Obsah (8)

§ 16§ 3§ 40§ 2§ 15§ 1§ 59§ 61

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Ivo Pilving, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2009 Tartu Haldusasja number 3-08-1975 Haldusasi

) § 32 lg-le 2 ei pea sellistel ehitistel kasutusluba olema.

§ 16

lg 6 kohaselt peab ehitise omanik detailplaneeringu kohustusega aladel teavitama kohalikku omavalitsust püstitatud väikeehitisest, millele ei taotleta kasutusluba. X 1 kinnistu omanikul on see kohustus täitmata, kuid nimetatud kohustuse täitmist ei ole ehitusseadusest tulenevalt võimalik nõuda ehitusjärelevalve käigus ettekirjutuse tegemisega. Need väikeehitised on korras ja ei ole varisemisohtlikud, ei tekita müra, kiirgust, ei saasta ega mürgita vett ja pinnast, seega ei ole ohtlikud inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Kui ei ole rikutud

-i, siis üksnes Tartu linna ehitusmääruse § 30 lg 1 ja 2 ei ole piisavad alused alla 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitiste püstitamisele piirangute kehtestamiseks. 2 Ehitisele kehtestatud tuleohutusnõuete, s. h tuleohutuskuja järgimise osas puudub kohalikul omavalitsusel järelevalvepädevus ja õigus teha selles osas ettekirjutusi. Vastav pädevus on Päästeseaduse alusel Päästeameti kohalikul asutusel.

1. Lõuna-Eesti Päästekeskus oli seisukohal, et X 1 kinnistule ehitatud väikeehitiste näol on tegemist ebaseaduslike ehitistega, sest ehitustegevuseks ei ole taotletud kirjalikku nõusolekut kohalikult omavalitsuselt. Rikutud on Tartu linna ehitusmääruse § 30 lg 2, mis keelab ehitamise krundi piirile lähemale kui pool hoone kõrgusest. Tuleohutuse üldnõudeid, mis kehtestatakse siseministri määrusega ja mille alusel on Päästeteenistusel õigus läbi viia haldusmenetlust, s. o teostada järelevalvet, antud juhul rikutud ei ole. Rikutud on ka Määrusega nr 315 kehtestatud ehituslikke tuleohutusnõudeid, kuid selliste rikkumiste menetlemiseks ja ettekirjutuste tegemiseks puudub päästeteenistusel pädevus.
2. Kolmas isik S. Tsõgankov tunnistas kuuri ja kasvuhoone ehitamisel õigusnormide rikkumist ning oli nõus X 1 kinnistul paiknevad kuuri ja kasvuhoone lammutama. HALDUSKOHTU LAHEND
3. Tartu Halduskohus jättis
4. aprilli 2009 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole põhjendatud kaebajate väide, et vaide läbivaatamisel rikuti head haldustava sellega, et vaiet aitas lahendada Andres Aint, st isik kelle otsuse peale oli vaie esitatud. Asjaolu, et kirja, millega linnavalitsus teatab vaide läbivaatamise tähtaja pikendamisest, koostajaks oli Andres Aint, ei riku kaebajate õigusi vaide läbivaatamisel. Otsuse jätta vaie rahuldamata on teinud selleks pädev organ - Tartu Linnavalitsus, kes teostab teenistuslikku järelevalvet arhitektuuri ja ehituse osakonna tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. X 1 kinnistu omanikul on täitmata kohustus teavitada kohalikku omavalitsust püstitatud väikeehitisest tulenevalt

§ 16

lg-st 6, kuid nimetatud kohustuse täitmist ei ole ehitusseadusest tulenevalt võimalik nõuda ehitusjärelevalve käigus ettekirjutuse tegemisega. Tartu Linnavalitsuse ametnikud kontrollisid X 1 kuuri ja kasvuhoone ohutust

§ 3lg-s 4 sätestatud ohutegurite, s.

t müra, kiirguse, vee ja pinnase saastamise või mürgitamise osas, samuti varisemisohu suhtes ning leidsid, et väikeehitised on korras ja ei ole varisemisohtlikud, ei tekita müra, kiirgust, ei saasta ega mürgita vett ja pinnast, seega ei ole ehitised ohtlikud inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Antud juhul ei ole kuuri ehitamisel järgitud hoonetevahelise kuja laiuse nõuet, mis tuleneb Määruse nr 315 §-st 19 lg

1. Kuja X 1 kuuri ja X 5 elamu vahel on 3,6 m, kuigi peaks olema 8 m. Lõuna-Eesti Päästekeskuse järelevalveteenistuse ametnikud viisid läbi tuleohutusülevaatluse tutvumaks olukorraga X 1 kinnistule ehitatud kuuri osas ja linnavalitsusele teatati, et nimetatud kuuri puhul ei ole rikutud siseministri poolt kehtestatud tuleohutuse üldnõudeid. Päästekeskus leidis, et rikutud on ehitusseaduses, Tartu linna ehitusmääruses ja Määruses nr 315 ehitisele kehtestatud nõudeid, milliste nõuete rikkumiste menetlemise pädevus kuulub aga kohalikule omavalitsusele. Käesoleval juhul on tekkinud vaidlus selle üle, kas linnavalitsusel oli õigus ja kohustus teha X 1 omanikule ehitusjärelevalve-alane ettekirjutus seoses Määrusega nr 315 kehtestatud tuleohutuskuja nõude rikkumisega. Vastavalt Päästeseaduse §-dele 26, 27 ja 285 ei ole linnavalitsuse pädevuses tuleohutusnõuete täitmise kontrollimine ja ehitise tuleohutusnõuetega vastavusse viimiseks ettekirjutuse tegemine. Kuna riikliku tuleohutusjärelevalve asutus leidis, et ehitis on tuleohutusnõuetele vastav ning 3 haldusakti väikeehitistest lähtuva tuleohu ja tuleohutusnõuete rikkumise kõrvaldamiseks ei tehtud, ei saanud kohalik omavalitsus samaaegselt ehitusjärelevalve käigus tunnistada ehitist ohtlikuks tuleohutusnõuete rikkumise tõttu ja nõuda väikeehitiste lammutamist või nõuetega vastavusse viimist. Kuna seadusandja on sätestanud alla 20 m2 ehitusaluse pinnaga ehitiste ehitamise ja kasutuselevõtmise lihtsustatud korra, siis ei laiene alla 20 m2 ehitusaluse pinnaga ehitiste ehitamisele Määrusega nr 315 kehtestatud tuleohutusnõuded, sealhulgas § 19 lg-s 2 sätestatud 8 m laiuse tuleohutuskuja tagamise nõue. Tartu linna ehitusmääruse § 30 lg 2 kehtib alates 01.02.2009 sõnastuses: „Kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitist võib ehitada ehitusloata ja kirjaliku nõusolekuta“. Ajal, mil toimus ehitusjärelevalve menetlus, linna ehitusmääruse § 30 lg-s 2 sätestatud nõue väikeehitise lubatava paiknemise kohta naaberehitise suhtes veel kehtis, kuid selle sätte kohaldamine oleks olnud võimalik siis, kui ehitised oleks olnud ohtlikud inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ja tuvastatud oleks ka tuleohutusnõuete rikkumine nende väikeehitiste puhul. Antud juhul ei tuvastatud ehitiste ohtlikkust inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Samuti ei ole tuvastatud ehitiste tuleohutusnõuetele mittevastavust. Seega olnuks ehitusjärelevalvemenetluse läbiviimine ja ettekirjutuse tegemine tuginedes üksnes Tartu linna ehitusmääruse § 30 lg 2 teises lauses sätestatud nõude rikkumisele põhjendamatu. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. V.-L. Nõmmisto ja I. Nõmmisto esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada Tartu Halduskohtu
3. aprilli 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt tühistas Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelvalveteenistuse juhataja oma 20.06.2008 haldusaktiga sisuliselt linnavalitsuse 03.08.2007 kirja S. Tsõgankovile, rikkudes alluvuse printsiipi, mida ei saa lugeda heaks tavaks. Kaebajate krundi piirile S. Tsõgankovi poolt ehitatud kuur ja kasvuhoone on omavolilised ehitised, mis on ehitatud ehitusseadust ja selle alusel välja antud õigusaktide nõudeid eirates ning peaksid kuuluma lammutamisele või vastavusse viimisele

§ 40lg-ga 4.

Rikuti Tartu linna ehitusmääruse § 30 lg-d 2 ja

1. Krundi piirile ehitati ilma naabrite nõusolekuta. Ehitatud kasvuhoone räästas ulatub üle kaebajate krundi piiri 25 sentimeetrit, lisaks on seal veel vihmaveerenn, mis teeb võimatuks püsti seismise aiatööde tegemisel. Omavoliliselt ehitatud kuuri ja kaebajate elamu vahekaugus on 3, 6 meetrit, kuigi tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 meetrit. Tuleohutuskuja rikkumine on vastuolus Määrusega nr 315 ja selline rikkumine on ohuks ka kaebajate tervisele, elule ja varale. Kohtu seisukoht, et alla 20 m2 pinnaga väikeehitistele laiene Määrus nr 315 on ekslik, kuna tuleohutuskuja tagamise nõue kehtib kõigile ehitistele.
2. Vastustaja Tartu Linnavalitsus vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt oli 03.08.2007 osakonna juhataja poolt allkirjastatud dokument kiri, mitte haldusakt, milles olid fikseeritud S. Tsõgankovi-poolsed rikkumised. A. Aint ei ole tühistanud nimetatud kirja, vaid andnud vastavalt oma pädevusele haldusaktiga menetluse lõpetamise kohta kirjast tuleneva seisukoha suhtes erineva seisukoha. Seega ei ole aset leidnud 03.08.2007 kirja tühistamise ega ole ületatud ka nn alluvuse printsiipi. Päästekeskus hindab tuleohutusnõuete järgimist ehituses lähtudes talle heakskiitmiseks esitatud dokumentidest. Kuna aga alla 20 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga ehitiste ehitamisel ei ole vajalik ehitusprojekt, ehitusluba, kirjalik nõusolek ega kasutusluba, siis võib

-i ja päästeseaduse § 21 lg 9 koostoimest järeldada, et alla 20 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga ehitistele ei laiene Määrusega nr 315 kehtestatud tuleohutusnõuded, sealhulgas tuleohtuskuja nõue. Tartu Linnavolikogu otsustas 05.02.2009 määrusega nr 108 tunnistada Tartu linna ehitusmääruse 4 § 30 lg 2 teise lause kehtetuks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu
2. aprilli 2009 otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab esitatud kaebuse ja tühistab Tartu Linnavalitsuse
3. septembri 2008 korralduse nr 953 ning kohustab Tartu Linnavalitsust vaatama Veljo-Lembit Nõmmisto
4. märtsi 2007 avalduse ehitusjärelevalve teostamiseks läbi mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumises arvates. Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna 20.06.2008 otsuse nr 7-2.3/06945 tühistamine pole võimalik, kuna tegemist ei ole iseseisva haldusaktiga, vaid menetlustoiminguga. Tulenevalt HKMS §-st 93 lg 4 muudab ringkonnakohus ka kohtukulude jaotust ja mõistab Tartu linnalt kaebajate kasuks HKMS § 92 lg 1 alusel välja esimese astme kohtus ja apellatsioonikohtus kantud menetluskulud (riigilõivu) summas 330 (80 kr +250 kr) krooni.
5. Asja materjalidest nähtuvalt nõudsid kaebajad halduskohtule esitatud kaebuses ja selle täienduses Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna 20.06.2008 otsuse nr 7-2.3/06945 tühistamist, millega lõpetati menetlus Veljo-Lembit Nõmmisto 28.03.2007 avalduse osas ning ka vaideotsuse, e. Tartu Linnavalitsuse 02.09.2008 korralduse nr 953 tühistamist ja soovisid, et kohus kohustaks Tartu Linnavalitsust
6. märtsi 2007 avaldust uuesti läbi vaatama, s. o teostama ehitusjärelevalvet Tartu linnas X 1 kinnistule ehitatud kuuri ja kasvuhoone suhtes.
7. Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna 20.06.2008 otsuse põhjenduste kohaselt lõpetati 28.03.2007 avalduse menetlemine järgnevatel põhjustel: 1) kuur ja kasvuhoone on väikeehitised ehitusaluse pindalaga alla 20 m2, mille suhtes ei ole õigusaktidega ette nähtud konkreetseid ehituslikke nõudeid; 2) linnavalitsuse ametnikud kontrollisid väikeehitiste vastavust

§-le 3 lg 4 ja ei tuvastanud, et kuur ja kasvuhoone ohustaksid selle kasutaja või teiste inimeste elu, tervist või vara või ka keskkonda; 3) Lõuna-Eesti Päästekeskus teatas 10.04.2008 kirjas linnavalitsusele, et X 1 kinnistul asuva kuuri puhul ei ole rikutud siseministri poolt kehtestatud tuleohutusnõudeid; 4) X 1 kinnistu omanik S. Tsõgankov ei ole täitnud

§ 16

lg 6 nõuet ja ei ole teavitanud kohalikku omavalitsust detailplaneeringu kohustusega alal püstitatud väikeehitistest, kuid selle kohustuse täitmist ei ole võimalik nõuda ehitusjärelevalve käigus ettekirjutuse tegemisega. 12. Ringkonnakohus ei nõustu eelviidatud põhjendustega 28.03.2007 avalduse suhtes

-st tuleneva järelevalvemenetluse lõpetamiseks. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kuja X 1 kuuri ja X 5 elamu vahel on 3,6 m. Asjaolu, et alla 20 m2 ehitusalase pindalaga väikeehitise ehitamisel ei ole vaja ehitusprojekti, ehitusluba, kohaliku omavalitsuse nõusolekut ega ka kasutusluba, ei tähenda veel seda, et sellise väikeehitise suhtes ei ole õigusaktidega üldse ette nähtud ehituslikke nõudeid, ning et väikeehitisele ei laiene Määrus nr 315, s. h tuleohutuskuja laiuse järgimise nõue.

§ 2

lg 1 järgi on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. 5

§ 15

lg 1 p 1 järgi on väikeehitis kuni 60 m2 ehitusalase pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone. Seega on ka väikeehitis ehitis

§ 2

lg 1 mõistes.

§ 1

lg 1 järgi kehtestab

muuhulgas nõuded ehitistele ja need on kirjas

§-s 3, mille lõike 3 kohaselt peab ehitis tulekahju korral säilitama ettenähtud aja jooksul oma kandevõime. Ehitises peab olema takistatud tule ja suitsu levimine, samuti tule levik naaberehitistele. Sama paragrahvi lg 11 järgi võib Vabariigi Valitsus ehitise omadustest ja kasutamise ohutusnõuetest tulenevalt kehtestada nõuded ehitisele või selle osale. Määrus nr 315 ongi kehtestatud

§ 3

lõike 11 alusel ja sätestab tulekahju ja selle ohu vältimiseks ehitisele ja selle osale esitatavad nõuded, s. h tule naaberehitistele leviku takistamiseks hoonetevahelise kuja laiuse (8 meetrit) nõude. Eeltoodust tulenevalt peab ka väikeehitis vastama nii

§ 3

kui ka selle alusel kehtestatud Määruse nr 315 nõuetele ja nende nõuete näol on tegemist ehitisele esitatavate nõuetega.

§ 59

lg 1 p 4 järgi on ehitusjärelevalve ka ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuulub ehitusjärelevalve teostamine oma territooriumil kohaliku omavalitsuse pädevusse.

§ 61

lg 1 p 10 alusel teeb ehitusjärelevalvet teostav ametiisik ehitise omanikule ettekirjutuse, kui ehitis ei vasta ehitisele ettenähtud nõuetele. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige Tartu Linnavalitsuse ega halduskohtu seisukoht, et kohalikul omavalitsusel puudus Määruse nr 315 ja

§ 3

lg 3 nõuete täitmise kontrollimiseks ja vajadusel ettekirjutuse tegemiseks ehitusjärelevale korras vastav pädevus, mistõttu tuli kaebaja 28.03.2007 avalduse osas menetlus lõpetada.

1. Põhjendatud ei ole ka vastustaja ja halduskohtu seisukoht, et kuna Määruses nr 315 sätestatud tuleohutusnõuete täitmise kontrollimine ja rikkumiste kõrvaldamiseks ettekirjutuse tegemine on kohaliku päästeasutuse ametnike pädevuses, ei saanud vastustaja X 1 kuuri kuja nõuetelevastavuse osas ehitusjärelevalvet teostada. Ringkonnakohus leiab, et Päästeameti kohalike päästeasutuste pädevus ei välista pädevuse olemasolu ka kohaliku omavalitsuse organitel. Päästeseaduse § 26 lg 1 p 2 järgi teostavad riiklikku tuleohutusjärelevalvet Päästeameti kohalikud päästeasutused oma tegevuspiirkonnas. Päästeseaduse § 27 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on riikliku tuleohutusjärelevalve kohustuseks muuhulgas järelevalve objekti, tegevuse ja seadme töö tuleohutusnõuetele vastavuse üle ning järelevalve tuleohutusnõuetele vastavuse üle planeerimises, projekteerimises ja ehituses. Päästeseaduse § 285 lg 1 järgi võib riikliku tuleohutusjärelevalve ametnik teha isikule, kes oma tegevusega põhjustas tuleohu või kelle omandist tuleoht lähtub, ettekirjutuse tuleohutusnõuete rikkumise kõrvaldamiseks. Päästeseaduse § 21 lg-te 1 ja 11 kohaselt on tuleohutusnõuded käesoleva seaduse mõistes tehnilised ja korralduslikud nõuded, mille eesmärk on tagada maa ning selle juurde kuuluvate hoonete ja rajatiste, tegevuse ja seadme töö tuleohutus, samuti nõuded tuleohutuspaigaldistele. Tuleohutuse üldnõuded, kütteseadmete puhastamise ja tuletööde tuleohutusnõuded ning tuleohutuspaigaldistele esitatavad nõuded kehtestab siseminister määrusega. Päästeseaduse §-s 21 mainitud ja päästeasutuste poolt Päästeseaduse alusel kontrollitavad tuleohutusnõuded on kehtestatud siseministri 08.09.2000 määrusega nr 55, mis sätestab maa ja selle juurde kuuluvate ehitiste, nendel toimuva tegevuse või protsessi ja seadme töö tuleohutuse üldnõuded. Ringkonnakohus leiab, et ehitusjärelevalvet ja tuleohutusjärelevalvet ei ole võimalik üksteisest täielikult lahutada. Ehitisele laienevad tuleohutusnõuded võivad olla üheaegselt olulised nii ehitus- kui ka tuleohutusjärelevalve teostamisel. Ehitusjärelevalveasutusel vastava pädevuse olemasolu ei välista tuleohutuse osas riiklikku järelevalvet teostava asutuse pädevus kohaldada 6 samu norme. Sama normi osas võivad järelevalvet teostada ka mitu asutust (vt. näiteks Riigikohtu lahend asjas 3-3-1-66-02, p-d 36-38). Sellele, et päästeasutused ei teosta riiklikku tuleohutusjärelevalvet ja ei tee vastavat ettekirjutust Määruses nr 315 sätestatud tuleohutusnõuete osas, on kogu menetluse kestel viidanud kaasatud isik Lõuna-Eesti Päästekeskus. Sama seisukohta väljendab ka Lõuna-Eesti Päästekeskuse 10.04.2008 kiri Tartu Linnavalitsusele (tl 50), milles teavitatakse linnavalitsust, et Lõuna-Eesti Päästekeskuse ametnikud viisid Päästeseaduse alusel läbi tuleohutusülevaatuse X 1 kuuri osas tulenevalt siseministri 08.09.2000 määrusega nr 55 kehtestatud maa ja selle juurde kuuluvate ehitiste, nendel toimuva tegevuse või protsessi ja seadme töö tuleohutuse üldnõuetest, mida kinnistule ehitatud kuuri puhul ei ole rikutud. Samas ei saa päästekeskuse kirjal olla pädevuse küsimuse osas siduvat tähendust vastustaja ega ka kohtu jaoks. Kuna 10.04.2008 kirjas on leitud üksnes seda, et X 1 kinnistul asuva kuuri puhul ei ole rikutud siseministri poolt kehtestatud tuleohutusnõudeid, mitte aga seda, et ei ole rikutud Määruse nr 315 §-st 19 lg 2 tulenevat tule leviku takistamiseks mõeldud hoonetevahelise kuja laiuse (8 meetrit) tagamise nõuet, puudus vastustajal alus asuda seisukohale, et päästeasutus on kinnitanud Määruse nr 315 § 19 lg 2 rikkumise puudumist ja lõpetada muuhulgas ka selle tõttu ehitusjärelevalvemenetlus X 1 asuvate väikeehitiste osas.
2. Asjaolu, et linnavalitsuse ametnikud kontrollisid väikeehitiste vastavust

§-le 3 lg 4 ja ei tuvastanud, et kuur ja kasvuhoone ohustaksid selle kasutaja või teiste inimeste elu, tervist või vara või ka keskkonda, kuna väikeehitised olid korras ja ei olnud varisemisohtlikud ning ei tekitanud müra ja kiirgust, ei saastanud vett ega pinnast, ei saanud ringkonnakohtu hinnangul samuti olla väikeehitiste osas

alusel järelevalvemenetluse lõpetamise aluseks. Veljo-Lembit Nõmmisto ei ole järelevalve teostamist taotledes leidnud, et X 1 asuvad väikeehitised ei vasta

§ 3

lg 4 nõuetele, vaid on väitnud, et väikeehitised asuvad tema elamule liiga lähedal ja rikutud on

§ 3

lg 3, Määruse nr 315 § 19 lg 2 ja Tartu linna ehitusmääruse § 30 lg 2 ja 3 nõudeid. 20.06.2008 menetlustoimingu ega ka vaideotuse põhjendustest ei nähtu, et vastustaja oleks enne järelevalvemenetluse lõpetamist kontrollinud ka vaidlusaluste väikeehitiste vastavust

§ 3

lg 3 ja Määruse nr 315 nõuetele ning teinud kindlaks, et väikeehitised neile nõuetele vastavad. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt oli vastustajal seega olemas

-st tulenev alus ja pädevus (

§-d 3, 59 lg 1 p-d 4 ja 8 ning lg 2, 60, 61 lg 1) ehitusjärelevalve teostamiseks X 1 asuvate väikeehitiste osas. 20.06.2008 toiminguga on sisuliselt jäetud vastustaja taotlus läbi vaatamata, viitamata konkreetsele seaduses sätestatud alusele, kuid põhjendustest nähtub, et vastustaja hinnangul puudus linnavalitsusel pädevus taotluse lahendamiseks (HMS § 15 lg 4). 20.06.2008 menetlustoimingu põhjendustes viidatud HMS § 43 ei näe ette menetluse lõpetamist, vaid menetluse lõppemise alused. Eeltoodust tulenevalt tuleb tühistada Tartu Linnavalitsuse 02.09.2008 korraldus nr 953, millega jäeti Veljo-Lembit Nõmmisto vaie rahuldamata. Lähtudes kaebuses esitatud nõudest ja HKMS §-dest 46 lg 1 p 2 ning 26 lg 1 p 2, teeb ringkonnakohus Tartu Linnavalitsusele ettekirjutuse vaadata Veljo-Lembit Nõmmisto 28. märtsi 2007 avaldus ehitusjärelevalve teostamiseks X 1 asuvate väikeehitiste suhtes läbi mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest. Einar Vene Ivo Pilving 7 Maili Lokk