Obsah (4)

§ 25§ 7§ 92§ 93

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2009, Tartu Haldusasja number 3-08-1331 Haldusas

§ 25lg-d 2 ja 5 ning Ts

MS § 232 ja 442 lg-t 8. Halduskohus ei ole sisuliselt kontrollinud ega põhjendanud, kas AS Jõgeva Elamu vastas pakkumise kutse dokumentides sätestatud kvalifitseerimise tingimustele. Halduskohus rikkus uurimisprintsiipi, kuna ei pidanud vajalikuks pooltega asja sisuliselt arutada ega esitanud pooltele mitte ühtegi küsimust.

1. b)Kvalifitseerimistingimusi ei tohi kasutada uute või väikeste äriühingute tõrjumiseks. Ettevõtjat ei tohi jätta kvalifitseerimata põhjusel, et tal puuduvad varasemad lepingud, andmed või dokumendid, kui ta suudab tõendada lepingu täitmise suutlikkust muude tõenditega. Isegi kui tinglikult nõustuda PKD-s toodud klientide arvu ning mõistega, on halduskohus jätnud tähelepanuta, et kaebaja poolt esitatud tõendid kinnitavad pakkuja suutlikkust korraldada jäätmevedu. Õiguse andjale on antud õigus kaaluda pakkuja kvalifitseerimist. Vastustaja on jätnud kaalutlusõiguse teostamata. MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus 6. juuni 2008. a otsused on õigusvastased, kuna AS Jõgeva Elamu vastas kvalifitseerimistingimustele, tema pakkumine vastas pakkumise kutse dokumentide tingimustele ning AS Cleanaway pakkumist ei oleks tohtinud edukaks tunnistada ja temale korraldatud jäätmeveo ainuõigust anda. PKD p 3.4 ei olnud pakkuja kvalifitseerimise tingimuseks. Seega on kaebaja kvalifitseerimata jätmine PKD p 8.8 alusel õigusvastane, kuna kaebaja esitas kinnitatud 2007. a jäätmearuande, millest nähtus käideldud segaolmejäätmete kogus.
2. c)Vastustaja ei ole põhjendanud, kas ja millised andmed on AS Jõgeva Elamu pakkumises ebatõesed. Seega on otsus motiveerimata. PKD-s ei sätestatud pakkujale hinnapakkumise metoodika esitamise kohustust. Seetõttu puudus vastustajal õiguslik alus pakkumise tagasilükkamiseks. PKD p 15.1.4 ei olnud pakkuja kvalifitseerimisel asjakohane säte. Otsused AS Jõgeva Elamu mittekvalifitseerimise ja tema pakkumise mittevastavaks tunnistamise kohta ei ole kontrollitavad. Otsuses ei ole piisavalt põhjendatud, miks AS Jõgeva Elamu tuleb jätta kvalifitseerimata ning millistele pakkumise kutse dokumentide tingimustele tema pakkumine ei vasta.
3. d)Tartu Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2008. a otsusega haldusasjas nr 3-08-626 tühistati PKD p-d 8.5, 11.4.2, 11.4.3 ja 11.4.4. Kuna kaebuse esitaja pakkumine jäeti hindamata ebaõige kvalifitseerimata jätmise ning pakkumise mittevastavaks tunnistamise tõttu ning pakkumiste hindamine toimus õigusvastaste hindamiskriteeriumide alusel, on otsus AS Cleanaway pakkumise edukaks tunnistamise kohta õigusvastane. Olukorras, kus pakkumise kutse dokumentide osad punktid on tühistatud, tuleb tühistada ka osaliselt tühistatud pakkumise kutse dokumentide alusel vastuvõetud vaidlustatud otsus.
4. e)Vastustaja 6. juuni 2008. a otsus on korraldatud jäätmeveo lepingu suhtes eelhaldusaktiks. Otsusega tuvastatakse asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, sh eduka pakkumise teinud isik ja pakkumise hind. Otsuse õigusvastasus tingib ka lepingu õigusvastasuse. 3 Ebaõige on halduskohtu järeldus, et vaidlustatud otsus ei riku kaebaja õigusi. MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskuse 6. juuni 2008.a. otsustega anti AS-le Cleanaway korraldatud jäätmeveo ainuõigus. Kaebaja osales samuti avalikul konkursil. Kui kaebaja oleks kvalifitseeritud ning tema pakkumine oleks vastavaks tunnistatud, oleks edukaks tunnistatud tema pakkumine. 5. MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskuse vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt on halduskohus vastanud kõigile kaebaja väidetele ning hinnanud igakülgselt kõiki tõendeid. Halduskohus ei ole rikkunud uurimisprintsiipi. Haldusasjas nr 3-08-626 tehtud lahendi põhjal on PKD-s sätestatud nõue, et pakkumisel osalejal peaks olema veoteenuse lepingud 1500 kliendiga, õiguspärane. Vastustaja otsus on piisavalt motiveeritud, üheselt mõistetav ja kontrollitav ning halduskohus on sellega arvestanud. Otsus ei riku kaebaja õigusi. 6. AS Cleanaway vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused:
5. a)Kuna jõustunud on Tartu Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-08-626, millega tühistati PKD p-d 8.5, 11.4.2, 11.4.3 ja 11.4.4, kuid jäeti rahuldamata AS Jõgeva Elamu kaebus PKD p-de 7.2.3, 8.8 ja 8.9 tühistamiseks, ei ole käesolevas haldusasjas võimalik vaidlustada 6. juuni 2008. a otsust põhjendusega, et PKD p-d 7.2.3, 8.8 ja 8.9 on õigusvastased ja piiravad põhjendamatult uusi või väikseid äriühinguid või et pakkuja kvalifikatsiooni oleks pidanud hindama mingite teiste, PKD-s mittenäidatud meetodite kaudu. Kuna kaebaja ei vastanud PKD pdes 7.2.3 ja 8.9 sätestatud tingimustele, jäeti ta konkursil põhjendatult kvalifitseerimata. Asjakohatud on kaebaja väited, et vastustaja otsus on motiveerimata. Halduskohtule esitatud kaebusest ja apellatsioonkaebusest nähtub, et kaebaja on mõistnud, millistel põhjustel on ta jäetud kvalifitseerimata. Ebaõiged on kaebaja viited kaalutlusõiguse teostamise kohta. Antud juhul ei olnud MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskusel pakkumiste vastavaks tunnistamisel mingit valikut või otsustusvabadust pakkuja kvalifitseerimise ja pakkumise tagasilükkamise osas.
6. b)Mittekvalifitseerunud pakkuja pakkumist ei ole võimalik edukaks tunnistada ning sellisele pakkujale ei saa anda korraldatud jäätmeveo ainuõigust. Seetõttu ei saa teise pakkuja edukaks tunnistamine, talle ainuõiguse andmine ja temaga jäätmeveolepingu sõlmimine rikkuda kaebaja õigusi. Jäätmeveolepingu tühistamine oleks vastuolus oluliste avalike huvidega. Seetõttu puudub alus nimetatud lepingu tühistamiseks ka siis, kui otsus kaebaja mittekvalifitseerimise ja tema pakkumise tagasilükkamise kohta oleks õigusvastane. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhiseisukohtadega. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 8. Vastustaja 6. juuni 2008. a otsusega jäeti kaebaja kvalifitseerimata, kuna ta ei vastanud PKD p-dele 7.2.3, 8.8 ja 15.1.4. PKD p 7.2.3 kohaselt pidi pakkuja 2007. aastal olema osutanud jäätmekäitlusteenust vähemalt 1500 kliendile. PKD p 8.8 kohaselt pidi pakkuja esitama keskkonnateenistuse poolt kinnitatud 2007. a jäätmearuande, millest nähtub käideldud segaolmejäätmete kogus. PKD p 15.1.4. kohaselt lükatakse pakkumine tagasi igal ajal, kui selgub, et pakkumises esitatud andmed on ebatõesed, sh põhjendamatult madalad (I kd, tl 55, haldusasi nr 3-08-626, tl 38, asja juurde võetud halduskohtu istungil II kd, tl 16). 9. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja ei vastanud PKD p 7.2.3 nõuetele. Kaebaja ei väida, et ta oleks 2007. aastal osutanud jäätmekäitlusteenust vähemalt 1500 kliendile. Kaebaja leiab, et 4 pakkujate kvalifitseerimise tingimused oleks tulnud sätestada teisiti kui seda tehti käesoleval juhul PKD p-s 7.2.3. Kaebaja sellekohased väited on asjakohatud. PKD on korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise konkursil eelhaldusaktiks HMS § 52 lg 1 p 2 mõttes. Nendega määratakse nii konkursi korraldaja kui ka pakkujate jaoks siduvalt kindlaks pakkumiste nõuetekohasuse kontrollimise ja nende võrdlemise tingimused. Seni, kuni PKD ei ole kehtetuks tunnistatud, tuleb konkursi korraldajal neist juhinduda vaatamata väidetavale õigusvastasusele. Alles siis, kui kohus või konkursi korraldaja ise tunnistab PKD sätte kehtetuks, tekib isikul võimalus nõuda edasises pakkumismenetluses tehtud otsuste tühistamist põhjusel, et need tuginesid PKD õigusvastasele sättele. 10. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustaja otsus tuleks tühistada ainuüksi seetõttu, et kohtud rahuldasid osaliselt kaebaja varasema kaebuse haldusasjas nr 3-08626. Tõsi, kohtud tühistasid viidatud haldusasjas käesoleva konkursi PKD osaliselt. See ei muuda aga igal juhul käesoleva konkursi raames tehtud edasisi otsuseid õigusvastaseks. Kui kaebaja kvalifitseerimata jätmise otsus tugineb PKD sättele, mida varasemas kohtumenetluses kehtetuks ei tunnistatud, ei too PKD osaline kehtetuks tunnistamine kaasa pakkuja kvalifitseerimata jätmise otsuse õigusvastasust. Käesoleval juhul on jõustunud kohtuotsusega jäetud rahuldamata kaebaja poolt varem esitatud kaebus PKD p 7.2.3 tühistamiseks. Seega tuli vastustajal juhinduda PKD p-st 7.2.3 sellisel kujul, nagu see kehtestati, s.t kontrollida, kas kaebaja osutas 2007. aastal jäätmekäitlusteenust vähemalt 1500 kliendile. Kuna kaebaja sellele nõudele ei vastanud, on vastustaja jätnud kaebaja õigustatult kvalifitseerimata. Kuna pakkuja kvalifitseerimata jätmiseks piisab juba tema mittevastavusest ühele kvalifitseerimistingimusele, ei peatu ringkonnakohus küsimusel, kas kaebaja kvalifitseerimata jätmiseks tulenes alus ka PKD p-dest 8.8 ja 15.1.4. 11. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et pakkuja kvalifitseerimata jätmine PKD tingimustele mittevastavuse korral on kaalutlusotsus. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001. a määrusele nr 303 „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord“ § 44 p-le 2 lükkab õiguse andja pakkumise tagasi, kui ettevõtja ei ole kvalifitseeritud vastavalt sama korra §-le 16. Kui PKD-s on kehtestatud pakkuja kvalifitseerimise kohustuslik tingimus, siis kujutaks sellele mittevastava pakkuja kvalifitseerimine PKD tingimuste rikkumist konkursi korraldaja poolt. Selline konkurss ei oleks läbipaistev ega kontrollitav ning ohustaks pakkujate võrdset kohtlemist, sest neile ei ole eelnevalt teada, milliste juhtudel loetakse nad kvalifitseerituks ning millistel juhtudel mitte. Samuti ei saanud vastustaja kaalutlusõigus tuleneda asjaolust, et varasemal jäätmeveo konkursil kaebaja kvalifitseeriti. Asjakohatu on kaebaja viide hea halduse põhimõttele. Hea halduse põhimõte ei anna õigust kalduda kõrvale vastustaja jaoks kohustuslike haldusaktide (antud juhul PKD) regulatsioonist. Eeltoodust tulenevalt on apellatsioonkaebuse viited kaalutlusvigadele asjakohatud. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kaebaja väitega, et vastustaja otsus (I kd, tl 25) on nõuetekohaselt põhjendamata. Vähemalt PKD p 7.2.3 kohaldamise osas on vastustaja otsuses kaebaja kvalifitseerimata jätmise põhjused üheselt mõistetavad ning seetõttu kontrollitavad. 12. Kuna vastustaja otsus kaebaja kvalifitseerimata jätmise kohta on õiguspärane ja jääb tühistamata, nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kolmanda isiku pakkumise edukaks tunnistamine ja lepingu sõlmimine kolmanda isikuga ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Seetõttu jäeti kaebus ka pakkumise edukaks tunnistamise ja lepingu osas põhjendatult rahuldamata (

§ 7lg 1).

5 13. Apellatsioonkaebuses heidetakse halduskohtule ette menetlusnormide rikkumist, mis seisnes selles, et halduskohus ei vastanud piisavalt kaebaja väidetele ega hinnanud igakülgselt tõendeid. Ringkonnakohus nõustub selle kriitikaga vaid osas, mis puudutab kaebaja vastavuse hindamist PKD-le. Halduskohus on vaid üldsõnaliselt viidanud vastustaja otsuse põhjendustele.

§ 25

lg-st 2 tulenevalt oleks halduskohus pidanud oma otsuses vahetult selgitama, et kaebaja ei vastanud PKD nõuetele. See menetlusviga ei too aga kaasa halduskohtu otsuse tühistamist, sest nagu ringkonnakohus eespool veendus, tuli kaebaja PKD p-de 7.2.3 kohaselt jätta kvalifitseerimata. 14. Vastavalt

§ 92lg-le 1 jäävad apellatsiooniastme menetluskulud kaebaja kanda.

Kaebaja menetluskuluks ringkonnakohtus oli riigilõiv 250 kr ja õigusabikulu 9912 kr. Kolmanda isiku menetluskuluks ringkonnakohtus on õigusabikulud 21 027,60 kr. Kolmanda isiku menetluskulu tuleb kaebaja kasuks välja mõista osaliselt, s.o 10 000 kr ulatuses (

§ 93lg 5).

Käesolev haldusasi ei olnud keskmisest keerukam ega mahukam ning apellatsioonimenetluses korrati valdavalt vaid halduskohtus esitatud väiteid. Seetõttu ei ole kaebajalt põhjust välja mõista kolmanda isiku menetluskulu oluliselt suuremas ulatuses kui kaebaja enda õigusabikulud ringkonnakohtus. Agu Timmi Maili Lokk 6 Ivo Pilving