otsus kuulub tühistamisele tõendite ebaõige hindamise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega tühistab Kallaste Linnavolikogu
  21. veebruari 2008 otsuse nr
  22. Kallaste Linnavolikogu 26.02.2008 otsusega nr 5 tunnistati peremehetuks Kallaste linnas Võidu tänava, Kallaste linna põhjapiiri, Peipsi järve ja kinnistute Tööstuse 10 ja Tööstuse 8 vahelisel maa-alal asuv pumbamaja. Kaebaja on nimetatud otsuse vaidlustanud. Antud asjas on vajalik eelkõige vastata küsimusele, kas antud pumbamaja omanik on kaebaja. 19.11.
  23. a sõlmitud ostu-müügilepingu nr 14 kohaselt on kalurikolhoos „Peipsi Kalur“ müünud AS-le „Peipus Fish“ kõik lepingu lisas loetletud varad asukohaga Alatskivi vallas ja Kallaste linnas ja nende osas läks omandiõigus ostjale üle samal kuupäeval. 10.02.2006 sõlmitud ehitise müügilepingu alusel AS Peipus Fish müüs AS-le Indeko Varahaldus Tartumaal Alatskivi vallas Pärsikivi külas asuvad ehitised – puhastusjaama teenindushoone, riikliku ehitisregistri andmebaasis ehitisregistri koodiga 104049377, ehitisalune pind 129 ruutmeetrit, suletud netopind 99,4 ruutmeetrit, kasutamise otstarve pumbamaja, kaevumaja ja reoveepuhasti, riikliku ehitisregistri andmebaasis ehitisregistri koodiga 220270747, ehitisalune pind 400 ruutmeetrit, kasutamise otstarve heitvee puhastusrajatis, koos nende oluliste osade ja päraldistega. 01.03.2007 sõlmitud lepingu nr 010307 kohaselt andis AS Indeko Varahaldus on OÜ-le Peipus Fish Holding tasu eest kasutamiseks puhastusjaama kompleksi: teenindushoone (129 m2), reoveepuhasti (400 m2) – heitvee puhastusrajatis (edaspidi nimetatud Vara) asukohaga Tartumaa, Alatskivi vald, Pärsikivi küla ja pumbamaja, kaevumaja asukohaga Tartumaa, Kallaste linn. Ringkonnakohus leiab eeltoodud tõenditele tuginedes, et vaidlusaluse pumbamaja puhul ei ole tegemist peremehetu ehitisega. 10.02.2006 sõlmitud ehitise müügilepingu üheks objektiks on olnud ka pumbamaja. Kuigi selle asukohaks on märgitud Alatskivi vald, ei oma see ringkonnakohtu arvates määravat tähtsust, kuna tegemist võib olla eksimusega. Ka peremehetuks tunnistamise otsuses on nenditud, et tegemist on Kallaste põhjapiiril asuva ehitisega. Seega võib olla ekslikult selle objekti asukohaks märgitud Alatskivi vald. Ringkonnakohus leiab, et ka antud ülepumpamisjaam on olnud ostu-müügilepingu objektiks. AS Peipus Fishi ja kaebaja puhul ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja omandas ka vaidlusaluse pumbamaja. Kaebaja on kogu aeg pidanud seda hoonet enda omandiks, mida näitab ka asjaolu, et 14.02.2006 on ta esitanud avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks ja seal on kirjas, et ta soovib maad erastada just Kallaste linnas asuva pumbamaja, kanalisatsioonikaevu ja kanalisatsioonitrassi juurde. Tegemist on reovee puhastamise kompleksiga, mille vältimatuks osaks on ka pumbamaja, kuna muidu ei oleks reoveepuhasti funktsioneerimine mõeldav. Ringkonnakohtu arvates kinnitab pumbamaja kuulumist kaebajale ka Alatskivi Vallavalitsuse 27.03.1995 korraldus nr 60 mille kohaselt AS Peipus Fish puhastusseadmete territoorium on 33145 m2, millest jääb Alatskivi valla territooriumile 30896 m
  24. Seega ei ole võimalik väita, et kogu puhastusseadmete territoorium on ainult Alatskivi vallas ja osa sellest ei asu Kallaste linna territooriumil, millel asub ka pumbamaja. 6 Seega oli alusetu käsitleda pumbamaja peremehetu ehitisena ja võtta vastu vaidlustatud otsus ning see kuulub tühistamisele. Ringkonnakohus leiab lisaks, et vaidlustatud otsuses esineb ebatäpsusi. Otsuses on viidatud, et protesti ehitise peremehetuks tunnistamiseks on esitanud AS Peipus Fish. Samas nähtub asjas materjalidest, et kogu kirjavahetus on toimunud Indeko Varahaldus AS-ga. Ringkonnakohus leiab, et antud ebatäpsus ei muuda vastuvõetud otsust tühiseks, kuid peab vajalikuks märkida, et sellised ebatäpsused ei ole kooskõlas haldusakti selguse ja üheseltmõistetavuse nõudega (HMS § 55 lg 1).. Kuna kaebus kuulub rahuldamisele, siis on vajalik muuta ka kohtukulude jaotust. Indeko Varahaldus AS on tasunud halduskohtusse kaebuse esitamisel riigilõivu 80 krooni ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 80 krooni. Seega on tema poolt kantud menetluskuludeks 160 krooni. Kuna tema kaebus kuulub rahuldamisele, siis kuulub see summa vastustajalt väljamõistmisele. Ivo Pilving Einar Vene 7 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.