Obsah (5)

§ 55§ 28§ 30§ 45§ 8

2-3-380/05 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2005 Tartu Haldusasja number 2-3-38

) § 12 lg 2 annab võimaluse erandkorras vangla direktoril eraldihoidmise printsiipi kinnipeetavate suhtes rakendada. Seega asjaolu, et R. Kalda on paigutatud eelvangistushoonesse ajutiselt kohtuistungite ajaks Tartu Vanglas, ei ole kaebaja õigusi rikkuv ning selles osas tuleb jätta kaebus rahuldamata. 2

§-s 8 sisaldub viide vangla sisekorraeeskirjadele, mille § 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus äratusest kuni öörahuni vabalt liikuda oma osakonna territooriumil, kuid sama sätte teise lause kohaselt ei ole õigust vabalt liikuda kartseris, eraldatud lukustatud kambris, vangla ravipunkti statsionaaris, vanglahaiglas või vastuvõtuosakonnas viibival kinnipeetaval. Seega on antud juhul kohaldatud kaebaja suhtes õigesti ajutiselt Tartu Vanglas viibimise ajal üldisi meetmeid sarnaselt teiste vastuvõtuosakonnas viibivate isikutega vastavalt 16.03.2005 käskkirjale nr 1-3/33 ja sisekorraeeskirja §-le 8, mistõttu tuleb kaebus liikumisvabaduse piiramise osas jätta rahuldamata.

§ 55lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks.

Tartu Vangla Kodukorra p 24.1 kohaselt toimub spordisaali ja spordiväljaku külastamine vastavalt graafikule, mis peab väljas olema elusektsioonide teadetetahvlil. Kuna vangistusseaduses ega kodukorras pole sätestatud, millises elusektsioonis pole lubatud spordisaali või spordiväljaku külastamine, on õigusvastane Tartu Vangla toiming, millega keelati R. Kaldale kehakultuuriga tegelemine ajal, mil ta oli ajutiselt kohtuistungite toimumise ajaks paigutatud Tartu Vanglasse. Seega tuleb rahuldada kaebaja nõue kehakultuuriga tegelemise mittevõimaldamise vaidlustamise suhtes ning kohustada vanglat andma R. Kaldale võimalus tegeleda kehakultuuriga ajal, mil kaebaja on paigutatud ajutiselt seoses kohtuistungitega Tartu Vanglasse.

§ 28

sätestab kinnipeetava õiguse kirjavahetusele ja telefonikõnedele, milles on tehtud viide vangla sisekorraeeskirjadele. Vangla sisekorraeeskirja § 51 kohaselt on tehtud viide vangla kodukorrale, kus on täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus ette nähtud. Tartu Vangla Kodukorra p 16.2 sätestab telefoni kasutamise E-hoones, kuhu oli ajutiselt paigutatud ka kaebuse esitaja. Vaidlusalusel perioodil kehtinud kodukorra sätete kohaselt toimub telefoni kasutamine graafiku alusel ning sektsioonis nr 3, kus viibis kaebuse esitaja, on võimaldatud telefoni kasutamine teisipäeviti ja neljapäeviti isikul, kes on õigeaegselt avalduse esitanud. Seega tuleb tagada kinnipeetav R. Kaldale helistamise võimalus vastavalt Tartu Vangla Kodukorra sätetele. Tulenevalt

§-st 62 tagab vangla juhtkond kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise ning

§ 30

lg 1 kohaselt tagatakse vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ja ajakirju. Kuna neid vangistusseaduse sätteid ei ole Tartu Vangla R. Kalda suhtes täitnud ajal, mil kaebaja viibis ajutiselt kohtuistungite ajal Tartu Vanglas, tuleb tunnistada Tartu Vangla toimingud kaebajale üleriigiliste päevalehtede mitteandmise ja kaebajale usuliste vajaduste rahuldamise mittevõimaldamise osas õigusvastaseks ning kohustada Tartu Vanglat edaspidi, kui R. Kalda paigutatakse kohtuistungite tarvis Tartu Vanglasse, võimaldama kaebajale tema usuliste vajaduste rahuldamine ning üleriigiliste päevalehtede ja ajakirjade lugemine. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED R. Kalda esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu

1. septembri 2005 otsuse osaliselt ning teha selles osas uue otsuse, millega tunnistada õigusvastaseks ka R. Kalda paigutamine eelvangistushoone lukustatud üksikkambrisse, tema paigutamine tervise- ja hügieeninõuetele mittevastavasse kambrisse ning R. Kalda liikumisvabaduse piiramine äratusest öörahuni ajavahemikul 15.04.2005-27.04.
2. Apellatsioonkaebuse kohaselt:
3. On ebaõige seisukoht, et R. Kaldat ei saa käsitleda võrdsetel tingimustel teiste kinnipeetavatega, kuna R. Kalda paigutati Tartu Vanglasse kohtuistungite ajaks ning seega tuleb apellanti käsitleda vastuvõturežiimil oleva kinnipeetavana 16.03.2005 käskkirja nr 1-3/33 p-de 1 ja 2 alusel. Nimetatud käskkiri on õigusvastane, sest sellega kaasneb 3 apellandi õiguste ja vabaduste piiramine. Tartu Vangla direktor on käskkirja andmisega ületanud oma pädevust.
4. On ebaõige seisukoht, et apellandi elu ja tervis ei olnud nõuetele mittevastavas kambris nr 1106 ohustatud.

§ 45

lg 1 sätestab, et kinnipeetava eluruum peab vastama eluruumile kehtestatud ehitustehnilistele nõuetele, tervisekaitse- ja hügieeninõuetele. Nimetatud kambris olid elektrijuhtmed ja pistikupesad kaitseta ning voolu all, mis seadsid ohtu apellandi elu ja tervise.

1. On ebaõige seisukoht, et apellandi suhtes ei ole rikutud õigust vabalt liikuda. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt:
2. On vangla direktori 16.03.2005 käskkirja nr 1-3/33 alusel põhjendatult rakendatud Tartu Vanglasse kohtuistungi ajaks paigutatud kinnipeetavate suhtes eraldihoidmise printsiipi.
3. Ei seatud apellandi elu ja tervist kambrisse nr 1106 paigutamisega ohtu.
4. On halduskohtu otsus igati õiguspärane ega riku apellandi õigusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu. Kuna Tartu Halduskohtu 23.09.2005 otsus on seaduslik ja põhjendatud, ei korda ringkonnakohus vastavalt HKMS §-le 5 ja TsMS §-le 330 lg 5, oma otsuses esimese astme kohtu motiive. Vastavalt HKMS §-le 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt vaidlustab R. Kalda Tartu Halduskohtu 23.09.2005 otsust osas, millega jäeti õigusvastaseks tunnistamata Tartu Vangla järgmised toimingud: 1) R. Kalda paigutamine kohtuistungitega seoses Tartu Vanglas viibimise ajaks eelvangistushoone lukustatud üksikkambrisse; 2) R. Kalda liikumisvabaduse piiramine äratusest öörahuni seoses sellega, et talle kohaldati vastuvõturežiimi; 3) R. Kalda paigutamine eelvangistushoone üksikkambrisse, mis väidetavalt oli ohtlik kaebaja elule ja tervisele ning seaduse nõuetele mittevastav. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist:
5. Põhjendamatu on apellandi väide, et teda oleks tulnud kohelda võrdselt teiste Tartu Vanglas karistust kandvate kinnipeetavatega ka siis, kui ta toodi Pärnu Vanglast Tartu Vanglasse ajutiselt seoses Tartus toimuvate kohtuistungitega. Asja materjalidest nähtuvalt on Tartu Vangla direktor andnud 16.03.2005 välja käskkirja, millega kohaldas Tartu Vanglasse kohtuistungite toimumise ajaks paigutatud kinnipeetavate suhtes eraldihoidmise printsiipi julgeolekuosakonna määratud kambrites eelvangistushoones ning rakendas neile samasid piiranguid kui vastuvõtuosakonnas viibivatele kinnipeetavatele. Nimetatud käskkiri kui haldusakt on HMS § 61 lg 2 mõistes käesoleval ajal kehtiv haldusakt ning see, et R. Kalda on halduskohtus eraldi ka nimetatud käskkirja vaidlustanud (halduskohus jättis kaebuse rahuldamata), ei tähenda, et seetõttu oleks 16.03.2005 käskkiri kehtetu. Kuna R. Kalda ei olnud ajavahemikul 15.04.2005-27.04.2005 Tartu Vanglas alaliselt karistust kandev kinnipeetav, vaid ta toimetati kohtuistungite ajaks Pärnu Vanglast Tartu Vanglasse ajutiselt, siis kehtis Tartu Vanglas viibimise ajal tema suhtes ka 16.03.2005 käskkiri nr 1-3/
6. Asjaolu, et R. Kalda on varem olnud Tartu Vanglas alaliselt karistust kandev kinnipeetav, ei tähenda, et ka nüüd, kus ta enam ei olnud Tartu Vanglas alaliselt karistust kandev kinnipeetav, tuleks 4 tema suhtes kohaldada samu norme isegi siis, kui ta tuuakse Pärnu Vanglast ajutiselt Tartu Vanglasse seoses kohtuistungite toimumisega. Kuna käesolevas haldusasjas ei ole vaidlustatud Tartu Vangla direktori 16.03.2005 käskkirja, siis jätab ringkonnakohus tähelepanuta kõik need apellandi väited, milles leitakse, et 16.03.2005 käskkiri on õigusvastane ja tuleks tühistada.
7. Põhjendamatu on ka apellandi väide, et 15.04.2005-27.04.2005 piirati alusetult tema õigust vabalt liikuda äratusest kuni öörahuni. Nagu varem juba märgitud, kehtis viidatud ajavahemikul ja kehtib ka praegu Tartu Vangla direktori käskkiri 16.03.2005, millega rakendati kõigile kinnipeetavatele, kes tuuakse ajutiselt kohtuistungite toimumise ajaks Tartu Vanglasse, eraldihoidmise printsiipi ja samasid piiranguid, nagu vastuvõtuosakonnas viibivatele kinnipeetavatele. Tartu Halduskohus on õigesti leidnud, et R. Kalda liikumisvabaduse piiramine ajavahemikul 15.04.2005-27.04.2005 ei olnud õigusvastane, kuna

§ 8

ja sisekorraeeskirja § 8 järgi ei ole äratusest kuni öörahuni õigust vabalt liikuda vastuvõtuosakonnas viibival kinnipeetaval, kelleks ajavahemikul 15.04.2005-27.04.2005 oli ka R. Kalda vastavalt 16.03.2005 käskkirjale nr 1-3/

1. Arvestades seda, et R. Kalda ei olnud 15.04.2005-27.04.2005 Tartu Vanglas eluaegset vangistust kandev kinnipeetav, vaid oli sinna paigutatud ajutiselt Pärnu Vanglast seoses kohtuistungite toimumisega, ei olnud R. Kalda suhtes võimalik kohaldada ka Tartu Vangla direktori 14.04.2004 käskkirjaga nr 1-3/38 kehtestatud Tartu Vanglas eluaegset vangistust kandvate kinnipeetavate kohtlemise juhendit, nagu on õigesti leitud ka Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsuses. Kuna käesolevas asjas ei ole vaidluse esemeks olnud Tartu Vangla direktori 16.03.2005 käskkiri, siis jätab ringkonnakohus tähelepanuta kõik apellandi põhjendused, mis sisuliselt on seotud nimetatud käskkirja sisuga ja sellega, kas nimetatud käskkiri on antud pädevuse piires või mitte ja kas see tuleks tühistada või ei. Halduskohus ei ole vääralt kohaldanud ka PS §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna R. Kaldat kui Tartu Vanglasse ajutiselt seoses kohtuistungite toimumisega paigutatud kinnipeetavat on koheldud võrdselt kõigi teiste samal põhjusel Tartu Vanglasse ajutiselt paigutatud kinnipeetavatega Tartu Vangla direktori 16.03.2005 välja antud ja tänaseni kehtiva käskkirja alusel.
2. Põhjendamatu ja tõendamata on ka see apellandi väide, mille kohaselt paigutati apellant 15.04.2005-27.04.2005 kambrisse, mis oli tema elu ja tervist ohustav tulenevalt sellest, et kamber ei vastanud

§ 45

lg 1 nõuetele.

§ 45

lg 1 järgi kinnipeetava eluruum peab vastama eluruumile kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse- ja hügieeninõuetele. Asja materjalidest nähtuvalt nõustus Tartu Vangla sellega, et kambris nr 1106 oli lõhutud WC valgusti klaas ja kambris olev pistikupesa, aknaluuk oli hingedelt maha saetud ning mööbli keevituskohad olid värvimata. Samuti selgitasid Tartu Vangla esindajad kohtule, et kamber oli võetud remondiplaani ning seal oli menetluse ajaks ka vajalikud parandused tehtud ning kuna 16.03.2005 käskkirja järgi paigutatakse kohtuistungiteks Tartu Vanglasse toodud kinnipeetav eraldihoidmise printsiibi järgi julgeolekuosakonna poolt määratud kambrisse, siis tähendab see seda, et ajutiselt istungite ajaks Tartu Vanglasse paigutatud kinnipeetava kamber ei pruugi igakordsel paigutamisel olla enam sama kamber. Asja materjalidest nähtuvalt selgitasid Tartu Vangla esindajad ka seda, et kambris ei olnud elektrijuhtmed lahtiselt, vaid pistikupesa harutoosi sees ning kambrite elektrisüsteemidel on rikkevoolukaitse, mistõttu valgustil klaasi puudumine ja pistikupesa lõhutud korpus ei kujutanud endast ohtu kellegi elule või tervisele. See, et lõhutud klaasiga lamp põles ja lõhutud kattega pistikupesas oli vool sees, ei anna iseenesest veel alust arvata, et kambri elektripaigaldistes voolu olemasolu oli kambris viibijale ohtlik.

§ 45

lg 1 ja sisekorraeeskirja § 7 näevad ette, milline peab olema kinnipeetava eluruum ja mis peab selle sisustusse kuuluma, et kamber vastaks eluruumile esitatud nõuetele. Asja materjalidest ei nähtu, et kambris 1106 oleks puudunud 5 midagi sisekorraeeskirja §-s 7 märgitud loetelust, mistõttu ei vastanud kamber ehitustehnilistele, tervisekaitse – ja hügieeninõuetele. Nagu juba varem märgitud, ei tähenda see, et kambris oli eelmiste kinnipeetavate poolt ära lõhutud aknaluuk, WC valgusti klaas ja pistikupesa seda, et nimetatu tõttu ei vastanud kamber 1106 enam ehitustehnilistele, tervisekaitse- ja hügieeninõuetele. Arvestades seda, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad HKMS § 92 lg 1 kohaselt apellandi kohtukulud (riigilõiv) tema enda kanda. Üllar Roostoja Agu Timmi 6 Maili Lokk