← Eesti

3-09-38/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2009, Tartu 3-09-38 Haldusasja number Haldusasi M.K.i kaebus Viru Vangla direktori
  2. juuli
  3. a käskkirja nr 770-KP tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  4. mai
  5. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus M.K.i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja M.K. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta M.K.i apellatsioonkaebus rahuldmata ja Tartu Halduskohtu
  6. mai
  7. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Viru Vangla direktori
  9. juuli
  10. a käskkirjaga nr 770-KP karistati kinnipeetav M.K.i distsiplinaarkorras vangistusseaduse (VangS) § 67 lg 1 ja § 46 lg 1, Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 ja 8.1.3 ning Viru Vangla direktori
  11. märtsi
  12. a käskkirja nr 40 p 4 nõuete rikkumise eest 15 ööpäeva pikkuse kartseriga. Käskkirja kohaselt keeldus M.K.
  13. juulil 2008 jalutuskäigule minnes selga panemast vangla riideid ning nõudis ülemust sõnadega „zvoni natšalniku bläd“. M.K. esitas
  14. augustil 2008 Justiitsministeeriumile vaide, milles taotles käskkirja tühistamist. Justiitsministeeriumi
  15. detsembri
  16. a vaideotsusega nr 11-7/4248 jäeti vaie rahuldamata.
  17. M.K. esitas
  18. jaanuaril 2009 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla direktori
  19. juuli
  20. a käskkirja nr 770-KP tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei tutvustatud 3-09-38 käskkirja nr 770-KP andmisel kaebajale distsiplinaarmenetluse protokolli ning distsiplinaarkaristuse määramise otsust ei esitatud kaebajale vene keeles. Eesti keelt kaebaja ei valda. Sellega rikuti kaebaja põhiseaduse (PS) § 51 lg-st 2, VangS § 64 lg-st 2, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 36 lg 1 p-st 1, 3, 4 ja §-st 40 ning Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusest REC

(2006)2 Euroopa vanglareeglistiku kohta p-dest 37.4, 38.3 ja 59a ja 59e tulenevat õigust tutvuda dokumentidega vene keeles. 3. Tartu Halduskohtu 22. mai 2009. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused:
  1. a)Kaebaja on vaidlustatud käskkirjas nimetatud distsipliinirikkumise toimepanemises süüdi, rikkumise suhtes on läbi viidud distsiplinaarmenetlus, käskkiri ise sisaldab asjakohast faktilist ja õiguslikku põhjendust. Karistus ei ole maksimaalne võimalik, see on määratud vangistusseaduses kehtestatud tähtaegade piires ja selleks volitusi omava ametiisiku poolt ning vastab teo iseloomule ja toimepanija isikule.
  2. b)Kaebaja distsipliinirikkumise suhtes vormistatud distsiplinaarmenetluse protokolli sisu vastab esitatud nõuetele. Protokollil puuduvad kaebaja allkiri ja märge, et kinnipeetav oleks keeldunud allkirja andmisest, kuid HMS §-s 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes seetõttu, et rikuti menetlusnõudeid. Sama põhimõte kehtib ka halduskohtumenetluse praktikas tühistamisnõude suhtes. Vastava tagajärje saab rikkumine kaasa tuua vaid siis, kui see mõjutas asja otsustamist. Käesoleval juhul puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid järeldada, et nimetatud rikkumised said kuidagi mõjuda karistuse määramisele. Õigusaktide sätetest ei tulene kinnipeetavale õigust protokolli kohta märkusi teha.
  3. c)Vaidlusalust käskkirja on kaebajale tutvustatud 4. augustil 2008, mistõttu on väär kaebaja väide, et talle pole käskkirja tutvustatud. Kinnipeetav on andnud käskkirjale oma allkirja ja omakäeliselt märkinud, et pole asjas saanud kvalifitseeritud tõlget.
  4. d)Kaebuses viidatud HMS § 36 lg 1 p-des 1, 3 ja 4 käsitletud selgitamiskohustuse täitmine eeldab menetlusosalise vastavat soovi, M.K. pole kohtule väitnud, et ta seda avaldas. Veel tugineb kaebus HMS § 40 lg-tele 1 ja 2, kuid selles sätestatu kattub põhimõtteliselt VangS § 64 lg 2 kehtestatuga ning kaebaja on arvestamata jätnud ka selle, et haldusmenetluse seaduse kõigis üksikasjades järgimine polnudki võimalik, sest VangS § 11 lg 1 kohaselt tuleb selle seaduse sätteid kohaldades arvestada vangistusseaduse erisusi.
  5. e)Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust asjaolu, et kõik distsiplinaarmenetluse dokumendid on vormistatud eesti keeles ja M.K.ile pole väljastatud nende kohta kirjalikku tõlget. Väide, et tõlke puudumise tõttu ei saanud ta üldse aru, mille eest teda karistati, ei ole tõsiseltvõetav, sest juba samal päeval kui käskkirja tutvustati, on ta saanud koostada selge nõudega vaide selle sisu kohta. Käesoleval juhul ei ole M.K. Viru Vanglalt menetlusabi s.o tõlgi kaasamist taotlenud. Küll aga tagas Viru Vangla M.K.ile vajalike dokumentide suulise tõlke. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. M.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ning määrata asjas uus läbivaatamine. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
  6. a)Halduskohus ei arvestanud, et distsiplinaarmenetluse materjalide vene keelde tõlkimise nõue tuleneb VangS § 64 lg-st 2, samuti HMS § 36 lg-test 1, 3 ja 4 ning §-st 40. Asjaolu, et kaebaja andis käskkirjale oma allkirja ja kirjutas oma käega, et pole selles asjas saanud kvalifitseeritud tõlget tõendabki, et kaebaja pole käskkirjaga tutvunud. Kohus ei saanud aru, et kaebaja ei valda absoluutselt eesti keelt ja vajanuks tõlget, et käskkirjaga tutvuda.
  7. b)Kaebaja sai alles kohtuliku arutamise käigus teada, mille eest teda üldse karistati ja leidis kohe, et teda on ekslikult karistatud muuhulgas selle eest, et ta läks 8. juulil 2008 jalutama 2 3-09-38 isiklikes riietes. Sel päeval ei lastud aga kaebajat üldse kambrist välja jalutama. Kui kaebajale oleks tehtud ettepanek anda selgitusi protokolli kohta, oleks ta sellest asjaolust teatanud ja see oleks pidanud mõjutama asja otsustamist.
  8. c)Kuna kaebaja üldse käskkirjas märgitud päeval jalutama ei läinud, siis ei saa Viru Vangla direktori 30. juuli 2008. a käskkiri nr.770-KP olla õiguspärane, sest sellega määrati karistus selle eest, mida tegelikkuses ei toimunud. 5. Viru Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:
  9. a)Kuna vangistusseaduse, haldusmenetluse seaduse ega keeleseaduse sätted ei kohusta vanglat andma kinnipeetavale kirjalikku tõlget, ei ole M.K.il õigust nõuda, et vangla tõlgiks talle kirjalikult vangla koostatud dokumente. Vangla tagab kinnipeetavatele suulise tõlke inspektor-kontaktisikute poolt. Inspektor-kontaktisik tutvustas M.K.ile vaidlustatud käskkirja sisu. M.K. on inspektor-kontaktisiku tõlkest aru saanud, sest samal päeval käskkirja tutvustamisega on ta esitanud käskkirja peale sisulise vaide.
  10. b)M.K.ile tutvustati nii käskkirja kui distsiplinaarmenetluse protokolli. Asjaolu, et protokollile ei võetud tema allkirja, ei saanud mõjutada karistuse määramist. Käskkirjale esitatud vaides oli M.K.il võimalus protokolliga mittetutvumisele tähelepanu juhtida ja see, et ta seda ei teinud, näitab, et ta ei pidanud seda oluliseks.
  11. c)Distsiplinaarmenetluse käigus anti M.K.ile võimalus anda seletusi. Algselt keeldus M.K. seletuste andmisest, mille kohta on koostatud vastav akt. Samas on M.K.il olnud võimalus seletuste andmiseks vestluses menetlejaga, mida kinnitab vestluse protokoll. Vestluse protokollil puudub M.K.i allkiri, kuid puudub alus kahelda nimetatud vestluse sisu õigsuses. Seega oli selgituste andmise võimalus M.K.ile tagatud.
  12. d)M.K. oli distsiplinaarmenetluse käigus teadlik, milles teda süüdistatakse ning protokolli ja käskkirja tutvustamisel on isikul võimalus esitada menetluse ja menetlusdokumentide kohta täiendavaid küsimusi. M.K.i ei karistatud seetõttu, et ta läks jalutama mitte vangla riietes või seetõttu, et ta keeldus jalutuskäigule minemast, vaid seetõttu, et talle anti korraldus panna jalutuskäigule minekuks selga vangla riietus, kuid ta keeldus sellest. Seega ei allunud ta vanglaametniku seaduslikule korraldusele, mille eest teda karistati. Kuna M.K. soovis jalutama minna, oli tal kohustus alluda korraldusele panna selga vangla riietus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et M.K.i apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on õigesti ja põhjendatult jätnud M.K.i kaebuse rahuldamata. Tulenevalt HKMS § 47 lg-st 1 ja TsMS § 654 lg-st 6 ei pea ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 7. Nõustuda ei saa M.K.i seisukohaga, et distsiplinaarmenetluse materjalide vene keelde tõlkimise kohustus tuleneb VangS § 64 lg-st 2 ja HMS § 36 lg-test 1, 3 ja 4 ning §-st 40. Viidatud normid ei reguleeri üldse tõlkimisega seonduvat. 8. M.K.i nõue, et ta peab saama tingimata distsiplinaarmenetluses koostatud dokumendid vene keeles, ei tulene ühestki seadusest. Põhiseaduse §-st 6 ja § 52 lg-st 1, Keeleseaduse § 3 lg-st 1 ning HMS § 20 lg-st 1 tulenevalt tuli nimetatud dokumendid vormistada eesti keeles. 9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et M.K.i õigus distsiplinaarmenetluse materjalidega tutvuda oli tagatud seeläbi, et neist materjalidest tehti M.K.ile suulised tõlked. Suuliste tõlgete toimumist käesoleval juhul on kinnitanud Viru Vangla oma vastuses kaebusele, samuti on M.K.ile distsiplinaarmenetluse materjale üle 3 3-09-38 andnud inspektor-kontaktisik J. Kert kinnitanud oma 16. veebruaril 2009 antud seletuses, et tutvustab venekeelsetele kinnipeetavatele dokumente neile arusaadavas keeles (tl 34). Lisaks on M.K. suutnud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kättesaamisega samal päeval (vrdl tl 25p ja tl 35) esitada vaide (tl 35), milles vaidlustab karistuse määramise käskkirja ka sisulistest aspektidest. See näitab, et ta pidi vaide esitamisel aru saama, mille eest teda karistati. Seetõttu ei saa paikapidav olla M.K.i apellatsioonkaebuse väide, et ta sai alles asja kohtuliku arutamise käigus aru, mille eest teda karistati. 10. M.K.i arvates tuleb distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri tühistada seetõttu, et distsiplinaarmenetluse protokollil ei ole tema allkirja ning et protokolli tutvustamisel oleks ta andnud selgitusi, mis oleksid võinud mõjutada asja otsustamist. Ringkonnakohus möönab, et VangS § 64 lg-st 3 ja 4 ja justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) § 97 lg 2 p-st 9 ja 13 ning § 98 p-st 3 tulenevalt oleks korrektne distsiplinaarmenetluse käik selline, et kui distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik on distsiplinaarmenetluse protokolli koostanud ning teinud muuhulgas omapoolse ettepaneku karistuse osas, siis esitab ta selle kinnipeetavale tutvumiseks ja võtab selle kohta allkirja ning lisab protokollile kinnipeetava seletuse ja kirjalikud märkused protokolli kohta. Alles pärast seda otsustab vangla direktor distsiplinaarmenetluse protokolli ja selle lisade põhjal kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramise. Kinnipeetava allkiri distsiplinaarmenetluse protokollil tõendab, et ta on saanud protokolliga tutvuda. Käesoleval juhul M.K.i allkiri protokollil tõepoolest puudub (tl 27). Viru Vangla inspektor-kontaktisiku J. Kerti kinnituse kohaselt tutvustas ta distsiplinaarkaristuse määramise protokolli M.K.ile, kuid võtmata jäi tema allkiri protokolliga tutvumise kohta (tl 34). Ringkonnakohus leiab, et üksnes selline tagantjärgi antud kinnitus ei ole tõendina piisav, kuna selgusetuks jääb, mis ajal M.K.ile distsiplinaarkaristuse protokolli tutvustati. Nagu eespool märgitud, on õiguspärase distsiplinaarmenetluse eelduseks see, et distsiplinaarmenetluse protokoll esitataks kinnipeetavale tutvumiseks enne distsiplinaarkaristuse määramist ja võimaldataks kinnipeetaval protokolli suhtes selgituste ja märkuste esitamist. 11. Kuid ringkonnakohus on seisukohal, et isegi kui distsiplinaarmenetluse protokolli eraldi ei tutvustatud, siis ei tähenda see käesoleval juhul distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamist. HMS §-st 58 tulenevalt ei kuulu haldusakt tühistamisele üksnes menetlusvea tõttu juhtumil, kui see menetlusviga ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ongi tegemist sellise juhtumiga, kus menetlusveast hoolimata distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri tühistamisele ei kuulu, kuna see ei võinud mõjutada asja otsustamist. M.K.i kohtumenetluses antud seisukohtadest ei nähtu midagi, mis oleks võinud tingida teistsuguse otsustuse distsiplinaarkaristuse määramisel, kui ta oleks saanud neid seisukohti avaldada pärast distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumist ja enne distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja andmist. Apellatsioonkaebuses väidab M.K., et protokolliga tutvumisel oleks ta saanud öelda, et teda ei lastud vaidlusalusel päeval üldse kambrist jalutama. Seda ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada uueks asjaoluks, mis ei olnud distsiplinaarmenetluses teada. Distsiplinaarmenetluse käigus 19. juulil 2008 läbi viidud vestluse protokollist nähtuvalt on M.K. juba siis väljendanud seisukohta, et teda ei lubatud jalutuskäigule (tl 31). Seda on kajastatud ka distsiplinaarmenetluse protokollis (tl 26). Seega oli see väide distsiplinaarkaristuse määramise ajaks teada. 4 3-09-38 12. Nimetatud väidet ei saa pidada ka asjakohaseks. Ekslik on M.K.i apellatsioonkaebusest läbikumav väide, et teda karistati jalutamise eest mitte vangla, vaid oma riietes, ning selle suhtes tema poolt konstrueeritud vastuväide, et tegelikult ta jalutamas ei käinudki. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast nähtuvalt karistati M.K.i selle eest, et ta keeldus jalutuskäigule minnes selga panemast vangla riideid ja kasutas sõnu „zvoni natšalniku bläd“. Juhtunut tõendavad kahe vanglaametniku ettekanded (tl 28-29), samuti kinnitab sellist sõnakasutust distsiplinaarmenetluse protokolli koostanud vanglaametnik (tl 26). Vastustaja kinnitab vastuses apellatsioonkaebusele, et kuna M.K. keeldus vangla riietuse kandmisest, siis teda jalutuskäigule ei lubatud. Seega võib M.K.i väide jalutuskäigu mittetoimumisest isegi tõele vastata, kuid ei ole kuidagi asjassepuutuv, sest karistatav tegu oli aset leidnud juba enne seda. 13. Eeltoodust tulenevalt ei saanud protokolli tutvustamata jätmine viia ebaõige otsustuseni karistuse määramisel. Küsimus, kas distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustamata jätmist oli ette tulnud ka varem, ei oma käesoleva asja raames tähtsust. M.K.i distsipliinirikkumine on tõendatud. M.K.i apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja vaidlustatud halduskohtu otsus muutmata. Agu Timmi Maili Lokk 5 Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.